1. iseseisev töö

I iseseisev töö (kaugõpe)

1. Palun hinda skaalal 1-5 oma teadmisi allpool loetletud teemade ja alateemade osas.

Hinda igat väidet  ja  otsusta, kas su teadmised on piisavad, et oskaksid seda lastele selgitada.

(skaala: 5 – tean, 4- pigem tean, 3- nii ja naa, 2- pigem ei tea, 1- ei tea)

1. Lisa iga väitele, mille hindasid hinnetega 1-3, allikakirjeldus, mille abil oma teadmisi täiendad.

Töö esitamise tähtaeg: 20.03.2016 e-Didaktikumis

Loodusteaduslikud teadmised algklasside õpilaste maailmapildis

Järgnevate teemadega tegeletakse alushariduse ja algõpetuse raames. Selleks kasutatakse eakohaseid ja elulähedasi näiteid. Kirjeldatud seosed peaksid õpilastele selged olema II kooliastme lõpuks.

1. ELU JA ELUSOLENDID

1. Mõned asjad meie ümber on  elus, mõned on kunagi elus olnud ja nüüd enam pole, mõned asjad pole kunagi elus olnud.
2. On olemas mitmeid omadusi/tunnuseid, mis on kõigele elusale ühised.
3. Inimesed on elusad ja elu tunnused on ka meile iseloomulikud.
4. Taimed on elusad ja ka neile on elusa tunnused iseloomulikud.
5. Taimi ja loomi rühmitatakse kindlate tunnuste alusel.
6. Erinevatel taimedel ja loomadel on erinevad elupaigad.
7. Mõned taimed ja loomad elavad samas paigas.
8. Taimed ja loomad on kohanenud selle keskkonnaga, kus nad elavad.
9. Taimed ja loomad sõltuvad üksteisest ja end ümbritsevast eluta keskkonnast.
10. Taimed, loomad ja inimene mõjutavad ennast ümbritsevat keskkonda.

1. MATERJALID JA NENDE OMADUSED

1. Meid ümbritsevad asjad ja esemed on valmistatud erinevatest materjalidest.
   Materjalid koosnevad erinevatest ainetest.
2. Erinevatel materjalidel võivad olla väga erinevad omadused, mis võimaldavad neid väga erineval moel kasutada.
3. Materjale saab nende erinevate omaduste põhjal rühmitada.
4. Aineid võib liigitada tahketeks, vedelateks või gaasilisteks.
5. Ainetel on erinevates olekutes erinevad omadused.
6. Aineid saab omavahel segada. Mõned ained segunevad hästi, mõned lahustuvad.  Mõned imavad vedelikke, teised mitte.
7. Segud saab mõnel juhul algaineteks eraldada, kasutades selleks sõelumist või filtreerimist.
8. Mõned ained muutuvad kui neid kuumutada. Vahel saab muutuse tagasi pöörata, enamasti aga mitte.

1. JÕUD JA LIIKUMINE

1. Tõmmates ja tõugates kasutatakse jõudu. Jõudu kasutades saab  kõike kindlas suunas liigutada. Jõudu on võimalik mõõta.

3.2. Kui miski on väljavenitatud või kokku surutud, siis avaldab see oma venitajale või kokku surujale ka jõudu.
3.3. Jõud võib muuta esemete kuju, millele see mõjub, võib seda liigutada ja muuta selle liikumise kiirust ning suunda.

3.4. Gravitatsioon on jõud, mis tõmbab kõike Maa suunas.

3.5. Hõõrdumine on jõud, mis takistab liikumist ja mõjutab seda, palju jõudu on vaja, et midagi liigutada.

3.6. Magnetid avaldavad mõnele materjalile jõudu ja võivad neid liikuma panna.

3.7. Magnetid joondavad end põhja- lõuna suunas juhul, kui lasta neil vabalt end pöörata.

4. ENERGIA

4.1. ELEKTER

4.1.1.  Elekter saab edasi liikuda vaid siis, kui selle jaoks on olemas vooluring elektrit edasi juhtivast materjalist.
4.1.2. Isoleeriv materjal takistab elektrivoolu.

4.2. VALGUS

1. Mõned objektid kiirgavad valgust, mõned peegeldavad seda.

4.2.2. Mõned asjad ja esemed lasevad valgust läbi, teised mitte. Mõned lasevad valgust osaliselt läbi.  Valgust mitte läbi laskvad objektid põhjustavad varje.

4.2.3. Me näeme ümbritsevat seepärast, et meid ümbritsevad objektid kas  kiirgavad või peegeldavad valgust.
4.2.4. Me näeme, sest silm tajub valgust.

4.2.5. Heli väljub selle allikast levides igas suunas (juhul kui seda miski ei takista) ning muutub järkjärgult nõrgemaks. Valjud helid kostavad kaugemale kui nõrgemad.

4.2.6. Heli allikas vibreerib. Erineva suuruse ja kujuga objektid vibreerivad erinevalt nende tekitatud heli on erineva kõrgusega.
4.2.7. Me kuuleme, sest kõrv tajub heli.

4.3. SOOJUS

4.3.1.Soojusenergia liigub kuumalt üle külmale, muutes külma (asja, eseme, olendi) soojemaks.

4.3.2. Mõned ained on paremad soojusjuhid kui teised.

4.3.3. Temperatuur on see mõõt, mis näitab, kui soe või külm miski on.

5. PLANEET MAA JA SEDA ÜMBRITSEV

1. Maa, Päike ja Kuu on kerakujulised.

5.2. Aastaaegade vaheldumine on seotud Maale langeva  erineva päikesevalguse ja -soojuse hulgaga.

1. Maa pöörleb ümber oma telje, tehes ühe täispöörde 24 tunniga. Selle jooksul möödub üks ööpäev
2. Maa liigub ümber Päikese mööda kindlat sõõrjat teekonda (orbiiti) , millel ta püsib tänu Päikese külgetõmbe jõule. Ühe ringi tegemine ümber päikese võtab aega 1 aasta.
3. Kuna maa telg on kaldu, saavad Maa erinevad osad aasta jooksul erineva hulga päikesevalgust ning – soojust. Seepärast on Maal aastaajad.
4. Kuu on planeedisarnane taevakeha, mis liigub ümber Maa.
5. See, milline Kuu meile taevast paistab sõltub sellest, milline osa temast on varjus.
6. Maa on üks paljudest Päikesesüsteemi planeetidest.
7. Maa pinnal asuvaid objekte kujutatakse kaartidel, plaanidel ja skeemidel.
8. Maad ümbritseb õhk, mille meeltega tajutavate omaduste muutumist tajume ilmamuutustena.
9. Ilma olulisemad elemendid on tuul, sademed, temperatuur.