22. jaanuar -EÕPE

Mida tähendab informaatika didaktika õpetaja jaoks?
Kuna tehnika on juba päris ammu osa meie igapäevasest elust, siis tuleb osata seda kasutada võimalikult otstarbekalt. Nii ongi juba tehnikavahendid jõudnud ka kooli ning lasteaeda, kus need muudavad laste õppimist põnevamaks ja mitmekülgsemaks. Selle valdkonnaga põhiliselt tegeleb haridustehnoloog. Selleks, peavad olema tal infotehnoloogia-alased oskused ja teadmised. Informaatika didaktika tähendab, et õpetaja oskab ise orienteeruda IT-valdkonnas ja oskab ka teisi selles suunata ja aidata.
Professionaalne haridustehnoloog tegutseb ISTE digipädevusi järgides, toetudes oma töös kaasaegse pedagoogika ja andragoogika-alastele teadmistele ning oskab välja pakkuda, arendada ja juurutada innovaatilisi lahendusi õppeasutuste digivõimekuse tõstmiseks. (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.)
Milleks õpetada õpetajaid tehnoloogiat kasutama?
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 üks eesmärkidest on, et tehakse digipööre elukestvas õppes ehk õpetamisel ja õppimisel kasutatakse kaasaegset digitehnoloogiat palju kasulikumalt ja tulemuslikumalt. Lisaks oleks paranenud ka terve Eesti elanikkonna digioskused. (Eesti koostöö kogu 2013.) Seetõttu on vaja, et õpetajad oskaksid kasutada digitehnoloogiat ja oskaksid seda õpetada ka teistele.
Õpetaja tase 6 kutset läbiv kompetents näeb ette, et õpetaja kasutab sobivaid IKT-vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi õpitegevusi; kasutab e-õppeks sobivaid keskkondi ja õppemeetodeid; kasutab kaasaegseid IKT-põhiseid suhtlusvahendeid; hindab ja arendab oma haridustehnoloogilisi pädevusi. (Kutsekoda 2013)
Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on öeldud, et üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 2008.) Kui õpetaja kaasab tegevustesse erinevaid digivahendeid, siis see toetab laste mitmekülgset arengut ning avardab nende silmaringi.
Allikad
Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2013). Eesti koostöö kogu. [21.02.2017].
https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020

Haridustehnoloogidest. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. [21.02.2017]
http://www.haridustehnoloogid.ee/haridustehnoloogidest/

Kutsestandard. Õpetaja, tase 6. (2013). Kutsekoda. [21.02.2017].
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/op...

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Riigi Teataja [16.02.2017].
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv

Mida tähendab informaatika didaktika õpetaja jaoks kes lasteaias täidab haridustehnoloogi ülesandeid või töötabki haridustehnoloogina?

Erinevatest keerulistest definitsioonidest lähtudes võib lihtsamalt järeldada, et informaatika pakub meile töödeldud ning korrastatud andmeid. Kui need andmed on kellelegi vajalikud siis nad muutuvad informatsiooniks. Selleks, et informatsiooni muuta teadmisteks ja oskusteks kasutatakse didaktikat ehk meetodit.
Õpetaja, kes täidab haridustehnoloogi ülesandeid peab ise olema selle valdkonna asjatundja ning oma töö planeerimisel lähtuma alljärgnevatest dokumentidest.
• Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Oma töö kavandamisel ning õppetegevuste läbiviimisel haridustehnoloog seob oma töö riiklikus õppekavas seatud eesmärkidega.
• ISTE pädevused – dokument millest haridusvaldkonna töötajad peaksid lähtuma.
• POSCON – kriteeriumid meediasisu loomiseks.
• Õpetaja kutsestandardid on professionaalse arengu toetamiseks. Kutsestandart on õpetajale kasulik: eneseanalüüsiks, koolitusvajaduste väljaselgitamiseks, olemasolevate oskuste-teadmiste (kompetentside) väärtustamiseks, karjääri planeerimiseks (Eesti Õpetajate Liit).

Haridustehnoloogi jaoks informaatika didaktika on igapäevane töö, mille raames täiendatakse õppijate infotehnoloogia valdkonna teadmisi ja oskusi ning toetakse õppijate arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest. Haridustehnoloog peab peale tehniliste vahendite kasutamist peab informatsiooni kriitiliselt läbi mõtlema, hindama ning analüüsima.

Milleks õpetada õpetajaid tehnoloogiat kasutama?
Infotehnoloogia roll koolieelsetes lasteasutuses pidevalt kasvab.  Oluliseks võtmeteguriteks IKT rakendamisel kujunevad õpetaja teadmised ja oskused. Ühelt poolt, tuginedes teadmistele ja oskustele pedagoogid saavad muuta laste arengukeskkonna mitmekesisemaks ning rikastada õppetööd, teiselt poolt kasutada teadmised oma töö, kui ka meeskonna töö optimeerimiseks.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008) on alus dokument lasteaias. Õppekavas on kirjas, et õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppekavas on üks paragraaf pühendatud teemale koostöö lapsevanemaga. Tänapäeval õpetajad kasutavad ITK vahendid info vahetamiseks lapsevanematega. See võimaldab rohkem anda informatsioone ning saada tagasisidet lasteasutuse tegevusele.
Õpetaja kutsestandardis (Kutsestandart. Õpetaja tase 6, 2013) on välja toodud, et õpetaja peab kasutama sobivaid ITK- vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi õpitegevusi. Samuti on kirjas, et oma tööülesandeid täitev õpetaja peab oskama analüüsida andmeid, neid tõlgendada, teha järeldusi ning oskama üldistada. Tehnoloogiat kasutades õpetaja saab oma töö teha efektiivsemaks ning üle jäänud aega kasutada enesearendamiseks.
Digipöörde programm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamiseks. Eesmärgiks on digivõimaluste teadlik ning tark integreerimine õppeprotsessi. (Eesti elukestva õppe strateegia 2020, 2013) Ilma vastavate pädevusteta on raske õpetajal õppeprotsessi muuta kaasaegseks.
Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ei kujuta endast mitte uut maailma, vaid see on laste tulevik, milles nad peavad edaspidi toime tulema. Hariduse valdkonnas töötavate inimeste jaoks on peamine eesmärk neid selleks võimalikult paremini ette valmistada. (Kikas, 2008, lk 334)

Allikad
Eesti Õpetajate Liit. (n.d.). Õpetaja kutsestandardid. http://www.opetajateliit.ee/?page_id=1057
Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2013). Eesti koostöö kogu: https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv
Kutsestandart. Õpetaja tase 6. (2013). http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/op...
Kink, T. (2008). Infotehnoloogia. In Kikkas, Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu Ülikoolo Kirjastus.

Mida tähendab informaatika didaktika õpetaja jaoks kes lasteaias täidab haridustehnoloogi ülesandeid või töötabki haridustehnoloogina?

Tehnoloogia on tänapäeval üks kiiremini arenevaid valdkondi ning et veenduda et koolis ja lasteaias töötav personal oskaks ja teaks kuidas õppetöös efektiivselt tehnoloogiat kasutada, on loodud ametikoht nimega haridustehnoloog. Haridustehnoloog on iKT-spetsialist, infojuht ning samaaegselt ka pedagoog, kelle peamine tegevusala on e-õpe ja kõik sellega seonduv.
Informaatika didaktika on didaktika ehk õpetamisõpetuse haru, mis uurib ja arendab informaatika õpetamist. Informaatika didaktika kolm keskset komponenti on õpetuse eesmärgid (milleks õpetada), sisu (mida õpetada) ja meetodid (kuidas õpetada).
Haridustehnoloogi ülesanne on nõustada õpetajaid ja vajadusel ka teisi töötajaid IKT-alastes küsimustes, samuti ka abistada õpetajaid IKT rakendamisel õppetöös (tehnoloogia kasutamine ja tehnoloogiliste probleemide lahendamine. Seega käivad informaatika ja haridustehnoloogia käsikäes. Haridustehnoloogina on vajalik osata õpetada informaatikat, ehk harida lasteaia personali haridustehnoloogia valdkonnas.

Milleks õpetada õpetajaid tehnoloogiat kasutama?

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 6. peatükis on määratud lapse arengu hindamise põhimõtted, kus üheks punktiks on: „Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel. Kasutades tehnoloogia abi, on seda tunduvalt lihtsam läbi viia, samuti kasutades erinevaid internetikeskkondi saab lapsevanemaid järjepidevalt tegemistega kursis hoida.
Kutsestandardis õpetajatele, tase 6, on kirjas: „kasutab sobivaid IKT-vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi õpitegevusi; kasutab e-õppeks sobivaid keskkondi ja õppemeetodeid; kasutab kaasaegseid IKT-põhiseid suhtlusvahendeid; hindab
ja arendab oma haridustehnoloogilisi pädevusi vastavalt organisatsiooni ISTE õpetajate haridustehnoloogilistele pädevustele.
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 on paika pannud järgnevate aastate kõige olulisemad hariduseesmärgid, kus on tähtsal kohal ka, et õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Kuna tehnoloogia on saanud meie igapäevaseks vahendiks, peavad õpetajad teadma, kuidas sellega efektiivselt ümber käia ning õpetama seda ka lastele.

Kasutatud allikad

Vabariigi Valitsus. (2011, jaanuar 01). Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917?leiaKehtiv
Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus; Tallinna Pedagoogikaülikool. (n.d.). Informaatika didaktika. http://htk.tlu.ee/infdid/
Haridus- ja Teadusministeerium. (2016, jaanuar 26). Eesti elukestva õppe strateegia 2020. https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020
Hariduse Kutsenõukogu. (2013, november 27). Kutsestandard: õpetaja, tase 6. http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/op...

Mõistetele saab väga selged vastused Eesti Keele Instituudi lehelt Haridussõnastikust. Mis on didaktika? Didaktika on õpetamisteadus, mis käsitleb õpetamise ja õppimise teoreetilisi aluseid. Mis on informaatika? Informaatika on arvutil põhineva infotöötlusega tegelev teaduse ja tehnika haru. Mis on õppekava? Õppekava on õppe ja kasvatuse alusdokument, mis määrab õppe- ja kasvatuseesmärgid, õppe sisu ja mahu, metoodika põhimõtted ning hindamise alused, nõuded õppekeskkonnale jms. (Eesti Keele Instituut)
Mida tähendab informaatika didaktika õpetaja jaoks kes lasteaias täidab haridustehnoloogi ülesandeid või töötabki haridustehnoloogina?
Tänapäeval areneb tehnoloogia väga kiiresti ning lapsedki puutuvad juba varakult kokku erinevate digivahenditega ja nendest saadava informatsiooniga. Seega on vajalik, et õpetajad oleksid kursis digimaailmas toimuvaga, et anda õpetust ohutust tarbimisest edasi lastele. Haridustehnoloogile või haridustehnoloogiliste pädevustega õpetajale tähendab informaatika didaktika õpetajate juhendamist, kuidas kasutada tehnoloogilisi vahendeid ja nendest saadavat infot õppe- ja kasvatustegevustes. Samas peab lasteasutuse haridustehnoloog ja õpetaja teadma, millised veebilehed ja keskkonnad on sobilikud kasutamiseks lastega. Selleks on välja töötatud POSCONI kriteeriumid, mis määravad ära nõuded, millised peavad olema lastele sobilikud veebilehed.
Milleks õpetada õpetajaid tehnoloogiat kasutama?
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös (Vabariigi Valitsus, 2008). Tehnoloogiat kasutades saab muuta tegevusi mitmekesisemaks ja paeluvamaks ning vanematele info jagamiseks pakub tehnoloogiaajastu erinevaid võimalusi.
Õpetaja kutsestandard 6 ütleb, et õpetaja kasutab sobivaid IKT-vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi õpitegevusi; kasutab e-õppeks sobivaid keskkondi ja õppemeetodeid; kasutab kaasaegseid IKT-põhiseid suhtlusvahendeid; hindab ja arendab oma haridustehnoloogilisi pädevusi vastavalt organisatsiooni ISTE õpetajate haridustehnoloogilistele pädevustele (Kutsekoda, 2013). Enda digipädevuste arendamine tuleb suureks kasuks õpetaja igapäevatöös, teeb seda lihtsamaks ja ka põnevamaks.
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 on kirjas, et õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on ligipääs uue põlvkonna digitaristule (Haridus- ja Teadusministeerium, 2014). Tehnoloogia on kasutusel igapäevaselt, seega tuleb õpetajal olla teadlik kuidas seda ohutult kasutada ning seda õpetada ka lastele.

Allikad
Eesti Keele Instituut. (kuupäev puudub). Haridussõnastik. Kasutamise kuupäev: 20. 02 2017. a., allikas http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi
Haridus- ja Teadusministeerium. (2014). Eesti elukestva õppe strateegia 2020. Allikas: https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
Kutsekoda, S. (2013). Õpetaja kutsestandard: tase 6. Allikas: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424
Vabariigi Valitsus. (2008). Koolieelse lasteasutuse õppekava. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772

Mida tähendab informaatika didaktika õpetaja jaoks kes lasteaias täidab haridustehnoloogi ülesandeid või töötabki haridustehnoloogina?
Kui mõtestame tähendust sõnadele informaatika didaktika võiks saadud allikate ja Haridussõnastiku põhjal mõista, et tegu on arvutil põhineva infotöötlusega tegelev teadus ja tehnika haru, mis õpetab meil seda kõike mõistma ja oskama õpetada ükskõik, mida ükskõik kellele. Kuna didaktika mõiste on mandri-Euroopalikus käsitluses koos pedagoogikaga seonduvate probleemidega probleemide on didaktika mõiste pigem kitsamalt, vaid õpetamise uurimiseks. Paljudes Kesk-Euroopa ja Skandinaavia maade õpetajakoolituste õppekavades on didaktika olnud kesksel kohal seda peegeldavad nii õppekavade struktuur kui ka tiitlid.
Informaatika otsene mõiste on aga väga mitmeti mõistetav, sellel just kui puuduks kindel ühene definitsioon. Ka Eesti koolides ei hõlma arvutiõpikut informaatika kohta kindlat definitsiooni ja sama puudub ka riiklik õppekava. 2002.a. võttis RÕK kasutusele põhimõistena hoopis definitsiooni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ehk IKT mõiste. Kooliinformaatika hõlmab endas mõistet ’’ suur informaatika“ mis sisaldab endas väikest osa informaatikateaduse teadmusbaasist. Seega on ka lasteaias haridustehnoloogiliselt pädeval inimesel eelised kasutada oma töös haridustehnoloogilisi võimalusi ja samuti abistada kaas kolleege digitaaltehnoloogiliste alaste küsimustega. Leian, et kuna maailma areneb kiiresti ja paljud vanema generatsiooni inimesed ei taha tihtipeale muudatustega kaasa minna, peaks tänapäeva haridusasutuses vähemalt üks haridustehnoloog juba töötama.
Milleks õpetada õpetajaid tehnoloogiat kasutama?
Selleks, et õpetajad saaksid ennast, aga haridustehnoloogia valdkonnas pidevalt arendada ja oma teadmisi edasi kanda nii lasteaias kui ka koolis peaksid nad sihiks võtma ISTE pädevuste hindamismudeli, mille kohaselt ennast igapäevaselt edasi arendada antud valdkonnas. ISTE pädevuste eesmärgiks on hinnata haridustehnoloogilisi pädevusi õpetajatöö kontekstis.
Kuna digitaaltehnoloogia meie ümber areneb väga kiiresti ja üha nooremas eas lapsed puutuvad sellega igapäevaselt kokku on oluline, et lasteaias oleks olemas vähemalt üks inimene, kes on haridustehnoloogia valdkonnas pädev ja on omandanud emmanus ISTE pädevuse punktid. Et aidata nii teistel õpetajatel arendada edasi end antud valdkonnad ja saavutada see läbi õpetaja kutse kuues tase, mis hõlmab endas ühe punktina infokanalite kasutust haridustöös. Seega peab õpetaja ka lähtudes Eesti elukestva õppe strateegia 2020 alusel antud ajaks õppimisel ja õpetamisel rakendama kaasaegset digitaaltehnoloogiat otstarbeliselt ja tulemuslikult. Leian, et lasteaiaõpetaja on üks esimesi inimesi, kes peaks oskama lastele antud digitaaltehnoloogilisest maailmast võimalikult varakult selge ülevaate anda digitaalmaailma erinevatest ohtudest ja võimalustest.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2013). Eesti koostöö kogu. [28.03.2017].
https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020
Kutsestandard. Õpetaja, tase 6. (2013). Kutsekoda. [28.03.2017].
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/op...
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Riigi Teataja [28.03.2017].
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv
Rahvusvaheline Haridustehnoloogia Selts (ISTE) digipädevuste standardil põhinev õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste hindamismudel (2014). HITSA Innovatsioonikeskus [28.03.2017]. http://www.innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/ISTE/HT%20hindamis...

Minu tõlgenduse järgi tähendab haridustehnoloogi või haridustehnoloogi ülesandeid täitva õpetaja jaoks informaatika didaktika kõige lihtsamas mõttes infotehnoloogiliste vahendite kasutama õpetamise õpetust. Seda siis nii õpetajalt õpetajale kui ka õpetajalt õpilasele (lapsele) kontekstis. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on eesmärk arendada last mitmekülgselt ja järjepidevalt temast ja tema igapäevasest kasvukeskonnast lähtuvalt (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008). Kuna tehnoloogia on osaks meie igapäeva kasvukeskkonnast, siis on oluline õpetada lapsi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditega targalt ümber käima ja seda riiklikust õppekavast lähtudes. Oluline on, et õpetaja mõtestaks enda jaoks lahti, mida, milleks ja kuidas õpetada (Informaatika didaktika, s.a.). Kui õpetaja ei tunne end tehnoloogia kasutamises kindlalt, siis on just haridustehnoloog see, kes aitab tal digivahenditega sõbraks saada.

Informaatika didaktika (s.a.) Informaatika didaktika. [25.03.2017]. Külastatud aadressil:
http://htk.tlu.ee/infdid/

Riigiteataja. (01.09.2008). Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. [26.03.2017]. Külastatud aadressil:
https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917

Milleks õpetada õpetajaid tehnoloogiat kasutama?

KELARÕK-is ehk Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on kirjas:

1) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve.

Tänapäeva lapsed alustavad tehnoloogia kasutamist üsna varakult. Et juba kolmeaastane laps väga osavalt nutiseadmeid käsitseda oskab, ei ole enam midagi imekspandavat. Lapsed on aktiivsed digivahendite kasutajad, seega on nende huvi tehnoloogia vastu suur. Tehnoloogia kaasamine lasteaia õppeprotsessi arvestab selgelt laste huve ning muudab õppimise huvitavamaks.

4) Valdkonna Mina ja keskkond sisu: tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus, virtuaalkeskkond.

Virtuaalkeskkond seostub minu jaoks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamisega, mis on üheks osaks laste igapäevasest (kasvu)keskkonnast.

5) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust; õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku ning julgeb keelduda tegevusest, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või ohtlik. (Riigi Teataja, 2008)

Lasteaiaõpetaja ülesanne on teavitada lapsi digivahendite kasutamisega kaasnevatest ohtudest ning suunata lapsi neid sihipäraselt kasutama.

Kutsestandard õpetaja tase 6

Õpetaja kaasab õppijaid, lapsevanemaid, kolleege ja tugispetsialiste õppetegevuste eesmärkide, sisu, korralduse kavandamisse ning tagasisidestamisse; teavitab osapooli, kasutades tõhusalt erinevaid infokanaleid (nt koosolek, e-suhtlus, individuaalne vestlus).

Õpetaja valdab õppesisu, hoiab end kursis valdkondlike uuendustega, arvestades valdkonna-alase teadmuse, teaduspõhisuse ja parimate praktikatega ning õppekavast tulenevate nõuetega;

Õpetaja on orienteeritud tulemustele ja isiklike tööeesmärkide saavutamisele; otsib võimalusi enesearendamiseks ja karjääris edasiliikumiseks; pakub uusi ideid ja viib neid ellu, arvestades valdkonna- ja ainealase teadmuse, teaduspõhisuse ja parimate praktikatega; märkab probleeme ja neis peituvaid võimalusi; reageerib paindlikult muutustele;

Õpetaja kasutab sobivaid IKT-vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi õpitegevusi; kasutab e-õppeks sobivaid keskkondi ja õppemeetodeid; kasutab kaasaegseid IKT-põhiseid suhtlusvahendeid; hindab ja arendab oma haridustehnoloogilisi pädevusi vastavalt organisatsiooni International Society for Technology in Education (ISTE) õpetajate haridustehnoloogilistele pädevustele. (Õpetaja 6. kutsestandard, 2013).

Seega mõjutab tehnoloogia areng otseselt ka lasteaiaõpetaja tööd. Muudatustega kaasas käiv lasteaiaõpetaja kasutab digivahendeid nii enda töö lihtsustamiseks kui ka eesmärgistatud õppetegevuste läbiviimiseks. E-mailide ja muude e-infokanalite kaudu suhtlemine on muutunud iseenesestmõistetavaks, mistõttu on oluline, et lasteaiaõpetaja ka neid võimalusi tööalaselt kasutada oskaks.

Eesti elukestva õppe strateegia:

Digipööre elukestvas õppes
Õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on ligipääs uue põlvkonna digitaristule. (Eesti elukestva õppe strateegia 2020, 2014).

Õpetaja lõimib info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat õppe- ja kasvatustegevustesse, suurendades seeläbi lasteaialaste digipädevusi.

Digipööre elukestvas õppes. (2014). Eesti elukestva õppe strateegia 2020. [27.03.2017]. Külastatud aadressil:
https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020

Kutsestandard õpetaja, tase 6. (2013). Hariduse kutsenõukogu. [27.03.2017]. Külastatud aadressil: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/op...

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). Riigi Teataja. [27.03.2017]. Külastatud aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917

Otsides lisa allikat avastasin kogemata Eesti Keele Instituudi Haridussõnastiku, milles minu meeldivaks üllatuseks olid kõik mõisted olemas. Olen seda muidu kasutanud, aga praegu esimeste otsingutega ei tulnud selle peale, et seda kasutada.
Didaktika on Haridussõnastikus ilusti lühidalt välja toodud kui „õpetamisteadus, pedagoogika haru, mis käsitleb õpetamise ja õppimise teoreetilisi aluseid.“ Informaatika on defineeritud kui tehnika ja infotöötlusega tegelev teadus (Eesti Keele Instituut). Õppekava kohta leidsin minu jaoks kõige parema mõiste informaatika didaktika õpikust, mis ütleb, et „Uus riiklik õppekava määratleb ennast kui õppimise ja õpetamise plaani, mis määrab kindlaks õpetuse eesmärgid, aja, sisu ja korralduslikud alused ning nõuded õpitulemuste hindamisele. Seejuures on riiklik õppekava üksnes raamkava, mis annab igale koolile õiguse ja kohustuse omanäolise, kohalikke olusid arvestava kooli õppekava koostamiseks. Uus riiklik õppekava pakub senisest enam valikuvõimalusi ka õpetajatele oma ainekavade ülesehitamisel ja õpilastele valikainete osas. Põhjalike ja täpsete ainealaste teadmiste tuupimise asemel tähtsustab uus riiklik õppekava õpitu sügavamat mõistmist ja rakendamisoskust.“ Mulle meeldib, et välja on toodud, et riiklik õppekava on raamkava, millele toetudes koolidel on kohustus neile sobiv õppekava välja töötada.
Seega toetudes õppematerjalidele ja EKI HAR definitsioonide leian, et informaatika didaktika õpetab kuidas õpetada teisi õpetajaid ja lapsi IKT vahendeid eesmärgistatult kasutama ja õpetab kuidas õpetajat abistada/toetada IKT vahendite kasutamisel.
Kokkuvõttes on oluline, et igas asutuses oleks mõni haridustehnoloog, et õpetajaid toetada nende tegemistes ning vajadusel jagada teadmisi. Pealegi kui Elukestva õppe strateegia 2020 üheks osaks on digipööre, siis selle digipöörde eelduseks on, et nii juhtkonnal, õpetajatel/õppejõududel oleks haridustehnoloogiline tugi, et digiajastu võimalusi paremini õppetöös kasutada.
Milleks õpetada õpetajaid tehnoloogiat kasutama?
Riiklik õppekava (2008) ütleb, et õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Sellega seoses on oluline välja tuua, et last ümbritseva keskkonna hulka kuuluvad ka erinevad IKT vahendid. Mina ja keskkond valdkond ei too eraldi välja meediat ja erinevaid tehnoloogilisi vahendeid, kuid see ei tähenda, et need meid ja lapsi ümbritsevast keskkonnast puuduksid. Õpetaja peab oskama seega tehnoloogiat kasutada, et aidata lapsi ja teisi õpetajaid kogu selles tehnoloogias orienteeruma ning suunama, et IKT vahendite kasutamine oleks eesmärgistatud. Et tegevused oleksid lapsest lähtuvad. Sealjuures silmas pidades ka eakohasust.
Lisaks ütleb Õpetaja tase 6 kutsestandard, et Õpetaja peab kasutama sobivaid IKT vahendeid ja võimalusi, sealhulgas kujundama õpikeskkonda ning viima läbi erinevaid õpitegevusi. Õpetaja peab kasutama kaasaegseid IKT põhiseid suhtlusvahendeid. Oluline on ka see, et õpetaja täiendaks end järjepidevalt. Enesehinnangut tehes peab õpetaja hindama ka enda Haridustehnoloogilisi pädevusi. Õpetaja saab suhelda oluliselt efektiivsemalt ja kiiremalt kasutades tänapäevaseid suhtlusvahendeid, kui info on ainult rühma seinal, siis mõne jaoks on seda liiga vähe ja vaja on info dubleerimist – seda võimaldab kiirelt ja kergelt teha kaasaegsete vahendite kasutamine.
Lisaks on elukestva õppe strateegia 2020 dokumendis ühe strateegiana toodud välja digipööre, mis tähendab, et plaanitakse süsteeme, tänu millele saaks veelgi paremini ära kasutada tehnoloogilisi võimalusi enesetäiendamisel. Kui õpetajal puuduvad tehnoloogilised teadmised, siis puudub tal osaliselt ka lisa võimalused enesetäiendamiseks.
Pealegi on välja töötatud väga hea POSCON kriteeriumite dokument, mis toob peaaegu, et puust ja punaselt õpetajale välja, mida ta peab jälgima, et tagada turvalisus IKT vahendite korras ning mis kõik on veel oluline IKT vahendite kasutamise korral. See on hea dokument, mida haridustehnoloog saab õpetajatele tutvustada.

Allikad:
Eesti Keele Instituut. (s.a.). Haridussõnastik. [2017, mai 1].
http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi
Informaatika didaktika. (2005). Õpik. [2017, mai 1].
http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk21.html
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). Riigi Teataja I 23, 152. [2017, mai 1].
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
Kutsestandard. Õpetaja, tase 6. (2013). Kutsekorda. [2017, mai 1].
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/op...
Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014) Eesti koostöö kogu. [2017, mai 1].
https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
POSCON. (s.a). Euroopa Liit [2017, mai 1].
file:///C:/Users/HP/Downloads/EE_Kontrollnimekiri_Kriteeriumid_positiivse_sisu_ja_teenuste_loomiseks%20(1).pdf

Mida tähendab informaatika didaktika õpetaja jaoks kes lasteaias täidab haridustehnoloogi ülesandeid või töötabki haridustehnoloogina?
Informaatika didaktikaks võib nimetada teadust ja kunsti, mille eesmärk on muuta informatsioon teadmisteks ja oskusteks (Informaatika didaktika, 2005) . Haridussõnastik tõlgendab informaatikat kui arvutil põhineva infotöötlusega tegelevat teaduse ja tehnika haru (Eesti Keele Instituut). Didaktikat defineerib Haridussõnastik kui õppimisteadust, pedagoogiku haru (Eesti Keel instituut). Seda sama teeb ka haridustehnoloog lasteaias. Ta on vahendajaks õpetajate ja uuenduste vahel digimaailmas ning aitab õpetajatel kohaneda uute tingimustega. Tehnoloogiat on tänapäeva maailmas juba nii palju, et lasteaiad ei saa sellest mööda vaadata. Sellepärast ongi haridustehnoloog vajalik inimene õpetajate ja uuenduste vahele, et aidata neil leida oma tee muutuvates tuultes. Kuna lapsed on kasvanud üles juba nutivahend käes, on oluline, et õpetaja oskaks neid vahendeid käsitseda ning lubaks end ka lastel aidata, kui jääb hätta. Eesti elukestva õppestrateegia väidab, et õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on ligipääs uue põlvkonna digitaristule( Haridus- ja Teadusministeerium, 2013). See tähendab, et tegevustega tuleb algust teha juba lasteaias ning haridustehnoloogi omamine lasteaias on õpetajatele heaks boonuseks. Õpetaja peab oskama kasutada sobivaid IKT-vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi õpitegevusi (Kutsekoda, 2013). Haridustehnoloog saab läbi informaatika didaktika seda edasi anda õpetajatele, et nad oleksid teadlikud ja oskaksid kasutada sobivaid vahendeid õppetöö mitmekesistamiseks. Lasteaed on kodu toetaja ning õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös (Vabariigi Valitsus, 2008). Lapsed kasutavad kodustes tingimustes erinevaid digivahendeid ning tarbivad pidevalt meediasisu. Õpetajad saaksid lastele näidata, et digivahendites on muudki peale ühe mängu ning saaksid last suunata eesmärgistatud tegevusele, tänu millele laps saab areneda.

Allikad:

Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2013). Eesti koostöö kogu.
https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020
Kutsestandard. Õpetaja, tase 6. (2013). Kutsekoda.
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/op...
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Riigi Teataja
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv
Eesti Keele instituut. Haridussõnastik
http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=didaktika&F=M&C06=et
Informaatika didaktika. (2005). Õpik.
http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk21.html

Mõistete definitsioonid on võetud Eesti Keele Instituudi Haridussõnastikust:
Didaktika - õpetamisteadus, pedagoogika haru, mis käsitleb õpetamise ja õppimise teoreetilisi aluseid
Informaatika – arvutil põhineva infotöötlusega tegelev teaduse ja tehnika haru
Arvestades laste aktiivset tehnoloogia kasutust on ootused tänasele õpetajale muutunud. 21 sajandi õpetaja professionaalse arengu toetamist reguleerib õpetaja kutsestandard (tase 6), millest lähtuvalt kuuluvad õpetaja kutset läbiva tegevusnäitajate hulka: sobivate IKT-vahendite ja võimaluste kasutamine, õpikeskkonna kujundamine ja õpitegevuste läbi viimine; e-õppeks sobivate keskkondade ja õppemeetodite kasutamine; kaasaegsete IKT-põhiste suhtlusvahendite kasutamine; oma haridustehnoloogiliste pädevuste hindamine ja arendamine. (Kutsekoda, 2013). Aastatel 2008-2013 koostas Eesti Koostöö Kogu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Haridusfoorumiga Eesti elukestva õppe strateegia aastateks 2014-2020. Strateegia seab üldeesmärgiks kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomise kogu elu jooksul. Selleni jõudmiseks on määratletud viis strateegilist eesmärki, millest üks on: Digipööre elukestvas õppes. Õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Digipöörde üks ülesanne elukestvas õppes on eelkõige see, et õpetajad märkavad laste muutunud huve ning vajadusi ja IKT vahendite pakutavaid võimalusi õppe-kasvatusprotsessi mitmekesistamisel (Eesti elukestva õppe strateegia 2020. 2016). See on oluline punkt lasteaedadele, sest digipööre ei ole vaid üldhariduskoolide teema.
Tänase õpikäsituse kohaselt on laps õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest; last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 2008.)
Mida tähendab informaatika didaktika õpetaja jaoks kes lasteaias täidab haridustehnoloogi ülesandeid või töötabki haridustehnoloogina?
Informaatika didaktika- lasteaia kontekstis on see tehnoloogiline haru, mis õpetab info töötlemiset, käsitlemist jne. vastates küsimustele miks, kuidas ja mida?
Tänapäeval hakatakse tehnoloogiaga tutvuma juba lasteaiast ja selleks, et lastele selles suunav ja toetav olla, peaks õpetajad ise kursis olema tehnoloogia kasutamise võimalustega. lihtsustab oluliselt õpetaja igapäeva tööd (dokumenteerimine, ideed jne) ja selle abil saab ka laste tegevusi huvitavamaks ja mitmekesisemaks muuta. Erinevad internetipõhised suhtlusvahendid (blogi, facebook jne) annavad hea võimaluse lastevanematega suhtlemiseks ning laste tegemiste jagamiseks, kuid ka selleks on vaja tehnoloogia abil. Kui aga ei oska, ei tea kuidas, siis oleks vaja et keegi näitaks, juhendaks, annaks nõu ja soovitaks, siin tuleb appi haridustehnoloog või siis õpetaja, kes täidab haridustehnoloogi ülesandeid.

Kasutatud kirjandus:
Eesti Keele Instituut. Haridussõnastik
http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=didaktika&F=M&C06=et
Kutsestandard. Õpetaja, tase 6. (2013). Kutsekoda.
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/op
Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2013). Eesti koostöö kogu.
https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Riigi Teataja
https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917

Didaktika
"Didaktika e. õpetamisõpetus tähendab õpetamisoskust. Julgeme teile esitleda suurt õpetamisõpetust, s.o. üldkehtivat oskust õpetada ükskõik mida ükskõik kellele." Comenius (1632)
'Didaktika on õpetamise ja õppimise teooria ja praktika'. Jank ja Meyer (1997)
Didaktika peamisteks uurimisobjektideks on õpetamise:
• eesmargid (milleks õpetada)
• sisu (mida õpetada)
• meetodid (kuidas õpetada)
Jaguneb üld- ja ainedidaktikateks:
Ülddidaktika - keskendub ainevaldkonnast sõltumatutele õpetamisoskustele
Ainedidaktikad - tegelevad ainevaldkonna spetsiifikast sõltuvate õpieesmärkide, õppesisu ja -meetodite uurimisele ja arendamisele.
Eristatatakse ka eelkooli-, algklasside-, kõrgkoolididaktikat.
(Centre for Educational Technology, 2005)
Haridussõnastik sõnastab didaktika järgnevalt:
Didaktika on õpetamisteadus, pedagoogika haru, mis käsitleb õpetamise ja õppimise teoreetilisi aluseid
(Eesti Keele Instituut, 2014)
Väga hästi selgitavad didaktika mõistet ka klassikalised didaktika printsiibid:
• Õppe suunatus õpetuslike, kasvatuslike ja üldiste arenguülesannete täitmisele;
• Õppe teaduslikkus;
• Õppe seotus eluga;
• Õppe süstemaatilisus, süsteemsus ja järjepidevus;
• Õppe jõukohasus;
• Õppija aktiivsus ja teadlikkus õpetaja juhtimise all;
• Õppe näitlikkus;
• Erinevate meetodite ja vahendite seostamine õppes vastavalt õppe ülesandele ja sisule;
• Õpe organiseerimine vastavalt õppe ülesandele ja sisule;
• Õppeks vajalike tingimuste loomine;
• Õppe ja kasvatuse tulemuste kindlus.
(Tallinna Ülikool)

Informaatika – Haridussõnastik defoneerib selle kui arvutil põhineva infotöötlusega tegelev teaduse ja tehnika haru.
(Eesti Keele Instituut, 2014)
Informaatika hõlmab endas väga laia spektrit, mille võib jagada kolme suurema alamteema alla: arvutiteadus ehk teoreetiline informaatika, programmeerimine, infotehnoloogia.
Arvutiteadus uurib informaatika teoreetilisi aluseid, olles lähedane klassikalistele matemaatilistele distsipliinidele, nagu algebra, funktsionaalanalüüs, lineaarne planeerimine.
Programmeerimise sisuks on programmide koostamine arvutitele mitmesuguste ülesannete lahendamiseks.
Infotehnoloogia tegeleb informaatika rakendamisega erinevatel elualadel: näiteks turvasüsteemides, kaugkoolituses, keele uurimisel ja ressursside jagamisel.
Huvitav nüanss minu jaoks oli see, et RÕK ei kasuta informaatika definitsiooni, vaid on selle asemel sõnastanud terminina info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ehk IKT.
(Centre for Educational Technology, 2005)

Õppekava - riiklik õppekava määratleb ennast kui õppimise ja õpetamise plaani, mis määrab kindlaks õpetuse eesmärgid, aja, sisu ja korralduslikud alused ning nõuded õpitulemute hindamisele.
Õppekavade koostamisel lähtutakse:
• ainevaldkondade (õppeainete) sisemine loogika ja traditsioonid
• ühiskonna ootused ning
• õppija individuaalsed huvid ning vajadused
(Centre for Educational Technology, 2005)
Riiklikud õppekavad eri haridustasemete kohta ja muud seotud infot leiab Innove kodulehelt: https://oppekava.innove.ee/

Mida tähendab informaatika didaktika õpetaja jaoks kes lasteaias täidab haridustehnoloogi ülesandeid või töötabki haridustehnoloogina?

Lähtuvalt eelpool toodud mõistetest on informaatika didaktika selgelt ainedidaktika, mille eesmärgiks on uurida ja arendada informaatika õpieesmärke, õppesisu ja –meetodeid. Lasteaia haridustehnoloogide jaoks on informaatika didaktika õpetus, mis aitab õpetajal ülevaate saada sellest milleks informaatikat lasteaias vaja on (eesmärgid), mida lastele/kolleegidele (sisu) ja meetodeid kuidas seda õpetada.
Haridustehnoloog on haridusasutuse töötaja, kes omab kaasaegse õpikäsituse ning digitehnoloogia-alast kompetentsi. Haridustehnoloogi ülesandeks on koordineerida digiõppe alast tegevust, leides uusi innovaatilisi lahendusi, arendades, nõustades ja toetades kooli personali ning õppijaskonda digiajastu vahendite ja võimaluste kasutamisel õppeprotsessis.
(HITSA)

Oma ülesannetes toetub haridustehnoloog eelkõige ISTE pädevustele. Kuid haridustehnoloogil on vähe ainult nende pädevuste omamisest, vaja on ka oskust ja teadmisi neid neid teadmisi kolleegidele (ja seeläbi ka lastele) edasi anda ehk tunda ka informaatika didaktikat.

Milleks õpetada õpetajaid tehnoloogiat kasutama?

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava
Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Kuivõrd aga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja vahendid on väga suur osa meie igapäevaelust, siis on äärmiselt oluline, et õpetaja oskaks seda teemat ka lastele tutvustada ja neid meediamaailmas orienteeruma õpetada. Valdkonna mina ja keskkond sisu mainib äärmiselt põgusalt ära virtuaalkeskkonna, mina leian, et see temaatika võiks Koolieelse lasteastutse riiklikus õppekavad laiemalt kajastatud ja määratletud olla.
Teise punktina võib selle vajaduse välja tuua õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest, kus § 10
on selgelt määratletud põhimõtted ka koostööks lapsevanematega. Tehnoloogia pakub võimalusi kiiremaks infovahetuseks, tagasisideks (e-mail, FB grupid, eLasteaed jne).
Muidugi kui siit edasi arutleda, siis ei ole tehnoloogia oskuse valdkonnas oluline ainult suhtlus lapsevanematega, vaid ka näiteks oskus vanematele selgitada tehnoloogia kasutamist lasteaias.
(Vabariigi Valitsus, 2011)

Kutsestandard õpetaja tase 6
Kutsestandard 6 määratleb ühe kutset läbiva kompetentsina selle, et õpetaja kasutab sobivaid IKT-vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi õpitegevusi; kasutab e-õppeks sobivaid keskkondi ja õppemeetodeid; kasutab kaasaegseid IKT-põhiseid suhtlusvahendeid; hindab ja arendab oma haridustehnoloogilisi pädevusi vastavalt organisatsiooni International Society for Technology in Education (ISTE) õpetajate haridustehnoloogilistele pädevustele (https://www.e-ope.ee/images/50001035/ISTE %20NETS.T.pdf).
(SA Kutsekoda, 2017)
Need oskused aitavad õpetajal kaasa nii õppeprotsessi rikastamisel, oma töö lihtsustamisel, koostöö suurendamisel, seega tänapäevases situatsioonis on tehnoloogia kasutamise oskus oma töö efektiivsemaks muutmisel ääretult oluline ja vajalik.

Elukestva õppe strateegia 2020
Strateegia toob välja selle, et uue põlvkonna digitaristu ja selle kasutamise metoodikad loovad võimaluse uue õpikäsituse kiireks juurutamiseks ning õppekvaliteedi tõusuks. Digitaalse õppevara kasutamine õppetöös aitab õppimist köitvamaks muuta ning avardab elukestva õppe võimalusi. Kogu elanikkonna parem tehnoloogia kasutamise oskus ja innovaatilisus aitavad kaasa tootlikkuse kasvule majanduses. Eesmärk on rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna digioskusi ning tagada ligipääs uue põlvkonna digitaristule.
(Haridus- ja teadusministeerium, Eesti Koostöökogu, Eesti Haridusfoorum, 2014)
Seega on õpetajal oluline minna kaasa uuendustega, et parandada alushariduse kvaliteeti ja aidata tänastel lastel kasvada täiskasvanuteks, kes suudavad digimaailmas orienteeruda ja õigeid valikuid teha.

Allikad
Centre for Educational Technology. (2005). Kasutamise kuupäev: 14. 06 2017. a., allikas Informaatika didaktika. Mis on didaktika?: http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk12.html
Centre for Educational Technology. (05. 05 2005. a.). Kasutamise kuupäev: 14. 06 2017. a., allikas Informaatika didaktika. Õppekava koostamise alused.: http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk21.html
Centre for Educational Technology. (2005). Kasutamise kuupäev: 14. 06 2017. a., allikas Informaatika didaktika. Mis on informaatika?: http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk11.html
Eesti Keele Instituut. (2014). Eesti Keele Instituut. Kasutamise kuupäev: 14. 06 2017. a., allikas Haridussõnastik: http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=informaatika&F=M&C06=et
Eesti Keele Instituut. (2014). Eesti Keele Instituut. Kasutamise kuupäev: 14. 06 2017. a., allikas Haridussõnastik: http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=didaktika&F=M&C06=et
Haridus- ja teadusministeerium, Eesti Koostöökogu, Eesti Haridusfoorum. (2014). Haridus- ja Teadusministeerium. Kasutamise kuupäev: 14. 06 2017. a., allikas Eesti elukestva õppe strateegia 2020: https://www.hm.ee/et/eesti-elukestva-oppe-strateegia-2020
HITSA. (kuupäev puudub). Eesti Haridustehnoloogid. Kasutamise kuupäev: 14. 06 2017. a., allikas Haridustehnoloogidest: http://www.haridustehnoloogid.ee/haridustehnoloogidest/
SA Kutsekoda. (25. 04 2017. a.). Kutsekoda. Kasutamise kuupäev: 14. 06 2017. a., allikas Kutsestandardid, Õpetaja tase 6: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10640560/pdf/op...
Tallinna Ülikool. (kuupäev puudub). Tallinna Ülikool. Kasutamise kuupäev: 14. 06 2017. a., allikas Traditsiooniline didaktika. Didaktika printsiibid: https://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Didaktika/traditsiooniline_didakti...
Vabariigi Valitsus. (01. 01 2011. a.). Riigiteataja. Kasutamise kuupäev: 14. 06 2017. a., allikas Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava: https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772

https://drive.google.com/file/d/0BytSZP5NiaM-dnN6cGdScENWOUk/view?usp=sh...

Mida tähendab informaatika didaktika õpetaja jaoks kes lasteaias täidab haridustehnoloogi ülesandeid või töötabki haridustehnoloogina?
Informaatikat seostatakse tänapäeval eelkõige arvutitega. Informaatika üheks peamiseks ülesandeks on andmete töötlemine ja korrastamine viisil, mis võimaldab informatsiooni vajaval isikul see kiiresti kätte saada. Seega lühidalt öeldes on informaatika ülesanne muuta andmed informatsiooniks. Didaktika e. õpetamisõpetus tähendab õpetamisoskust.
Olen loengus kokku puutunud kutsestandardi õpetaja tase 6 punktidega ja selle põhjalikult läbi töödelnud. Antud dokumendis on konkreetselt välja toodud digivahendite kasutamise kompetentsuse nõue: kasutab sobivaid IKT-vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi õpitegevusi; kasutab e-õppeks sobivaid keskkondi ja õppemeetodeid; kasutab kaasaegseid IKT-põhiseid suhtlusvahendeid; hindab ja arendab oma haridustehnoloogilisi pädevusi vastavalt organisatsiooni International Society for Technology in Education (ISTE) õpetajate haridustehnoloogilistele pädevustele
Viimastel aastatel on hakatud koolitama lasteaedadesse haridustehnolooge, sest lasteaiaõpetajatel ei ole piisavalt kogemusi ja oskusi digitaaltehnoloogia kasutamiseks lasteaias. Vanemad õpetajad on hirmul uute tehnoloogiliste vahendite kasutamise osas. Haridustehnoloogi ülesandeks on toetada ja anda nõu õpetajatele, et tasapisi saaksid nad rohkem julgust ja neil oleks soov kasutada oma töös erinevaid IKT vahendeid, samuti oskused kasutada erinevaid veebipõhiseid keskkondi õppetöö rikastamiseks.
Õpetajatele on loodud haridustehnoloogiliste pädevuste hindamismudel, mis on heaks sihiks õpetajatele oma professionaalse arengu juhtimisel digiajastul. Hindamismudeli saab õpetaja võtta aluseks kutse omandamisel ja digitaalse arengumapi (e-portfoolio) loomisel.
Tänasel päeval peetakse meediakasvatuse vajalikkust meie lasteaedades väga oluliseks, kuna laste meediatarbimine on viimaste aastate jooksul suure kasvu teinud. Põhilise osa teadmistest tänase maailma kohta saavad lapsed just meedia vahendusel. Samas meedia ei näita meile maailma sellisena nagu see tegelikult on, vaid näitab kellegi subjektiivset ja tihtipeale tegelikkust moonutavat pilti. Seega loob meedia vale pildi tõelisusest, läbi mille tekib lastel kallutatud maailmapilt, valed väärtushinnangud ja arusaamad maailma asjadest.(Vinter, 2013) Lasteaiaõpetajate ja lapsevanemate ülesanne on muuta meedia põhjustatud negatiivsed mõjud positiivseteks. Seda saame me teha eelkõige just läbi meediakasvatuse, suunates lapsi nägema meedia poolt pakutavaid positiivseid külgi.
Lapsed tarbivad meediat enamasti meelelahutuslikul eesmärgil, kuid lasteaias peaks lastele tutvustama digitaaltehnoloogia vahendeid ja õpetama neid eakohaselt kasutama. Seeläbi lapsed mõistaksid, et arvuti ei ole ainult mänguasi, vaid oluline vahend töö tegemisel.
Kuidas oleks lasteaias kõige parem informaatika didaktikat rakendada? Lasteaias töötav haridustehnoloog peaks olema aktiivne ja pädev seda tööd tegema, et õpetajad tema ideedega kaasa tuleksid. Samuti peab haridustehnoloog olema usaldusväärne ja toetav, et õpetajad julgeksid oma muredega tema poole pöörduda ja abi küsida. Õpetajad peaksid mõistma, et IKT vahendid hõlbustavad nende tööd ja muudavad nende igapäeva tegemised lihtsamaks. Samas uued teadmised ja oskused tehnoloogia vallas rikastavad ja mitmekesistavad õppetegevusi. Haridustehnoloogi ülesanne ei ole ainult õpetajatele IKT- vahendite tutvustamine, vaid õpetajate suunamine rohkem meediakasvatust oma töös rakendama. Erinevate õpiprojektide läbi viimine lasteaias ja ka lastevanemate toetamine ja suunamine. Sest koduga koostöö annab kindlasti paremaid tulemusi.
Kasutatud kirjandus.
http://www.innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/ISTE/HT%20hindamis...
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). Riigi Teataja. (18.06.2017). Külastatud aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917
Kutsestandard. Õpetaja, tase 6. (2013). Kutsekoda.
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/op...
http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk11.html

Mida tähendab informaatika didaktika õpetaja jaoks?
“Informaatika didaktika on didaktika ehk õpetamisõpetuse haru, mis uurib ja arendab informaatika õpetamist. Informaatika didaktika kolm keskset komponenti on õpetuse eesmärgid (milleks õpetada), sisu (mida õpetada) ja meetodid (kuidas õpetada).” http://htk.tlu.ee/infdid/
Õpetaja, kes täidab haridustehnoloogi ülesandeid või töötabki haridustehnoloogina, kasutab IKT-d, nii et saab rikastada teiste õpetajate tööd ja kasutada teadmisi nii oma töös, kui ka meeskonna töös. IKT vahendite kasutamine võimaldab teha õppimisprotsessi paindlikumaks ja paremaks. Tehnoloogia on loodud mõttega, et teha inimeste elu lihtsamaks, kuna palju tehnikat on juba ammu meie igapäevases elus, siis õpetaja saab kasutada seda võimalikult ostarbekalt. Usun, et igal õpetajal on nüüd nutitelefon. Ja nendes on alla laaditud palju rakendusi, mida nad saavad kasutada oma töödes (rühmategevuste dokumenteerimine). Nt. MovieMaker, mis on igas nutitelefonis alla laaditud ja seda võib kohe kasutada laste igapäevase tegevuse pildistamiseks ja otse lapsevanematele saatmiseks. Õpetaja kasutab digivahendeid pidamaks sidet lastevanematega ning andmaks ülevaadet laste igapäevastest tegevustest.
Milleks õpetada õpetajaid tehnoloogiat kasutama?
Selleks, et lasteaiaõpetaja võiks olla üks esimestest lapse teejuhtidest tehnoloogilises maailmas, aidata lastel mõista selles peituvaid häid võimalusi, ja ka ohtusid. Mitte ainult seda, tehnoloogia annab õpetajale ka võimaluse leida Interneti kaudu koolitusi, mida ta tunneb ja vajab. Õpetaja saab kasutada tehnoloogiat, et arendada oma digipädevust vastavalt ISTE standarditele (Kutsekoda, 2013). Õppeprotsess on edukas, kui õpetaja saab kasutada Interneti keskkonda positiivse õppeprotsessi toetamiseks ning luua positiivsem õppeatmosfäär. See stimuleerib laste kujutlusvõimet ja loovust. Ei saa eitada, et tehnoloogiast on palju kasu laste arengule. Meedia oli nii interaktiivne ja atraktiivne, et suurendas laste kujutlusvõimet. (http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu2.pdf)