Koolilaste õnnetuse peamiseks allikaks on sageli koolistress, mis tuleneb liigsetest ootustest ja surve tundest. Tihe õppekava ja kodutööde kuhjumine võivad tekitada tunde, et aega puhkamiseks ja hobidega tegelemiseks ei jäägi. Samuti on oluline roll klassikaaslaste ja õpetajatega suhtlemisel – kiusamine, suhtlusprobleemid või õpetajate liigne kriitika võivad lapsi emotsionaalselt kurnata. Lisaks mõjutab õnnetunnet see, kui õppimine tundub mõttetuna, näiteks kui lapsed ei näe seost koolis õpitu ja reaalse elu vahel. Koolistressi võib süvendada ka vanemate kõrged ootused, mis lisavad lastele täiendavat pinget. Koolikeskkond peaks olema toeks ja looma positiivseid kogemusi, kuid kui surve asendab toe, jääb laste heaolu tahaplaanile. Koolistressi leevendamiseks on oluline, et koolid ja pered paneksid rõhku emotsionaalsele tasakaalule ja lapse vajaduste kuulamisele.
Comments
Rein
Submitted by Rein on Wed, 01/29/2025 - 10:42
Koolilaste õnnetuse peamiseks allikaks on sageli koolistress, mis tuleneb liigsetest ootustest ja surve tundest. Tihe õppekava ja kodutööde kuhjumine võivad tekitada tunde, et aega puhkamiseks ja hobidega tegelemiseks ei jäägi. Samuti on oluline roll klassikaaslaste ja õpetajatega suhtlemisel – kiusamine, suhtlusprobleemid või õpetajate liigne kriitika võivad lapsi emotsionaalselt kurnata. Lisaks mõjutab õnnetunnet see, kui õppimine tundub mõttetuna, näiteks kui lapsed ei näe seost koolis õpitu ja reaalse elu vahel. Koolistressi võib süvendada ka vanemate kõrged ootused, mis lisavad lastele täiendavat pinget. Koolikeskkond peaks olema toeks ja looma positiivseid kogemusi, kuid kui surve asendab toe, jääb laste heaolu tahaplaanile. Koolistressi leevendamiseks on oluline, et koolid ja pered paneksid rõhku emotsionaalsele tasakaalule ja lapse vajaduste kuulamisele.