Veebruaris toimunud õpetajakoolituse mõttetalgutel tegelesime läbi erinevate grupitööde mõtestamisega, millised on erinevad sihtgrupid ning nende vajadused õppimisel, proovisime leida võimalusi suurema paindlikkuse tagamiseks õpetajakoolituses ning visandada paberile sellest lähtuvat õppekava struktuuri. Grupitööd, mis olid aluseks paindlikkuse mõtete välja töötamisele, baseerusid Hollandi kolleegide loodud paindlikkuse tabelil. Tervikartiklit Curriculum flexibility in blended curriculum, kust materjal pärit, saab lugeda siit.
Alljärgnevalt on välja toodud kõik mõtted, mis paindlikkuse osas välja toodi:
Üldised põhimõtted, mille peale mõelda või mida paindlikkust luues/tagades ei tohiks unustada:
säilitada tasakaal paindliku e-õppe ja kontaktõppe vahel
õppekavade tudengite mahud on erinevad - kuidas tagada paindlikkus eri mahtude korral?
kaardistada, milline on õppejõudude paindlikkus ja arvestada õppejõudude võimalustega
lähtumine kutsestandardist ja raamdokumendist
tasakaal teooria ja praktika vahel
koostöö üld- ja ainedidaktika vahel
paindlikkusel peavad jääma teatud raamid
investeeringud paindlikkusse vajalikud
jagada 4-osaline jaotus mingiks hulgaks valikuteks (ehk paindlikkus ei ole lõputu)
IT-vahend inimeste rühmitamiseks ja tunniplaani koostamiseks
paindlikkus = 1. ülikool 2.õppekava 3.õppejõud - kuidas läheneda nii, et keegi ei kaotaks oma nägu ja säilivad alusväärtused?
Mõtted õppetöö osas:
ümberpööratud klassiruumi põhimõttel konktakttunnid
ühises koostöös tunniplaanide selge läbi mõtlemine
luua võimalus tasandusmooduliks
mõelda võimaluse üle teha kord kuus intensiivne koolinädal (R-L asemel)
omas tempos õpingud (ei pea 2a sisse jääma)
Baka ained Moodle kaudu + individuaalsed seminarid (nt 2 korda semistris); või baka ainete raames oleksid juures ainedidaktikuga kooskõlastatud ülesanded
üliõpilaste poolt üksteise õpetamine
ainete osaline arvestamine - ainetesisene diferentseerimine (näiteks 6EAP ainest saab eelnevalt 3EAP arvestatud)
töökohapõhine õpe (toetavad e-kursused, praktikute kaasamine)
e-õppe võimaluste analüüs ja loomine
luua mitme õppejõuga koostöised kursused
kõigile luua õpetajakoolituse moodulis üks inglise keelne aine
videoloengud - sh kaugtöö võimalus (liitumine Eesti eri paikadest)
Mõtted tudengite nõustamise ja hindamise osas (sh mentorlus):
korralik nõustamissüsteem
kandidaatide hindamine võiks toimuda juba kevadel - käia tundides, intervjueerida kandidaati, tema koolijuhti)
aru saada sellest, mida õppijad tegelikult tahavad (nt kutse või täiendkoolitus)
aastaringse nõustamise hulgas kõik erinevad variandid tutvustatud (sh täiendkoolitus)
mentoriga nn vahenindamine/arenguvestlus - võimalus õpiteed korrigeerida
individuaalsetele vajadustele vastutulek (magistritöö raames; arvestada tööl käimisega)
olemasolevate teadmiste ja oskuste testimine
VÕTA või eneseanalüüs kompetentside kohta
pädevuste tõendamine (sh informaalse õppe arvestamine)
õppijatele mentor, kellega koos koostatakse individuaalne õpitee
sügise vahenädalaks õppijad nõustatud
Mõtted juba MA kraadi omavate tudengite jaoks:
eelneva MA korral lähtuda uurimispädevusest - mingit laadi uurimine peaks olema (nt üks 6EAP praktika tegevusuuringu formaadis)
aastane õppekava neile, kel on eelnev magistrikraad
arvestada eelneva MA tööd, et ei peaks uut MA tööd tegema
Mõtted kutse andmise jaoks:
asuda töömaailma kutseandjaks (TLÜ) või tagada võimalus anda kutset ka eelneva MA korral (kõrvaleriala+kutse)
Teise päeva fookuses olid arenduskolmapäevad ning võimaluste otsimine omavahelise koostöö parendamiseks, mis on ka paindliku õpetajakoolituse eelduseks.
Meenutasime hommiku alustuseks eelneval päeval meie jaoks olulisimaid kõlama jäänud mõtteid ning mõtteid, mis insituutidel tekkisid paindlikkusega seoses.
Näiteks plaanib TÜHI uuel õppeaastal rakendada üle instituudi avatud vastuvõttu ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja õppekaval on rakendatud ka juba praktika paindlikkust.
Ühe suurema sisuteemana arutlesime, kuidas suurendada koostööd aine- ja ülddidaktika/hariduspsühholoogia teemade vahel ning, kuidas muuta arenduskolmapäevad veelgi kasulikumaks meile kõigile.
Kõlama jäänud mõtted, millega kindlasti edasi läheme:
üksteise loengute külastamine ja õpetajakoolituse baasmooduli loengutest videoloengud, et need oleksid vabalt valitud ajal järelvaadatavad, kui ise loengusse kohale minna ei saa
Praktika raames võiks teatud perioodi jooksul koos eriaaladidaktikuga tunde käia vaatlemas ka ülddidaktik, et olla ühises mõtteruumis ja näha ning kuulda kokkupuudete ulatust (või näiteks kolmapäevastel arenduskohtumistel vaadata ja analüüsida üheskoos tunnivideosid)
Aine kuulamine (nt õpetajakoolituse mooduli aine) võiks minna didaktiku koormuse sisse. Näiteks 3-aastase perioodi jooksul saaks võtta 1-2 6EAP ainet)
Baasmooduli ainetest võiks olla ülevaatlik tabel õpiväljunditest, peamistest käsitletud teemadest ja kasutatud allikatest
Ühendussildade väljamõtlemine temaatiliselt: näidete välja mõtlemine - igale erialale ühendussildade loomine ülddidaktikas välja toodud suundade, põhimõtete rakendamiseks. Näiteks, kuidas ja kus eriaalaõppes arendada digipädevusi, kuidas ja kus arvestada erivajaduse/individuaalsusega jne. Võtta läbi katusteemad ning iga puhul vaadata ja tuua näiteid eriaaladidaktikast lähtuvalt, mille võiks vormistada õppematerjalina meile endile
Eri mõistete üle arutelud (näiteks lineaarsus või funktsioon - kuidas nähakse seda reaalainetes, kuidas humanitaar- või loovainetes jne)
Didaktika teemade tabel
Koostöö õpetajatega - taaselustada teadusseminare tutvustamaks tudengite teadustöid
Didaktikaajakirja vajalikkus
Arenduskolmapäevadel võiks olla grupis ka see inimene, kellest midagi sõltub ja, kes saab arenguid mõjutada ja edasist suunata (Priit võiks osaleda)
Vaatasime otsa ka praegusele eneseanalüüsivormile, mis lähtuvalt uuenenud kutsestandardist tuleb uuendada. Eneseanalüüsivormiga teevad tööd edasi Kadi, Merlin ja Kerli ning tutvustavad aprilli arenduskolmapäeval võimalikku uut eneseanalüüsivormi.
Leppisime kokku põhimõtted, et eneseanalüüs peaks olema läbi õpingute ning ühtne selge süsteem võiks joosta läbi kõigi praktikate. Eneseanalüüsivorm ise peaks toetama sisulist ning sügavat eneserefleksiooni, mitte pelgalt oskuste tõendamist.