Hääle ja näolihaste soojenduse mõju klassi ees esinemisele

Hommikuti   enne kooli minekut käin alati koeraga jalutamas ca 15 min. Täna hommikul tegin selle jalutuskäigu jooksul erinevaid hääle ja näolihase harjutusi koolitusel õpitud näidete alusel. Minu häälitsuste peale sattus koer segadusse ja hakkas ka kiunuma ning  see kokku  oli väga naljakas, Koolipäeva  jooksul ma erinevust ei märganud võrreldes teiste päevadega, aga endal seesmiselt oli küll selline uhke tunne, et olin midagi head enda hääle heaks teinud.  

Hommikul tööle minnes mängib tavaliselt autos raadio. Ühel hommikul märkasin end rütmile kaasa mõtlemas just sulghääliku harjutustega (k-p-t-s ...jne). Hakkasin siis kõva häälega kaasa "laulma", nii palju kui õnnestus ja sai, liigutasin ka ülakeha :). Kuna olin sellel hetkel autos üksinda, siis ma mõju kaaslastele ei saanud jälgida ja ka hiljem tunnis mingit erinevust ei täheldanud. Kui harjutust tehes olin rõõmus ja tundsin kuidas rohkem üles ärkan ja aktiivsemaks muutun.

Kui ma kodus pliidil praksuvale hakklihapannile kaasa susisesin, sattus mu poeg just kööki astuma. Talle tundus ema käitumine üsna kummaline olevat, kuid suutsin ta maha rahustada, et minuga on kõik korras ja ma ei püüdnud hakklihaga vestlust arendada.

Eriti loomulikult kukub hommikuti välja haigutamisharjutus. Teen seda nüüd suurema mõnuga ja teadlikumalt (kui kõrvalisi isikuid nägemas pole).

Teisipäeval oli meil koolis tervisepäev "Reipalt koolipinki". Seal käisime klassiga läbi linna peale paigutatud 18 punkti, mis kõik olid kuidagi seotud tervisega. Lauluväljaku punktis õpetas laulmisõpetaja meile mitut kursuseltki tuttavat harjutust, näiteks koera moodi ähkimist.

Enne üht kirjalikku tööd ortograafiatunnis võimlesime õpilastega sõrmed läbi, juurde hääldasime helituid häälikuid. 

Igapäevaseks harjumuseks pole hääleharjutused veel saanud, aga olen sinnapoole teel.

Vilma

Kõik harjutused tegin läbi ja mitu korda veel! Alustasin õpetajate toast. Kolleegidele pakkus see lõbu ja nalja. Seejärel proovisin, kuidas laste peal katsetamine välja kukub. Kasutasin valikut harjutustest inglise keele tunnis. Lastele sobis. Lastega koos ma siiski hea harjutaja pole, sest kipun rohkem neid lälgima ja ennast unustan ära.

Kuid päris tublisti, st iga päev olen harjutanud kodus. Olen püüdnud 10 minutit ikka leida, sest häälega on mul natuke nukker lugu. Ma tõesti ei julge väita, et just need harjutused mind aidanud on, kuid hetkel on tõesti parem. Kuidagi pehmem tunne on.

Tegin KPTSŠ harjutusi ja puristamist autoroolis kooli sõites. Esimesel korral peale harjutuste tegemist ja tundide andmist hääl ära ei läinud. Teisel korral väsis hääl siiski peale tunde üsnagi ära vaatamata eelnevate harjutuste tegemisele. Kolmandal korral olin päris korralikult külmetunud ja kurk valus. Otsustasin siiski hääleharjutusi teha ja tunde andma minna. Minu üllatuseks suutsin kõik vajalikud tunnid ära anda nii, et probleeme ei tekkinudki (hääl oli alles ja suutsin ka valjemini rääkida). Järgmisel päeval ilma harjutusteta ma olin võimeline ainult lühikest aega rääkima ja hääl katkes tihti ära. 

Tegin hääleharjutusi jalgsi tööle minnes. Mõju oli positiivne, muutis olemise reipamaks, olin hommikul palju energilisem. Õpilastega proovisin mänge. Kõige meelsamini mängis 8. klass, pika vinnaga oli 10.klass ja proovida pole veel julgenud 6. klassiga, kelle tähelepanu hoidmise nimel tegelikult koolitusele tulin. Oht on, et nad lähevad nii elevile, et pärast on ainest võimatu rääkida.

Kodused hommikud on nüüd haigutuste ja niutsumiste-rikkad. Lastele (2 ja 3,5a) minu harjutused meeldivad väga, teevad hea meelega kaasa.

Õpilastega olen sellel nädalal igal hommikul esimese tunni alguses samuti erinevaid hääleharjutusi teinud. Mitmel päeval olen harjutuse konkreetse lugemispala  tekstiga sidunud. Tundub, et õpilastele väga meeldib, selliseid harjutusi teha. Seda, kas minu hääl sellest parem on... ei tea, usun et on:D

Tegin erinevaid hääleharjutusi ainult koos klassi lastega esimese tunni alguses. Näiteks matemaatikatundide alguses ühendasin peastarvutamise vastused häälitsustega (väitemäng: vale väide brrr ja pearaputus, õige väide sos-sos-sos). 

Lastele harjutused meeldisid ja ise tundsin ka, et peale harjutuste tegemist olin valmis õppetööks.

Mina leidsin, et hea võimalus teha veidi hääle ja näolihaste harjutusi  on hommikudušši võttes muusika taustaks:) Parem tuju ja reipam olek kindlustatud!
Kiirustades ühel hommikul kooliprogrammi läbi viima, õnnestus neid ka rahulikumal tänaval veidi teha (kptkš, brr, niuksumine, mõned näolihasteharjutused). Tundus, et keegi peale ei sattunud ega kommenteerima seekord ei tulnud:) Vahe tavapärasega oli kui siis õigepisut, pigem saab sellest hommikuks parema meeleolu ja programmi jaoks parema ettevalmistuse, mis tagab ka sujuvama ja meeldivama tunni.
Ka tavapärastesse ringutustesse ja haigutamistesse suhtun nüüd teadlikumalt.
Jagades oma tarkuseid kolleegidega, tuli välja, et nii mõnigi teeb salaja  hommikul veidi olekut reipamaks ja häält soojemaks, kui on hommikune programm algamas.

Tegin sulghäälikute ja brr harjutusi koos oma klassi lastega, ka ähkimist. Poisid läksid väga ülemeelikuks ja ei suutnud pärast kuidagi rahuneda. Häälega tegelemine võttis mul hääle päeva lõpuks hoopis kähedaks ja kurgus hakkas ka valus. Võib olla vähese trenni viga.

Lähen esimeseks tunniks tööle vaid kahel päeval nädalas ning olen eri hääleharjutusi teinud last kooli sõidutades koos temaga. Mõju häälele ei ole või ei oska veel tähele panna, pigem on see hea äratus, mis teeb reipamaks, tõstab tuju ja häälestab meid mõlemat koolipäevaks.  

Olen teinud hääleharjutusi mõnel hommikul tööle sõites. Kas sellest päeva jooksul abi on olnud, ei oska praegu öelda kuna ei ole pidanud klassi ees veel kuigi pikalt rääkima ( olen käsitöö õpetaja ja tööd teevad rohkem käed ). Igal juhul on neid lõbus autos teha ja meel on hea!

Tegin hääleharjutusi iseseisvalt ja koos õpilastega päeva alguses. Kui nüüd päris aus olla, siis oli päevi, mis jäid vahele. 

Õpilased tegid kõike ette näidatut rõõmsalt kaasa. Harjutuste tegemise ajal tekkinud imelikud näod ja liigutused tegid neile algul palju nalja. Järgmistel päevadel juba nautisid oma näo venitamist ja tundsid end vabalt. (keha patsutamine, kus igal kehaosal on kokkulepitud nimi: s, p, brr, galopp vm; võimlemisharjutustega häälega mängimine). 

Mina ei ole harjutusi veel igapäevaseks 15-minutiliseks rutiiniks saanud, aga märkasin, et sügisese viiruse vastu aitas küll - toetas häält, et see haiguse ajal ära ei kaoks. 

Tegin hääleharjutusi sulghäälikutega mõnel hommikul köögis võileiba tehes või riidesse pannes, mõnikord bussi pealt tööle jalutades. Mu mees naeris selle peale heatahtlikult ja kiitis arusaavalt, et need vist on õpetaja hääleharjutused.
Ka õpilastega esimese tunni alguses proovisin tekitatavad helid siduda tunni teemaga. Täna hommikul oli mu 2. klass hästi rõõmus omameisterdatud papist kalade üle (eelmises tunnis maalisime nad kirjuks ja täna olid nad kuivanud ja valmis)  ja tegimegi koos nende ja nende kaladega häälekalt hommikusi võimlemis- ja sirutusharjurusi. Kaladki said mulistada ja puristada ja susistada ja mõni kala tegi traktori häält. Harjutused annavad igatahes hea tuju ja ehk ka aitavad häält hoida.

Olen muusikaõpetaja, seetõttu muusikatunni alguses erinevad häälega tegevused  on tuttavad, olulised  ja vajalikud ka lastele. Olenevalt erinevatest vanuseastmetest on need kas mängulised või päris konkreetselt õpetlikud, tahan, et suuremate klasside õpilased jälgiksid end juba teadlikumalt. Ennast jälgides- on suur vahe, kas olen häält soojendanud  või mitte - sellest oleneb ju minu lauluhääl esimeses tunnis. Püüan mõned "soojendavad" harjutused teha enne tunde, eriti, kui on tunda kurgus kähedust, häälemängud aga lastega koos. Õnneks hääle kulumist ja väsimust sel alanud õppeaastal märganud ei ole.   

Tere!

Igapäevaseid harjutusi pole kuigi palju jõudnud teha. Samas avastasin, et kk-pp-tt harjutust võib teha mingis laulu rütmis ja siis ei tundu see ootamatult "vahele jäädes" väga veider. Proovisin mõnel hommikul ka jalgrattaga tööle sõites neid teha. See pani mu hingeldama, sest sõitsin parajalt kiiresti ja kokku oli seda mu "sportliku" vormi jaoks palju. Õhk oli jahe ka ja kõiki harjutusi ei saa teha.

Õpilastega proovisin pea kõikides klassides (4,5,6,7 kl) Kartsin ka algul, et ei suuda poisse saada töörutiini aga 5 ja 6.klassi poisid tulid üllatavalt hästi töörutiini (nendes klassides ongi ainult poisid). Samas 7.klassi poistega ei julgenud veel proovida. Punusin 4 kuni 6.klassiga harjutuste juurde tunni teemaga seotud jutu. 7. tüdrukute klassiga mudisime sõrmi ja ütlesin, et see paneb loogilise mõtlemise hästi tööle - nüüd nad nõudsid seda juba ise.

Tere!

Katsetasin õpilastega kaks korda. Esimesel korral valisin katsejänesteks 4. klassi õpilased, kes muidu alati kõigi mu lollustega kaasa tulevad, kuid sel korral kuidagi unised olid (reedese päeva 1. tund, annan andeks). Tegime näolihaste aktiveerimist - saime padjanägusid vähemaks küll. Lisaks tegime kõiki hääleharjutusi ning lõppu orkestrit. Tundus, et lapsed ärkasid kiiremini üles kui muidu. Mina enda hääle puhul erinevust ei täheldanud. Teisel korral valisin katsejänesteks 8. klassi õpilased. Kuna meil oli tunnis vaja saksakeelseid tekste lugeda, olid nad nõus diktsiooni parandamise eesmärgil harjutusi tegema küll. Paistis, et neile meeldisid harjutused rohkem kui 4. klassile. Mind ennast aitas ka - pärast harjutuste tegemist oli keel vähem sõlmes kui enne seda.

Hommikuti katsetasin erinevaid harjutusi autos tööle sõites. Kuna sõit kestab ca 30 min, siis sain läbi teha päris mitu harjutust ja aega jäi ka lõdvestuseks. Väga aktiivselt ja igapäevaselt ma seda siiski ei teinud, kuna minu enda hääl, mis juba teisel septembril kaheksa koolitundi järjest kestnud tööpäeva jooksul haigeks jäi/ära läks, ei ole senini päriselt taastunud ja möödunud nädalal lisandunud viirusnakkus muutis asja hullemaks. Mõnel hommikul tegin esimese tunni alguses harjutusi koos õpilastega. Õpetan gümnaasiumis inglise keelt, seega selgitasin neile ka, milles asi ja milleks need harjutused head on. Oli päris lõbus ja tundus, et enamusele neist sobis selline päeva algus - üles ärkasid mitte ainult hääled, aga ka õpilased ja mina ise:)

Tere,

Hommikuti autoga tööle sõites teen nii hääle-kui näolihaste harjutusi. 

Näolihaste harjutusi on pisut keeruline teha, sest juhtides autot on siiski vaja eelkõige jälgida liiklust.

Mis on muutunud? Esiteks, on tunda kurgus nö soojust, köhatamist esineb harvem. Teiseks, rääkides klassi ees, tunnetan kuidas näolihased tulevad kaasa mu jutule, ei ole tunda pinget näos. Kolmandaks- tänu sellele, et mu hääl on valjem, olen ka ise enesekindlam. 

Neljandaks, oskan ennast rohkem jälgida, kuidas oma kehahoiakuid muuta, kui on vaja kehtestavat sõnumit edasi öelda.

Koolis koos õpilastega ei ole veel neid harjutusi teinud.

Olen teinud hommikuti erinevaid harjutusi. Ja see on nakkav! Minu 4-aastane laps teeb neid minuga kaasa! Kuna mul ei ole siiani hääle äraminemisega probleemi olnud, siis ma ei ole ka erilist vahet tajunud. Kuid parem karta (ja ennetada), kui kahetseda!

Püüdsin teha hääle- ja näolihaste harjutusi teisipäeviti ja neljapäeviti kooli poole jalutades (2 km). Nendel päevadel on mul 8 ainetundi ning lisaks veel olen ka korrapidaja. Enne ikka vaatasin ringi, et keegi ei tabaks mind häälitsemas ja nägu grimassitamas. Endal oli naljakas. Rongi tegin paar korda koos õpilastega viimaste tundide ajal, kui nägin, et nad väsinud olid. Lõbus oli, tekkis elevus ja segadus ka :) Töö edenes pärast mängimist kenasti. Enda juures ma erilisi muutusi ei märganud, hääl pidas küll kenasti vastu päeva lõpuni.