Grupp: Johanna Rozin, Elisa-Johanna Liiv, Tanel Erik Tikk, Indrek Kikas
1) Erialateadmiste rakendamine töös (kultuuriteadusestg nt Freudi printsiipide tutvustamine potentsiaalsele raamatuostjale).
Õpitud strateegiate kasutamine (nt. kirjandi kirjutamisel mõttekaardi tegemine) ning selle kasutamine reaalses elus otsuste tegemisel.
2)
-Üheks takistuseks võib olla traditsioonilise didaktika kasutamine- ainekava kiirus ja tempo. Hirm läbikukkumise ees.
-Tehnoloogia õpetuses ka ohutuse tagamine- ei saa lasta õpilast sae juurde, kui pole turvalisusenõudeid tutvustatud.
-Teadmatus õppematerjalide olemasolust/kättesaadavusest
-Soodustab õpetajate teadlikkus sellest, kuidas aju õpib ning õppimist toetavatest meetoditest.
-Toetav keskkond (uuendusmeelne juhtkond ja töökeskkond)
3) Seoseid vaja kinnitamiseks. Vaja näha ka kaugemat perspektiivi.
Arsen Abeljan
Submitted by Arsen Abeljan on Fri, 09/17/2021 - 13:31
Õpetamine on kompleksne tegevus, mille käigus õpetajad toetuvad oma teadmistele, kogemustele, väärtushinnangutele, maailmapildile jne.
Toome oma ainetundidesse teadmisi teistest ainevaldkondadest, et tekitada elulisi seoseid. Näiteks kehalises kasvatuses selgitame õpilastele füüsikareegleid, inimkeha anatoomiat, võõrkeelseid termineid. Tekitame seoseid loodusõpetuse ja kasvatame keskkonnateadlikkust nt orienteerumismängudel looduses.
Vahur Vetevool
Submitted by Vahur Vetevool on Fri, 09/17/2021 - 13:31
Grupp - Aleks, Grete, Liis, Vahur
1)Millised on teie kogemused, kus olete märganud, et olete kasutanud mingeid teadmisi teises kontekstis?
Vanusest tingituna me kasutame teadmisi teises kontekstis juba automaatselt.
2)Mis takistab õpetajatel productive failure meetodi kasutamist? Mis seda soodustab?
Ei saa kasutada sellisel juhul, kui vahendid ja ressursid puuduvad. Samas saab ka kasutada juhul, kui ressursse ja vahendeid ei ole vaja. On mingid teoreetilised teadmised, mis antakse edasi lastele aga ei anta meetodeid või valemeid lahenduse saamiseks. Sobilik grupitöö. Vajalik õpetaja poolset julgust ja aega.
3)Lähedane ja kauge teadmiste ülekanne – miks on vaja õppides mõlemat tekitada?
Tekib suurem pilt.
4)Miks on vaja omandada mõtlemisoskuseid komplekssetest süsteemidest?
Selleks, et näha suuremat pilti ja mõelda globaalselt. Et inimene ei jääks oma väikesesse maailmapilti kinni.
5)Mis võimalusi teate veel komplekssete süsteemide tõhusaks õppimiseks?
Madis Paju
Submitted by Madis Paju on Thu, 09/30/2021 - 15:31
Anastasia, Kaido, Madis, Karmen, Henri
1.Kehalises kasutame tihti teistest ainetest saadud teadmisi. Näiteks matemaatilisi teadmisi, arvutamisi, valemeid( mingi distantsi arvutamiseks) ja füüsikast, bioloogiast saadud teadmisi, kuidas mingid tehnilist elementi paremini omandada ning nendest aru saada. Ning samuti kuidas mingit võimet inimesel arendada.
2. Kindel vana süsteem ja harjumised, mille järgi on aastaid tööd tehtud. Kehalises on sellise productive failure lubatud, ehk ei takistagi, vaid siis ongi hea muuta vigu ning parandada tehtud viga. Soodustab see, et siis õpitaksegi vigadest, sest nendest on kõige parem õppida ning neid peaks laskma igas aines teha pidevalt.
Grettel Sokolov
Submitted by Grettel Sokolov on Fri, 09/17/2021 - 13:33
Grupp: Maaris, Grettel, Merjam, Diane
1) Raamatu lugemine õpetaja perspektiivist, sõnumi tõlgendamine uut moodi. Aine sisestest oskustest kõrvale kaldumine, vaid rõhk suuremale pildile, erinevate ainete ülekandmine ka teistesse tundidesse. Õpilastele seoste õpetamine ja alles siis tunni teemasse laskumine. Võõrkeele tundidesse on lihtne tuua sisse teemasid ka teistest valdkondadest, harjutades sellega sihtkeelt, et õpilased ehitaksid uued teadmised vanade peale ülesse.
2) Ajafaktor, õpetaja peab ette valmistama suure hulga tööd, ehk õpetaja energia on piiratud. Õpetaja, pere ja ühiskonna hoiakud. Raske lahata ja tuvastada õpilaste eelarvamusi ja väärarusaami. Õpetaja puudulikud teadmised ja kompetents.
Mis soodustab? Õppeviisi muutmine. Õpilaste ja õpetaja omavaheline suhe. Avatud keskkond, kus on võimalik teha vigu ja neid arutada.
3) Me oleme erinevad ja õpime erinevalt. Mis on meie taust, mõtteviis ja harjumised? Õpetaja peab arvestama erisustega.
Kersti Nou
Submitted by Kersti Nou on Fri, 09/17/2021 - 13:33
Soodustab: turvaline keskkond, kus vead on julgustatud, õpetaja on teadlik sügavamast õppimise sisust, õpilaste head õpistrateegiad.
Merli, Imbi, Monika, Kersti
Martin Kuuben
Submitted by Martin Kuuben on Sat, 09/25/2021 - 18:51
Olin haige ja puudusin, aga katsun sellegipoolest samuti vastata.
1)Millised on teie kogemused, kus olete märganud, et olete kasutanud mingeid teadmisi teises kontekstis?
Kui on tekkinud vilumus mõnes oskus, kunstis, teadmistevaldkonnas, siis tihti peale kandub see üle ka kõikjale mujale eluvaldkondadesse. Näiteks olen isiklikult kasutanud kogemusi ja teadmiseid ehitusvaldkonnas kunstis, kui on vaja visandada mõnda ehitist.
Kindlasti on väga huvitav alati see, kui otsin ja loen materjale, et tunnis kasutada, sest siis jälgin ja otsin ma kategooriliselt erinevaid asju.
2)Mis takistab õpetajatel productive failure meetodi kasutamist? Mis seda soodustab?
Takistus olen alati mina ise ja ettekäänded, mida enda jaoks loon, kui ei ole piisavalt kogemusi, teadmisi või enesekindlust mõne asja läbiviimiseks. Sinna juurde võib arvata ajalised piirangud ja teadmata informatsioon(õpilaste suhtumised, eelteadmised, eelistused, tujud, päeva sündmused jms).
Kui üks viis ei toimi, siis võib proovida teisiti, mujal, teiste inimestega ja midagi muud.
Kasvatusteaduslikud teadmised tulevad kasuks, lisaks didaktiline kogemus.
3)Lähedane ja kauge teadmiste ülekanne – miks on vaja õppides mõlemat tekitada?
Erinevad inimesed mõtlevad ja õpivad erinevalt. Teadmiseid võiks üle kanda mitmekesiselt, et õpilastel oleks ligipääs informatsioonile erinevates kohtades, mitmeid neuroradupidi.
4)Miks on vaja omandada mõtlemisoskuseid komplekssetest süsteemidest?
Kuidas muidu tekitada endale arusaama kogu pildist ja kõigest, mis toimub? Senine teguviis ja mõtlemine (eelmiste põlvkondade) ei olnud ja ei ole jätkusuutlik, seda on näha kõigis eluvaldkondades. Mõeldakse lühiajalisi lahendusi, mis pikas perspektiivis loovad uued probleemid ja lükkavad tänased mured edasi homsete maailmaelanike kaela.
5)Mis võimalusi teate veel komplekssete süsteemide tõhusaks õppimiseks?
Kompleksse õppimiseks on parim viis asja lihtsustamine enda jaoks.
Comments
Johanna Rozin
Submitted by Johanna Rozin on Fri, 09/17/2021 - 13:31
Grupp: Johanna Rozin, Elisa-Johanna Liiv, Tanel Erik Tikk, Indrek Kikas
1) Erialateadmiste rakendamine töös (kultuuriteadusestg nt Freudi printsiipide tutvustamine potentsiaalsele raamatuostjale).
Õpitud strateegiate kasutamine (nt. kirjandi kirjutamisel mõttekaardi tegemine) ning selle kasutamine reaalses elus otsuste tegemisel.
2)
-Üheks takistuseks võib olla traditsioonilise didaktika kasutamine- ainekava kiirus ja tempo. Hirm läbikukkumise ees.
-Tehnoloogia õpetuses ka ohutuse tagamine- ei saa lasta õpilast sae juurde, kui pole turvalisusenõudeid tutvustatud.
-Teadmatus õppematerjalide olemasolust/kättesaadavusest
-Soodustab õpetajate teadlikkus sellest, kuidas aju õpib ning õppimist toetavatest meetoditest.
-Toetav keskkond (uuendusmeelne juhtkond ja töökeskkond)
3) Seoseid vaja kinnitamiseks. Vaja näha ka kaugemat perspektiivi.
Arsen Abeljan
Submitted by Arsen Abeljan on Fri, 09/17/2021 - 13:31
Õpetamine on kompleksne tegevus, mille käigus õpetajad toetuvad oma teadmistele, kogemustele, väärtushinnangutele, maailmapildile jne.
Toome oma ainetundidesse teadmisi teistest ainevaldkondadest, et tekitada elulisi seoseid. Näiteks kehalises kasvatuses selgitame õpilastele füüsikareegleid, inimkeha anatoomiat, võõrkeelseid termineid. Tekitame seoseid loodusõpetuse ja kasvatame keskkonnateadlikkust nt orienteerumismängudel looduses.
Vahur Vetevool
Submitted by Vahur Vetevool on Fri, 09/17/2021 - 13:31
Grupp - Aleks, Grete, Liis, Vahur
1)Millised on teie kogemused, kus olete märganud, et olete kasutanud mingeid teadmisi teises kontekstis?
Vanusest tingituna me kasutame teadmisi teises kontekstis juba automaatselt.
2)Mis takistab õpetajatel productive failure meetodi kasutamist? Mis seda soodustab?
Ei saa kasutada sellisel juhul, kui vahendid ja ressursid puuduvad. Samas saab ka kasutada juhul, kui ressursse ja vahendeid ei ole vaja. On mingid teoreetilised teadmised, mis antakse edasi lastele aga ei anta meetodeid või valemeid lahenduse saamiseks. Sobilik grupitöö. Vajalik õpetaja poolset julgust ja aega.
3)Lähedane ja kauge teadmiste ülekanne – miks on vaja õppides mõlemat tekitada?
Tekib suurem pilt.
4)Miks on vaja omandada mõtlemisoskuseid komplekssetest süsteemidest?
Selleks, et näha suuremat pilti ja mõelda globaalselt. Et inimene ei jääks oma väikesesse maailmapilti kinni.
5)Mis võimalusi teate veel komplekssete süsteemide tõhusaks õppimiseks?
Madis Paju
Submitted by Madis Paju on Thu, 09/30/2021 - 15:31
Anastasia, Kaido, Madis, Karmen, Henri
1.Kehalises kasutame tihti teistest ainetest saadud teadmisi. Näiteks matemaatilisi teadmisi, arvutamisi, valemeid( mingi distantsi arvutamiseks) ja füüsikast, bioloogiast saadud teadmisi, kuidas mingid tehnilist elementi paremini omandada ning nendest aru saada. Ning samuti kuidas mingit võimet inimesel arendada.
2. Kindel vana süsteem ja harjumised, mille järgi on aastaid tööd tehtud. Kehalises on sellise productive failure lubatud, ehk ei takistagi, vaid siis ongi hea muuta vigu ning parandada tehtud viga. Soodustab see, et siis õpitaksegi vigadest, sest nendest on kõige parem õppida ning neid peaks laskma igas aines teha pidevalt.
Grettel Sokolov
Submitted by Grettel Sokolov on Fri, 09/17/2021 - 13:33
Grupp: Maaris, Grettel, Merjam, Diane
1) Raamatu lugemine õpetaja perspektiivist, sõnumi tõlgendamine uut moodi. Aine sisestest oskustest kõrvale kaldumine, vaid rõhk suuremale pildile, erinevate ainete ülekandmine ka teistesse tundidesse. Õpilastele seoste õpetamine ja alles siis tunni teemasse laskumine. Võõrkeele tundidesse on lihtne tuua sisse teemasid ka teistest valdkondadest, harjutades sellega sihtkeelt, et õpilased ehitaksid uued teadmised vanade peale ülesse.
2) Ajafaktor, õpetaja peab ette valmistama suure hulga tööd, ehk õpetaja energia on piiratud. Õpetaja, pere ja ühiskonna hoiakud. Raske lahata ja tuvastada õpilaste eelarvamusi ja väärarusaami. Õpetaja puudulikud teadmised ja kompetents.
Mis soodustab? Õppeviisi muutmine. Õpilaste ja õpetaja omavaheline suhe. Avatud keskkond, kus on võimalik teha vigu ja neid arutada.
3) Me oleme erinevad ja õpime erinevalt. Mis on meie taust, mõtteviis ja harjumised? Õpetaja peab arvestama erisustega.
Kersti Nou
Submitted by Kersti Nou on Fri, 09/17/2021 - 13:33
Kogemused: Kui aktiveerida eelteadmisi, siis toimib paremini.
Takistab: Mahukas ettevalmistus, hirm eksida, vastutuse mitteandmine ( ei usalda õpilasi)
Soodustab: turvaline keskkond, kus vead on julgustatud, õpetaja on teadlik sügavamast õppimise sisust, õpilaste head õpistrateegiad.
Merli, Imbi, Monika, Kersti
Martin Kuuben
Submitted by Martin Kuuben on Sat, 09/25/2021 - 18:51
Olin haige ja puudusin, aga katsun sellegipoolest samuti vastata.
1)Millised on teie kogemused, kus olete märganud, et olete kasutanud mingeid teadmisi teises kontekstis?
Kui on tekkinud vilumus mõnes oskus, kunstis, teadmistevaldkonnas, siis tihti peale kandub see üle ka kõikjale mujale eluvaldkondadesse. Näiteks olen isiklikult kasutanud kogemusi ja teadmiseid ehitusvaldkonnas kunstis, kui on vaja visandada mõnda ehitist.
Kindlasti on väga huvitav alati see, kui otsin ja loen materjale, et tunnis kasutada, sest siis jälgin ja otsin ma kategooriliselt erinevaid asju.
2)Mis takistab õpetajatel productive failure meetodi kasutamist? Mis seda soodustab?
Takistus olen alati mina ise ja ettekäänded, mida enda jaoks loon, kui ei ole piisavalt kogemusi, teadmisi või enesekindlust mõne asja läbiviimiseks. Sinna juurde võib arvata ajalised piirangud ja teadmata informatsioon(õpilaste suhtumised, eelteadmised, eelistused, tujud, päeva sündmused jms).
Kui üks viis ei toimi, siis võib proovida teisiti, mujal, teiste inimestega ja midagi muud.
Kasvatusteaduslikud teadmised tulevad kasuks, lisaks didaktiline kogemus.
3)Lähedane ja kauge teadmiste ülekanne – miks on vaja õppides mõlemat tekitada?
Erinevad inimesed mõtlevad ja õpivad erinevalt. Teadmiseid võiks üle kanda mitmekesiselt, et õpilastel oleks ligipääs informatsioonile erinevates kohtades, mitmeid neuroradupidi.
4)Miks on vaja omandada mõtlemisoskuseid komplekssetest süsteemidest?
Kuidas muidu tekitada endale arusaama kogu pildist ja kõigest, mis toimub? Senine teguviis ja mõtlemine (eelmiste põlvkondade) ei olnud ja ei ole jätkusuutlik, seda on näha kõigis eluvaldkondades. Mõeldakse lühiajalisi lahendusi, mis pikas perspektiivis loovad uued probleemid ja lükkavad tänased mured edasi homsete maailmaelanike kaela.
5)Mis võimalusi teate veel komplekssete süsteemide tõhusaks õppimiseks?
Kompleksse õppimiseks on parim viis asja lihtsustamine enda jaoks.