Loe
a) 1. peatüki "Introduction" alajaotusi 1.1., 1.2., 1.4., 1.6.5., 1.6.6. ja 1.7. (kokku u 8 lk teksti) allikast:
Jurafsky, Daniel, James H. Martin 2009. Speech and Language Processing. Upper Saddle River, NJ: Prentice Hall. 2. kd. http://www.cs.colorado.edu/~martin/SLP/Updates/1.pdf
b) 1. peatükki (lk 5–11) allikast:
Sayers, Dave, Rui Sousa-Silva, Sviatlana Höhn, Lule Ahmedi, Kais Allkivi-Metsoja jt 2021. The Dawn of the Human-Machine Era: A forecast of new and emerging language technologies. https://jyx.jyu.fi/handle/123456789/75737
Vasta küsimustele:
- Loetle keelelise teadmuse liike, mida võib automaatses keeletöötluses tarvis olla. Too ka mõni selgitav näide.
- Mida tähendavad keeletöötluses mitmesus (ambiguity) ja ühestamine (disambiguation)? Too näiteid.
- Mida kujutab endast Turingi test ja miks see ei ole alati usaldusväärne?
- Millest tulenevalt kasvas 1990.–2000. aastatel tõenäosuslike ja andmejuhitud meetodite tähtsus keeletehnoloogias?
- Mis on vestlusagent ehk dialoogsüsteem ja millistest komponentidest see võib koosneda? Nimeta mõni dialoogsüsteemide kasutusvaldkond.
- Kahe peamise suundumusena inimsuhtluses võib välja tuua, et suhtleme üha enam tehnoloogia vahendusel ja tehnoloogia endaga. Mida tähendab tehnoloogia vahendatud suhtlus ja milliseid muutusi lähitulevikuks prognoositakse?
- Missuguseid muutusi on aga praeguse uurimis- ja arendustöö valguses ette näha inimeste ja masinate suhtluses?
- Millised keelekasutuse tunnused muudavad teksti või kõne automaattöötluse keerukamaks? Miks?