Kirjuta 3-5 lk pikkune essee allpool olevast loetelust valitud teemal, postita see oma blogisse. Kui ükski etteantud teemadest ei sobi, siis võid kirjutada enda poolt valitud teemal (see peaks kindlasti olema seotud kooliinformaatikaga), võid ka minu poolt esitatud teemasid enesele sobivamaks sõnastada. Essee võib kirjutada ka vene või inglise keeles. Essee asemel võid kirjutada ka referaadi, mispuhul pead kasutama rohkem allikmaterjale, neid põhjalikumalt sünteesima. Essee erineb referaadist selle poolest, et sisaldab peamiselt kirjutaja oma kogemustel, veendumustel ja argumentidel põhinevaid seisukohti. Alustada tuleks tausta ja probleemi kirjeldusest, seejärel esitada oma väited ja nende argumentatsioon. Lõppu kokkuvõte ja kasutatud allikate loetelu.
Alternatiivina esseele ja referaadile võid koostada ka kahe informaatikaõpiku (nt. Eesti ja Venemaa) võrdleva analüüsi, kusjuures võrrelda tuleks siis didaktika vaatenurgast: õpetamise eesmärgid, sisu, meetodid.
Esseede teemad:
1. Eesti kooliinformaatika täna: põhiprobleemid ja võimalikud lahendused
2. Väljundipõhise informaatika ainekava plussid ja miinused
3. Miks ECDL (või Cisco Network Academy programm) ei sobi (või sobib) põhikooli (gümnaasiumi) informaatika ainekava aluseks
4. Informaatika roll ainetevaheliste seoste tugevdajana koolis
5. Kooliinformaatika arengustsenaarium aastaks 2020
6. Informaatika õpetamine multikultuurilises klassis: probleemid ja lahendused
7. Ksenofoobia Internetis ja selle vähendamise võimalused informaatikatunnis
8. Kuidas tuleks informaatikatunnis kasvatada sallivust erinevate religioonide suhtes
9. Mitmekeelse arvutiklassi tehnilised probleemid ja võimalikud lahendused
10. Sotsiaalmeedia, nutiseadmete ja pilveteenuste mõju informaatika õpetamisele põhikoolis.
Võimalikud referaatide teemad:
1. Uuriv õppimine ja selle rakendusvõimalused kooliinformaatikas Bereiteri, Scardamalia ja Hakkaraineni põhjal.
2. Jan Amos Komensky Orbis Sensualis Pictus ja selle seosed tänapäeva multimeedia-põhiste õppematerjalidega kooliinformaatikas
3. EUCIP (või ECDL) standardi rakendamise võimalused informaatika õpetamisel täiskasvanutele.
4. Saksamaa (või Vene/Läti/Inglismaa/Iirimaa...) ja Eesti informaatika õppekavad: eesmärkide ja sisu võrdlev analüüs.
5. E-portfoolio rakendamine informaatika õpitulemuste hindamisel RÕK2014 põhjal.
6. Ülevaade Eesti õpiobjektide repositooriumides leiduvatest informaatika õppematerjalidest.
7. Kas Seymour Papert ja briti Computing At Shcool liikumine on samas paadis Eesti gümnaasiumi informaatika reformiga?
8. Programmeerimise ja kooliinformaatika muutuvad suhted: Jeršovist Progetiigrini