TPN5629.HR SOTSIAALPEDAGOOGIKA JA NÕUSTAMISE ALUSED

Primary tabs

  • Info

Excerpt

Sotsiaalpedagoogika olemus, ajalugu ja meetodid noorsootöös. Sotsiaalpedagoogilise tegevuse sisu ja meetodid. Sotsiaalpedagoogilise tegevuse planeerimine ja organiseerimine. Sotsiaalpedagoogika koolis. Nõustamise olemus, nõustamise tasandid ja liigid, episoodiline nõustamine, mikronõustamine. Nõustamise kontekst. Nõustaja roll ja ülesanded. Nõustamisprotsess. Nõustamistehnikad. Nõustamissuhe. Suhtlemistõketest hoidumine, kehtestamine, probleemide lahendamine, tagasiside andmine ja vastuvõtmine. Edasisuunamine, koostöö tugispetsialistidega. Nõustamiseetika

Content

Õpiväljundid:

 

Üliõpilane:

  • teab sotsiaalpedagoogika ja nõustamise aluseid ja põhimõtteid noorsootöö käsitluses; 
  • tunneb sotsiaalpedagoogilise töö meetodeid ja oskab neid valida vastavalt sihtrühmale ja olukorrale; 
  • tunneb erinevaid nõustamistehnikaid ja teab, kuidas neid eesmärgipäraselt kasutada; 
  • omab valmisolekut sotsiaalpedagoogiliste probleemide märkamiseks; 
  • omab valmisolekut koostöövõrgustiku loomiseks ja selle töö koordineerimiseks;
  • teadvustab enda nõustamispädevust ja arenguvõimalusi.

Hindamismeetodid:

 

Hinnatakse järgmisi ülesandeid:

  • Referaat teemal: Sotsiaalpedagoogika ja noorsootöö ühisosa. (hindeline).
  • Kirjalik situatsioonianalüüs - nõustamisvestlus (hindeline).
  • Kirjalik enesehindamisküsimustiku täitmine kursuse alguses (arvestuslik).
  • Rollimängud nõustamistehnikate harjutamiseks (arvestuslik).
  • Kontrolltöö (hindeline).

Õppejõud:

Dotsent Riin Seema; Dotsent Mare Leino

 

Ingliskeelne nimetus:

The Basics of Social Pedagogy and Counselling

Eeldusaine:

-

Kohustuslik kirjandus:

 

Dolan, P. & Brady, B. (2012). A guide to youth mentoring: providing effective social support. London: Jessica Kingsley.

Eksamikeskus. (2010). Nõustamise alused: Abimaterjal õppenõustamiskeskustele. Tartu.

    http://www.eatl.ee/wp/wp-content/uploads/Noustamise_alused.pdf

DuBois, D. L. (Ed.). (2014). Handbook of youth mentoring. (2nd ed.). Thousand Oaks (Calif.): SAGE.

Hämäläinen, J. (2000). Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse. Tartu: Tartu   Ülikooli Kirjastus.

Keltikangas­Järvinen, L. (2011). Sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused. Koolibri.

Kidron, A. (2002). Nõustamispsühholoogia. Tallinn: Mondo.

Kraav, I. & Hämäläinen, J. (2013). Sotsiaalpedagoogika. Rmt. Mikser, R. (toim). Haridusleksikon. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 234­239. 

Leino, M. (2002). Sotsiaalsed probleemid koolis ja õpetaja toimetulek. TPÜ Kirjastus.

Leino, M. (2009). Kui koolis on halb. AS Ajakirjade Kirjastus.

McLeod, J. (2007). Nõustamisoskus. Väike Vanker.

    Tartu Ülikool.

Asenduskirjandus:

Chazan, M., Laing, A. F., Davies, D., & Phillips, R. (2001). Eemaletõmbunud, üksildaste laste ja noorukite  abistamine. TÜ Kirjastus.

DuBois, D. L. (Ed.). (2014). Handbook of youth mentoring. (2nd ed.). Thousand Oaks (Calif.): SAGE. 

Keltikangas­Järvinen, L. (2009). Temperament ja kooliedu. Eesti Lastekaitse Liit.

Kõiv, K. (2007). Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolid Eestis: ülevaade. Kuldne Börs.

Kidron, A. (2002). Nõustamispsühholoogia. Tallinn: Mondo.

Liivamägi, J. (2011). Laste ja noorukite rasked stresshäired. Medicina.

Õppetöös osalemise ja eksamile/arvestusele pääsemise nõuded

Õppetöö toimub auditoorselt ja õppematerjalid on kättesaadavad

Moodle keskkonnas. Eksami jaoks on vajalik esitada:

  • Referaat teemal: Sotsiaalpedagoogika ja noorsootöö ühisosa. Kirjalik situatsioonianalüüs - nõustamisvestlus (hindeline).
  • Kirjalik enesehindamisküsimustiku täitmine kursuse alguses (arvestuslik).
  • Rollimängud nõustamistehnikate harjutamiseks (arvestuslik).
  • Kontrolltöö (hindeline).

Iseseisva töö nõuded

Iseseisvad tööd on kirjeldatud Moodle ja eDidaktikumi keskkonnas.

  1. Referaat teemal: Sotsiaalpedagoogika ja noorsootöö ühisosa.
  2. Kirjalik juhtumianalüüs - nõustamisvestlus.
  3. Kirjalik enesehindamisküsimustiku täitmine kursuse alguses.
  4. Kontrolltööks õppimine ettevalmistavate küsimuste ja kohustusliku kirjanduse alusel. (Juhul kui puudutud on üle 1 seminari).

Eksami hindamiskriteeriumid või arvestuse sooritamiseks vajalik miinimumtase

Eksamiks on vajalik so Sooritada positiivsele või arvestuslikule hindele:

1. Referaat teemal: Sotsiaalpedagoogika ja noorsootöö ühisosa (hindeline).

2. Kirjalik juhtumianalüüs - nõustamisvestlus (hindeline)

3. Õpetaja nõustamispädevuse enesehindamisküsimustiku täitmine kursuse alguses (arvestuslik).

4. Osalemine seminarides (nõustamistehnikate rollimängud) kohustuslik.

5. Seminaridest puudumisel sooritada avatud küsimustega kontrolltöö (hindeline).

PÄEVANE ÕPE

Täiendav informatsioon kursuse sisu kohta, kursuse jaotumine teemade kaupa sh seminarivormis toimuvate kontakttundide ajad

 

Jrk         

Töö liik ja aeg

Maht akad t

Teemad

 

1.

Loeng, seminar

Mare Leino

08.02.

Kell 14.00 – 18.00

3+1

Sotsiaalpedagoogika olemus, ajalugu, areng, eesmärgid ja meetodid noorsootöös.

 

2.

Loeng, seminar

Mare Leino

20.03.

Kell 14.00 – 18.00

3+1

Sotsiaalpedagoogika Eesti koolis.

 

 

3.

Loeng

Riin Seema

24.03.

Kell 9.00 – 13.00

4

Nõustamise põhimõisted, nõustamise tasandid ja liigid, koostöö, sekkumine, episoodiline nõustamine, mikronõustamine.

 

4.

Seminar

Riin Seema

25.04.

Kell 10.00 – 12.00

4

Nõustamise kontekst. Nõustaja roll, nõustamissuhe.

Nõustamise eesmärgid, ülesanded, meetodid, tehnikad. Nõustamisprotsess.

 

5.

Seminar

Riin Seema

28.04.

Kell 9.00 – 13.00

4

Suhtlemistõketest hoidumine, peegeldamine, ümberraamimine, valideerimine, küsimuste küsimine.

 

6.

Seminar

Riin Seema

21.05.

Kell 10.00 – 16.00

4

Probleemide lahendamine, kehtestamine, tagasiside andmine ja vastuvõtmine. Edasisuunamine, koostöö tugispetsialistidega. Nõustamiseetika.

 

7.

Eksam

Riin Seema

11.06.

Kell 15.00 – 16.30

2

Kirjalik kontrolltöö seminaridest puudumisel üle ühe korra.

 

8.

Eksam

Riin Seema

14.06.

10.00 – 11.30

2

Kirjalik kontrolltöö seminaridest puudumisel üle ühe korra.

           

 

 

 

 

HINDAMISMEETODID

 

  1. REFERAADI HINDAMINE

Päevaõpe üheks õppejõuks on dotsent Mare Leino: üliõpilane kirjutab referatiivse essee teemal „Mis seob (või ei seo) sotsiaalpedagoogikat noorsootööga?“. Maht vähemalt 3000 sõna. Kui tekstis on üle 50% tsitaate, siis seda kirjutist ei arvestata. Kui viitamine ei vasta üliõpilastööde koostamise juhendile, siis seda kirjutist ei arvestata. Referaat tuleb saata hiljemalt 29. märtsiks 2018 (wordi-versioonis) meilile (eram@tlu.ee), selgitusse: NOORSOO(18). (Vastasel juhul võib tekst jääda tähelepanuta). Referaadis peaks kajastuma kohustusliku kirjanduse tõlgendamine (aga mitte mingil juhul raamatute ümberkirjutamine).

Valdkond

Kriteerium

Punkte

Viitamine

Lähtuvalt üliõpilastööde koostamise juhendist.

Puudulik viitamine positiivset hinnet ei võimalda.

Sisu

Autori enda mõtete olemasolu.

Hindamiskriteeriumid on esitatud alljärgnevalt*

Vorm

Maht vähemalt 3000 sõna.

Alamõõdulised tekstid arvesse ei lähe, isegi kui sisu vastab nõuetele.

 

* Referaat on hindeline, moodustades ühe osa eksami koondhindest. Hindamiskriteeriumid on järgmised:

A: autor reflekteerib isiklikke tõlgendusi ainealasest  infost (seostab varasemate teadmistega ja lisab omalt poolt ka uusi, huvitavaid sõnumeid/näiteid/kommentaare). (95-100 punkti)

B: tekst on ainealane, aga mitte analüütiline/reflekteeriv. (80-94 punkti)

C: materjali analüüs on teoreetiline, kuid napib autoripoolseid tõlgendusi. (60-79 punkti)

D:  analüüs on olemas, kuid eisneb tsitaate loengumaterjalidest. (40-59 punkti)

E: domineerivad tsitaadid. (30 - 39 punkti)

F: materjal on kuskilt ümber kirjutatud, ja/või allikas on jäänud viitamata.

 

 

  1. KIRJALIKU JUHTUMIANALÜÜSI HINDAMINE

 

Valdkond

Kriteerium

Punkte

Nõustamisepisoodi kirjeldus

Kus ja millal konkreetne nõustamisepisood toimub/toimus? Nõustamisruum ja nõustamisaeg. Juhtum võib olla juba toimunud nõustamine või alles planeeritav nõustamisepisood.

5

Probleemi kirjeldus

Sõnastatud on probleem. Kellel on probleem? Millal probleem esineb ja kuidas avaldub? (Nõustajarolli saab võtta vaid juhul, kui see pole nõustaja enda probleem. Kui nõustajal endal on nõustatavaga probleem, siis on tegemist konflikti lahendamise või sekkumisega, mitte nõustamisega selle klassikalises tähenduses.)

5

Taustainfo

Millised võiksid olla probleemis osaleja(te) ressursid (aeg, toetav sotsiaalne keskkond jne.), et probleemiga ise toime tulla? Nimetatud on probleemis osalejate tugevad ja arendamist vajavad küljed ja sellest lähtuvad jõustamisvõimalused. Mida juba tead nõustatava kohta, mida soovid veel teada saada?

5

Nõustamise eesmärk

Milline on nõustamise eesmärk, milles nõustaja ja nõustatav kokku lepivad? Millist samm-sammulist muutust ja kellel soovitakse saavutada (teadlikkuses, mõtlemises, käitumises).

5

Plaanitud nõustamismeetodid ja -tehnikad

Milliseid meetodeid, suhtlemis- ja nõustamistehnikaid

nõustamiseesmärgi saavutamiseks nõustaja kasutab? Viidatud on kirjandusele.

5

Planeeritud tegevuste ajakava

Esitatud on nõustamiseks planeeritud tegevuste ajakava. Kas tegemist on ühekordse nõustamisepisoodiga või korduvate mikronõustamistega? Kas kaasatakse ka teisi tugispetsialiste ja luuakse võrgustik? Planeerimises kajastub nõustamises osalejate võimalus teha valikuid.

5

Töö vormistus ja esitamine

Töö on esitatud õigeaegselt ja vastab kirjalikele töödele esitatud nõuetele. Korrektne viitamine allikatele. Töö on esitatud õigeaegselt.

5

KOKKU

 

35

 

 

  1. KIRJALIK NÕUSTAMISPÄDEVUSE ENESEHINDAMISKÜSIMUSTIKU TÄITMINE. ARVESTUSLIK.

 

Tudeng täidab kursuse alguses „Õpetaja nõustamispädevuse enesehindamisküsimustiku“. Küsimustiku täitmise eesmärk on teadvustada enda oskused ja hoiakud ning vajadus enesearenguks. Hindamine on arvestuslik. Küsimustik loodi TLÜ ELUprojekti raames ja on osa teadusuuringust.

 

 

  1. ROLLIMÄNGUD. ARVESTUSLIK HINDAMINE.

 

Seminarides toimuvad nõustamismeetodite praktiseerimiseks rollimängud. Iga tudeng saab olla nii nõustaja kui ka nõustatava rollis. Hinnatakse „nõustaja“ rolli.

 

Valdkond

Kriteerium

Hinnang

Kontakti loomine.

Nõustaja kasutab sobivat kehakeelt, hääletooni ja kontakti loomiseks sobivaid väljendeid.

A/M

Tugevuste väljatoomine, tugevuste otsimine.

Nõustaja toetab positiivse hoiakuga, suunavate küsimuste ja julgustavate väljendustega nõustatava(te) enesehinnangut ja motivatsiooni.

A/M

Vastupanuga toimetulek,

peegeldamise, valideerimise kasutamine.

Nõustaja jääb professionaalseks nõustatava tugevate negatiivsete emotsioonide korral. Nõustaja peegeldab ja valideerib.

A/M

Kehtestav käitumine.

Nõustaja kasutab lugupidavat sõnavara ja kehtestavat käitumist. See tähendab arvestab nii enda kui ka teiste vajadustega.

A/M

Aktiivne kuulamine, küsimustega suunamine, väärtuste, vajaduste selgitamine.

Nõustaja aitab aktiivse kuulamise, küsimuste ja peegeldamise abil selgitada välja nõustatava(te) vajadused ja väärtused.

A/M

Ühiste eesmärkide sõnastamine.

Nõustaja aitab jõuda koostööle, sõnastatakse ühised eesmärgid ja otsitakse koos lahendusi. Lepitakse lahenduses kokku.

A/M

KOKKU

 

A/M

 

 

5. KONTROLLTÖÖ

 

Seminaridest puudumisel üle ühe korra tuleb sooritada kursuse lõpus õppeaine põhimõistete, teooriate ja nõustamismeetodite kohta kirjalik avatud vastustega kontrolltöö.  Kontrolltöös on kaks avatud küsimust. Mõlema küsimuse eest võib saada 5 punkti, kokku 10 punkti.  Kontrolltööks õppimine toimub kohustusliku kirjanduse ja kontrollküsimuste abil. Kontrolltöö on võimalik teha ka siis, kui on soov parandada oma koondhinnet. Seminarides osalemise kohustus kehtib mõlema õppejõu aineosade kohta.

 

 

EKSAMI HINNE KUJUNEB

 

 

Referaat

Hindeline. Lävend 30 punkti. Hindamiskriteeriumid on kirjas ülal.

Referaadi hinne moodustab 30% eksami koondhindest. Kui referaadi hindeks on F, tuleb sooritada järeleksam.

Kirjalik juhtumianalüüs

Hindeline. Lävend 19 punkti

Kirjaliku nõustamispädevuse enesehindamisküsimustiku täitmine kursuse algul

Arvestuslik

Osalemine seminarides, rollimängud nõustamistehnikate praktiseerimiseks

Arvestuslik

Seminaridest puudumisel kontrolltöö

Hindeline. Lävend 6 punkti

 

 

 

Õppeainet kureeriv üksus:

TLÜ Haridusteadusteaduste Instituut

Kursuseprogrammi koostajad:

Riin Seema PhD, Mare Leino Ph.D.