Juhhei! Triikigem lipsud ja viksigem kingad, lõpuks ometi kauaoodatud EKSAM!

Allpool on kuus küsimust. Vali nendest oma maitse järgi neli ja vasta neile sisuliselt ning teaduslikule teadmisele tuginevalt. Ära mine vastates liiga pikale - ühegi küsimuse vastus ei tohiks olla rohkem kui üks A4 (sest õppejõud on ka teadagi kes :)). Vormista oma vastused google drive dokumendina ning seadista nii, et saaksin kommenteerida.

1. Täidesaatvad funktsioonid. Oled õpetaja ning üks Sinu õpilastest on hädas oma tähelepanu tunni teemal hoidmisega. Kuna ta on sageli hajevil ning ei märka, mida tuli teha, hakkab tal igav, mis teda omakorda frustreerib. Enamasti ei suuda ta seda tunnet endale hoida ning tema valjuhäälsed märkused, teiste õpilastega kontakti otsimine ning nihelemine hajutab kõigi tähelepanu. 1) Mis Sa arvad, kuidas see õpilane selle kõige keskel end tunneb? 2) Kirjelda põhjalikult, kuidas seda õpilast aitaksid? Vajadusel tugine eDidaktikumis failide all rippuvale materjalile: Dawson, P., & Guare, R. (2010). Executive skills in children and adolescents. Guilford. (New York).
2. Mälu. Oled koolijuht ja pahane lapsevanem heidab Sulle ette Sinu kooli inglise keele õpetaja tegevust. Nimelt soovib keeleõpetaja, et lapsed harjutaksid veidi sõnu ja fraase iga päev, ehkki kontrolltöö on alles nädala pärast. Kuidas lapsevanemale selgitaksid, mis võiks olla õpetaja sellise tegevuse mõte? Miks Sa just nii selgitaksid?
3. Mälu ja mõistete areng. Kuidas Jaan Aru „Mälu ja õppimine“ video ühe mälukatse näide, kus inglise katseisikud pidid meelde jätma põlisindiaanlaste muinasjutu, seostub artiklis Kikas, E. (2010). Laste mõtlemine. Pilved, vihm ja vikerkaar laste seletustes. Mäetagused. Hüperajakiri, (46), 139-156. käsitletud terminiga „sünteetiline mõiste“? Selgita seost mälu ja mõistearengu protsessi vahel. Kas inimene ise märkab endal tekkinud sünteetilisi mõisteid ja kui ei, siis kas ja miks see on probleem?
4. Täidesaatvad funktsioonid ja mõistete areng. Kuidas võiksid omavahel seotud olla pidurdusprotsessid (täpsemalt kognitiivne kontroll) ning mõistete areng? Leia ja selgita neid seoseid. Inspiratsiooniks piilu eDidaktikumis failide all rippuvat lühikest artiklit Mareschal, D. (2016). The neuroscience of conceptual learning in science and mathematics. Current opinion in behavioral sciences, 10, 114-118.
5. Metakognitsioon ja mälu. Selgita, miks võiksid õppijad teada seda, kuidas toimub õppimine ajus? Näiteks miks on meenutamine kui õpistrateegia tõhus? Miks see teadmine võiks nende õppimisele kasuks tulla?
6. Metakognitsioon ja mõistete areng. Meenuta – milline oli selle kursuse jooksul Sinu kõige suurem õppimise teemaline „mõistehüpe“ kas tavamõistest teadusmõisteni või teadusmõistest süsteemmõisteni?

Tahtsin aega anda kaks nädalat, aga siis oleks tähtaeg 31. detsember ja see tundus kuidagi erakordselt tobe :) Seega on tähtaeg 4. jaanuar, aga alati võib varem! Kui peaksid saama varem valmis, võid mulle julgesti märku anda, et saaksin juba tagasisidestada ning võimalusel ka tulemuse sisse kanda. 

Küsimuste korral: arro@tlu.ee

Jaksu!