ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMISEST AINEÕPETUSES

Comments

Jelena Andrejeva

Submitted by Jelena Andrejeva on Mon, 12/08/2014 - 16:01

ÜLESANNE 1 Jelena Andrejeva

GRIOM – 2

Prof. Katrin

Poom-Valickis

Kõige mõtlemapanevam asi minu jaoks oli mõtted sellest, et õpetajad ise õpetavad sel moel, kuidas nad ise olid õpetatud omal ajal, kui nad keskkoolis või ülikoolis viibisid. Selles mõttes, mitmed uuendused on haridussüsteemis üsna raske saavutada. Noorema õpetajatega võib juhtuda see sama lugu, kui õpetajatega, kellel on palju kogemust. Ainult haridustehnoloogia sisenemisiga haridusuuendust ei saa saavutada. Kuigi see on tore ja põnev asi, kui koolilapsed kasutavad haridustehnoloogia kooliruumis, samuti on see moodne õpetaja jaoks seda efektiivselt kasutada, haridus sisu ja põhi idee on kõige olulisem aspekt, mis on nii raske muutuda. Samuti on suur probleem vanematega, kes ootavad õpetajatelt, nad 'kõike olulist tööd' ise tehtud, ja nende laps jääb passiivseks ja ainult on 'hea' tarbitaja, ja mitte aktiivne 'osa' selles raskes ja pikas protsessis, mis on nimetatud hariduseks. Haridusministeerium ka peab oma suhtlust muutuma (kes hindab koole sel moel, kui hästi on lõpueksamid sooritatud enamasti). Ühe sõnaga, peab terve inimkond oma vana paradigmat muutuma, et uus lähenemisviis algaks.

On tähtis meenutada, et tänapäevane maailmapilt oli arenenud Suure Prantsuse Revolutsiooni pärast, kui ühiskonna riigiharidussüsteemi alused on koostatud. Tööstuserevolutsiooni järjed olid tegelikult positiivsed selles mõttes, et tavalised inimesed said võimalust põhiharidust lõpuks saada, ja kuigi haridus alati eksisteeris ja tema kvaliteet polnud niivõrd paha (mina pole lektoriga täiesti nõus selles kohas), aga on oluline rõhutada, et seda tüüpi haridus oli mõeldud enamasti eliidi jaoks ja samuti üsna väike klassi inimest, kes olid eliidiga seotud ja nende jaoks põlvkondadega töötanud (senior management element). Aga 18.sajandi lõpul algas tõeline revolutsioon hariduses, sest tavalised inimesed, kes olid liiga vaesed, et enda eest maksta, said võimalust põhiharidust saada riigikoolide kaudu.

Haridussüsteem tol ajal oli seotud tööstusega ja sel põhjusel (Valgustusaeg on ka oluline põhjus, sest oli mõeldud, et numbride ja teooriade kaudu võivad inimesed kõike maailma mõõta ja kõike raskusi ületada sel moel) haridussüsteem kasutada pani neid põhjaalad, mis on seotud teabemeetoditega (teadmiste omandamise jaoks). Selles mõttes, kõige olulisemad meetodid olid sel ajal vestlused ja dispuudid (aga samal ajal need olid kasutatud ainult vanemate klasside õpilaste jaoks (enamasti eliitkoolides – private school system) ja ülikooli tudengite jaoks): tavalistes koolides olid enamasti kasutatud töö raamatutega ja õpetaja suuline esitlus: kirjeldav, probleemne (mis kõlas hästi, sest õpilased peavad olema kaasatud vestlusse, aga enamasti tegelikkuses oli nii moodi olukord, kus ainult õpetaja rääkis ja käskis õpilastele midagi teha ja kontrollis mis oli vaja teha). Siis kõige kasutatavad meetodid olid õpetaja seletused, jutustused õpetaja poolt tehtud ja kooliloengud. Olid samuti laboratoorsed tööd ja uurimismeetodid , isegi kui räägime füüsikast ja keemiast ja loodusainetest. Siin prevaleerisid daatum koristamised, pähaõppimised ja kontrolltööd, mis ma arvan olid üsna progressiivsed meetodid tollal ajal, aga ei vasta praeguse olukorrale. Humanitaaraladel reproduktiivsed meetodid oskuste kinnisamise ja täiustamise jaoks kasutati ümberjutustesed, harjumiste näidiste järgi väärtustamine, ja mõnikord kommenteeritud harjutused ja praktiliste tööde tegemine ja harva olid loovtööd tehtud. Õpetajad olid mõeldud olla üsna autoritaarsed ja distsipliini probleemid olid tõeliselt mitte talutavad. Muidugi olid samuti karistused (piibli järgi) ja reeglid olid rangelt kinnistatud. Kord oli saavutatud ja eesmärk oli mõeldud saavutatud.

Enam-vähem seesama süsteem töötas (ja võib olla töötab kusagil) üsna kaua, ilma muutustega. Aga praegustes maailmas, kus õpetaja roll on muutunud ja ühiskond on post-induustria faasis, on oluline teada saada, kuidas haridussüsteemi reorganiseerida, et uues olukorras edukalt elada saada.

Kõigepealt, õpetaja roll oli (isegi 20.sajandil ka) kõige olulisem sest ta oli kõige austatum isik külas või linnas ka, tal küsiti nõu ja teadis kõikest maailmas. Ta oli mõnekord kõige parema haridusega mees või naine. Respekt ja au olid suured. Hiljem õpetaja oli samuti austatud, aga ta sai nagu elav entsüklopeedia ja samuti mentor aga tema positsioon ühiskonnas oli väga kõrge. Tema autoritaarsus (kuigi mitte alati õpetajad elasid seda printsiibi järgi) oli mõeldud alati korrektsem ja õpetaja oli eeskuju teistele inimestele (mitte ainult õpilastele aga nende vanematele). Praegu olukord on muutunud, sest õpetaja pole elav entsüklopeedia (on palju teiste allikaid, mis lihtsalt kättesaamad ja huviala kesksed), ta on nõuandja ja tema jälgib õpilaste progressi ja õpilastega koos hindab õpiprotsessi edukust ja haridussaamine pole ainult õpetaja vastutus; see vastutus on jagatud õpilastega ka – see tähendab, et õpetaja autoritaarsus on vähenenud või ta pole üldse. Õpetaja kõige olulisem eesmärk peab olema (see eesmärk muidugi eksiteeris alati ja head õpetajad, keda me kutsume sünnitud õpetajaks, võisid alati seda eesmärgi saavutada) sisemotivatsiooni areneda ja tõsta õpilaste soovi palju teha, seletada, et praeguses kiiremini muutuvas maailmas mitte ühte elukutse võib olla terve elu jaoks, peame elukestva õppimise valmis saada, ja see pole igav või masendav aga põnev ja samal ajal kui me õpime, me avame uut maailma, ja meie maailmapilt muutub samal ajal, kui see maailm muutub. Siis mitte kõike olulisemad asjad saame meie, kui õpilased teada saada koolipinges istudes, me saame ise iseenda õpetada. Siis kõige oluline on praegu õpetada õppima (ise) ja objektiivselt situatsioone arvutada. Siis kolmas eesmärk on enesereflektsioone teha õpetada. See on üsna raske ja pikk protsess, aga ilma selleta ei saa õpilased praeguses maailmas hakkama saada. Siis põhioskustest rääkides, peame esmakordselt õpetama neid mitte ainult traditsioonist aspektidest, nagu kognitiivsest ja füüsilist arengust õpetama, aga samal ajal ka emotsionaalset ja sotsiaalset (ja muidugi elektroonilist haridusest) arengust mitte ignoreerida. Sotsiaalne areng on kõige oluline, sest praegu on kõige eelistatuim meetod on rühma- või projektitööd, ja selle jaoks peavad lapsed oskama rühmas töötama ja eneserefleksioone tegema. Need on minu arvates kõige olulisemad aspektid, millidest tulevad õpetajad peavad mõtlema panema iseenda.

Samal ajal on veel mõned aspektid, mis on tähtsad (identiteedi ja patriotismi arendamine), siis elu on lühike ja aeg lendab kiiresti, ja õpilased võivad ainult edukust ja rahast ja materiaalsetest asjadest mõtelda, on oluline neid mõtlema panna, et elus on rõõmud, nagu hobid ja meelelahutused ja teised inimesed, nagu meie pere ja sõbrad, ja nad on tegelikult tähtsam, kui head hinnad või materjaalsed asjad. Ja kõige huvitavam asi elus on õppimine. Me peame eeskujuks nende jaoks olema selles aspektis.

Jelena Andrejeva

Submitted by Jelena Andrejeva on Mon, 12/08/2014 - 16:08

TASK 2 Jelena Andrejeva

GRIOM- 2

Prof. Katrin

Poom-Valickis

QUESTIONS:

 

Text: SHAKESPEARE AND THE THEATRE OF HIS TIME

 

 

  1. What British playwrights do you know?

Who is the most celebrated English dramatist that you know of?

Have you read his plays?

What is the most famous play by Shakespeare?

Have Shakespeare's plays been staged in Estonia?

What is the name of the famous Estonian actor who played for the first time the role of 'Hamlet' on the Estonian stage? What kind of occasion was it at the time?

  1. Where and when was Shakespeare born?

What kind of education did he get?

How did Shakespeare find himself in London?

  1. Why was it considered natural that Shakespeare became a playright?

Describe the way play at the play-houses were performed at that time?

  1. How did the theatre in Elizabethan England develop?

What was the main reason behind the fact that the theatre of those days developed so quickly and in most complex forms (as compared with simple street performance forms or even mysteries, miracles, etc popular at the time or a bit previously)?

  1. If you went now to Shakespeare's time theatre and spent the night there watching a performance, what feelings do you think you would have about it?

To paraphrase the thought, what is would be like – to go and see the performance of Shakespeareäs plays now in exactly the same manner that existed then (in exactly the same setting as then)?

  1. How can we make use of some of Shakespearian time techniques in nowadays theatre? It is used nowadays in that way? What can you suggest?

If we compare the possibilities and the realisation of the plot on stage, which age, do you think, offers greater, more exciting possibilities to create situations on stage, Shakespeare's time theatre or nowadays theatre?

Discuss various aspects / stage sets / topics, costumes, machinery, other special effects and devices used on stage, the building composition itself, the Globe Theatre as such as compared to other famous theatre structures at the time, as concerns the time of Shakespeare. Draw some examples of differences between Shakespearian time aspects mentioned above and modern day theatre. Are there any advantages or disadvantages of both theatres as compared to each other?

Jelena Andrejeva

Submitted by Jelena Andrejeva on Mon, 12/08/2014 - 16:08

 

TASK 2 Jelena Andrejeva

GRIOM- 2

Prof. Katrin

Poom-Valickis

QUESTIONS:

 

Text: SHAKESPEARE AND THE THEATRE OF HIS TIME

 

 

  1. What British playwrights do you know?

Who is the most celebrated English dramatist that you know of?

Have you read his plays?

What is the most famous play by Shakespeare?

Have Shakespeare's plays been staged in Estonia?

What is the name of the famous Estonian actor who played for the first time the role of 'Hamlet' on the Estonian stage? What kind of occasion was it at the time?

  1. Where and when was Shakespeare born?

What kind of education did he get?

How did Shakespeare find himself in London?

  1. Why was it considered natural that Shakespeare became a playright?

Describe the way play at the play-houses were performed at that time?

  1. How did the theatre in Elizabethan England develop?

What was the main reason behind the fact that the theatre of those days developed so quickly and in most complex forms (as compared with simple street performance forms or even mysteries, miracles, etc popular at the time or a bit previously)?

  1. If you went now to Shakespeare's time theatre and spent the night there watching a performance, what feelings do you think you would have about it?

To paraphrase the thought, what is would be like – to go and see the performance of Shakespeareäs plays now in exactly the same manner that existed then (in exactly the same setting as then)?

  1. How can we make use of some of Shakespearian time techniques in nowadays theatre? It is used nowadays in that way? What can you suggest?

If we compare the possibilities and the realisation of the plot on stage, which age, do you think, offers greater, more exciting possibilities to create situations on stage, Shakespeare's time theatre or nowadays theatre?

Discuss various aspects / stage sets / topics, costumes, machinery, other special effects and devices used on stage, the building composition itself, the Globe Theatre as such as compared to other famous theatre structures at the time, as concerns the time of Shakespeare. Draw some examples of differences between Shakespearian time aspects mentioned above and modern day theatre. Are there any advantages or disadvantages of both theatres as compared to each other?