22. jaanuar -EÕPE

KODUNE TÖÖ

Tehnoloogia areneb kiiresti ja on oluline, et lasteaiad peaksid selle valdkonnaga sammu. Kuid sellealased teadmised ei tule niisama, vaid õppimise, koolituste ja praktika käigus. Et lasteaed saaks areneda tuleviku suunas, peaks olema lasteaiaasutuses vähemalt üks inimene, kes õpetaks teisi õpetajaid ja suunaks neid tegutsema ning oleks ka ise tegus. Nagu lugedes selgub, on didaktika õpetus millegi õpetamisest. Sõna informaatika on juba raskem seletada, kuna mõiste selgitusi on mitmeid, mis kõik vähesel määral erinevad üksteisest. Informaatika peaülesandeks on andmete töötlemine ja korrastamine viisil, mis võimaldab informatsiooni vajajal see kiiresti kätte saada. Seega tähendab informaatika didaktika haridustehnoloogi jaoks, et tema peab harima kolleege ja lasteaialapsi haridustehnoloogia valdkonnas.

Olles haridustehnoloog lasteaias, peab teadma, milliseid veebilehti ja veebikeskkondi on sobilik kasutada lastega. Selleks on POSCON pannud kirja kriteeriumid. Kui mõni veebileht allub POSCONI kriteeriumitele, võib õpetaja julgelt kasutada seda õppevahendina, kuna kriteeriumitele vastav veebileht on lastele sobilik. POSCON tähendab positiivset veebisisu ja veebiotsingut Euroopa lastele (POSCON).

MILLEKS ÕPETADA ÕPETAJAID TEHNOLOOGIAT KASUTAMA?

Õpetaja kutsestandardis kuuendas tasemes on välja toodud, et õpetaja peab suutma andma tagasidet ja kaasama nii kolleege kui ka lapsevanemaid õppetegevuste sisu korraldamisse ning kasutab tõhusalt selleks infokanaleid, olgu selleks näiteks e-suhtlus. Tehnoloogia abil saame paljud kohustused viia lõpule kiiremini, kuid kui õpetaja ei oska tehnoloogiat kasutada, on ta enda töö selle võrra juba ajaliselt kulukam. Õpetaja peab pakkuma lastele loovust toetavaid meetodeid ning üha enam võetakse kasutusele selle jaoks digivahendeid.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on igapäevane dokument lasteaiaõpetajale. Välja on toodud eraldi paragraaf, kus kirjas punktid koostööst lastevanematega. Kui õpetaja kasutab digivahendeid pidamaks sidet lastevanematega ning anda ülevaade laste igapäevastest tegevustest, olgu selleks e-mail, blogi pidamine või facebooki privaatne grupp, on see kiireim viis info vaheldamiseks ning näitamaks vanematele, kui mängu- ja õpirohke on laste päev lasteaias.

Elukestva õppe strateegia 2020 üks eesmärk on, et õpetajatele ja koolijuhtidele luuakse täiendusõppe tõhusust toetavad infosüsteemid, mis lubavad hinnata koolivajadust ja leida sobivat koolitust. See annab õpetajale võimaluse leida kergelt interneti kaudu koolitus, mida ta tunneb, et ta vajab. Kui õpetaja oskab kasutada tehnoloogiat, saab ta kasutada ka varsti loodavaid infosüsteeme.

ALLIKAD
POSCON (s.a). Positive content criteria. [04.02.17].
http://www.positivecontent.eu/positive-content-criteria-checklist/

Mõisted

Haridusvaldkonda puudutavate mõistete seletusi on kiiresti ja lihtsalt võimalik leida veebipõhisest Haridussõnastikust (s.a.). Didaktika on lahti seletatud kui õppimise ja õpetamise teoreetilisi aluseid käsitlev õpetamisteadus ja pedagoogika haru. Informaatika mõistele on antud kaks tähendust: teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutil põhineva infotöötlusega, ning üks valikõppeaineid. Otsingutulemused mõistele „õppekava“ jagunevad vastavalt liikidele (gümnaasiumi, lõimitud, ainepõhine jne), kuid eelnimetatud mõisted üksi on kirjeldatud kui õppe ja kasvatuse alusdokumenti, mis määrab õppe- ja kasvatuseesmärgid, õppe sisu ja mahu, metoodika põhimõtted ning hindamise alused, nõuded õppekeskkonnale jms.

Mida tähendab informaatika didaktika õpetaja jaoks, kes lasteaias täidab haridustehnoloogi ülesandeid või töötabki haridustehnoloogina?

Informaatika ja selle mõiste seletus ei pruugi esmapilgul minna kokku lasteaia ega lastega. Selle mõiste seletus tundub liiga keeruline rakendamaks seda väikeste lastega. Tegelikult puutuvad nii õpetajas kui ka lapsed igapäevaselt kokku on infotehnoloogiaga ning seeläbi ka informaatikaga. Haridustehnoloogi jaoks tähendab informaatika didaktika lasteaia laste ja töötajate teadmiste ja oskuste täiendamine kasutavate infotehnoloogiliste vahendite vallas. Sinna alla kuuluvad nii vahendite tehniline kasutamine (näiteks arvuti ja projektori ühendamine) kui ka nende süsteemides orienteerumine (näiteks sobivate õppevideote leidmine). Informaatika didaktika ei ole haridustehnoloogi jaoks õppeaine, mida ta õpetab, vaid on tahtmatult osa tema igapäeva tööst.

Milleks õpetada õpetajaid tehnoloogiat kasutama?

Tehnoloogia on aina rohkem saamaks osaks meie igapäevaelust nii täiskasvanute kui ka laste maailmas. Saamaks tänapäeva lastest tulevikus iseseivad ja edukad täiskasvanud peame neid praegu harima just infotehnoloogia vallas. Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) toetab õppe- ja kasvatustegevus üldeesmärgist lähtuvalt lapse arengut, mille tulemusel kujuneb lisaks teistele aspektidele ka positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine. Kui last ümbritseb tehnoloogia, kuid talle ei tutvustada seda ega lasta kogeda, ei pruugi ta mõista oma keskkonda. Lisaks nimetakse valdkonna „Mina ja keskkond“ sisus tehiskeskkonna all ka virtuaalkeskkond.
Teine põhjus, miks õpetajatele tehnoloogiat õpetama peab, on kirjas nende kutsestandardis. Õpetaja kutsestandard tase 6 (2013) kirjeldab kutset läbivate kompetentside juures tegevusnäitajana seda, kui õpetaja kasutab sobivaid IKT-vahendeid ja võimalusi, kujundades läbi selle õpikeskkonda ja õpitegevusi ehk kasutab e-õppeks sobivaid keskkondi ja õppemeetodeid ning kaasaegseid IKT-põhiseid suhtlusvahendeid. Seejuures hindab ja arendab ka oma haridustehnoloogilisi pädevusi vastavalt ISTE õpetajate haridustehnoloogilistele pädevustele.
Kolmanda aspektina võib välja tuua Eesti elukestva õppe strateegiast 2020, kus üheks eesmärgist viiest on digipööre elukestvas õppes ehk kaasaegsemat tehnoloogiat kasutatakse õppimisel ja õpetamisel otstarbekamalt, mida toetavad kogu elanikkonna paranenud digioskused ning tagatud ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Seega on põhjust õpetajatele tehnoloogiat õpetada, sest lisaks laste teadmiste ja oskuste arendamisele aitab see ka neil endil kasvavas infoühiskonnas paremini toime tulla.

Allikad
Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2013). Eesti koostöö kogu. [2017, veebruar 11].
https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020
Eesti Keele Instituut. (s.a.) Haridussõnastik. [2017, veebruar 11]. http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). Riigi Teataja I 23, 152. [2017, veebruar 11].
https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917?leiaKehtiv
Kutsestandard. Õpetaja, tase 6. (2013). Kutsekoda. [2017, veebruar 11]. http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/op...

Informaatika didaktika erineb mitmes mõttes teistest ainedidaktikatest: aine on kiirestimuutuv, ülitähtis ja samas integratiivne. Õpetaja jaoks, kes töötab haridustehnoloogina on informaatika didaktika justkui suuna näitaja, et uurida ja arendada informaatika õpetamist oma töökohas. Haridustehnoloog peab oskama vastata küsimustele, et miks ta õpetab, mida õpetab ja kuidas õpetada. Ta peab analüüsima ja kasutama erinevaid informaatika õpetamise ja õpitulemuste hindamise meetodeid, koostama ja kasutama ainealaseid õppematerjale. Ka võiks olla tal ülevaade millistesse õpivaldkondadesse saaks informaatika elemente integreerida. Tal peab olema ülevaade, et tutvustada teistele tõhusaid teabeotsingumootoreid, mis hõlmavad erinevaid teavikuid ja teabekeskkondi ning arendama kriitilise teabeanalüüsi oskust ( (Laanpere, 2011).
Kätlin Lehmus on oma magistritöös väga õieti maininud, et ka lasteaial on vaja areneda tuleviku suunas. Nagu ta väidab, et hea võimalus selleks on kui lasteasutuses on vähemalt üks inimene (haridustehnoloog), kes õpetaks teisi õpetajaid, suunaks neid tegutsema ja oleks ise ka tegus.
Milleks õpetada õpetajaid tehnoloogiat kasutama?
Võib väita, et tehnoloogiast on saanud väga suur ja määrav osa meie elust ja järjest suuremat huvi tehnoloogia vastu ilmutavad järjest väiksemad ja väiksemad lapsed. Väga paljud vanemad on oma lastele teinud nutitelefonid, Ipadid ja arvutid väga kättesaadavateks. Paljud nendest lastest vaatavad päev otsa multikaid, kes kasutab telekate juurde ühendatud mängukonsoole jne. Samas on tehnoloogia on nii arenenud, et sellest võib leida ka palju õpetlikke ja arendavaid materjale. Kuna koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas nähakse ette õppe ja kasvatustegevuse läbiviimisel rida põhimõtteid, nende seas, et tuleb arvestada lapse individuaalsusega, peab olema tagatud lapse liikumisvajadus ja tervise hoidmine, toetada tuleb lapse loovust, tuleb luua lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustav keskkond jne. Kogu see õppe ja kasvatustegevus toimub kodu ja lasteasutuse koostöös. Väga paljud lapsevanemad (ja ka lasteaiaõpetajad) ei pruugi teada kõiki ohte ja negatiivseid ilminguid, mida võib tänapäeval kaasa tuua tehnoloogia kasutamine (liikumisvaegus-rüht, silmade väsimine, liigesehaigused, isikuandmete väljapressimine jne jne). Samas on hea teha lasteaial ja kodude vahel koostööd kui on olemas lasteaias pädev inimene – haridustehnoloog.
Töötamiseks digiajastu stiilis nii, nagu see toimub teistes eluvaldkondades, tuleb õpetajatel ja koolitajatel kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid ja selleks nad vajavad haridustehnoloogilisi pädevusi või vastavat tuge.
Pädevused on isikuomadused (nt oskused, teadmised, hoiakud), mis tuleb omandada, et täita vastavaid kvalifikatsiooninõudeid algtasemest kõrgtasemeni.
Kaja Lattu on oma magistritöös kirjutanud (2013):Infotehnoloogilisel pädevusel on oluline osa haridustehnoloogi pädevustes. See seisneb suutlikkuses kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infoühiskonna tehnoloogiat nii töö, meelelahutuse kui suhtlemise eesmärgil ja põhineb peamistel IKT-alastel oskustel: arvutite kasutamine info saamiseks, hindamiseks, salvestamiseks, loomiseks, esitamiseks ja vahetamiseks ning koostöövõrkudes osalemine Interneti teel. Haridustehnoloog abistab õpetajat/koolitajat kasutama õppetöös standardset riist- ja tarkvara, leidma Internetist ja andmebaasidest õppetööks vajalikku lisainfot ning valima oma õppe- ja teadustöö toetamiseks ja kogemuste jagamiseks asjakohased IKT vahendid.
Elukestva õppe strateegia 2020 seab üldeesmärgiks kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomise kogu elukaare jooksul.
Õppimisel ja õpetamisel rakendataks kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekalt ja tulemuslikult, parandades kogu elanikkonna digioskusi ning tagades ligipääsu uue põlvkonna digitaristule.Kõigile on loodud võrdsed võimalused elukestvaks õppeks. Iga õpetaja peab olema digipädev ning oskama õppijate digipädevust arendada. Selleks on ajakohastatud õpetajate digipädevuste standard.
Allikad
Eesti elukestva õppe strateegia 2020, https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020
Laanpere M, http://pt.slideshare.net/martlaa/informaatika-didaktika-2loeng
Lattu K. „Tööandjate ootused haridustehnoloogide pädevustele ja nende vastavus TLÜ haridustehnoloogia magistriõppekava õpiväljunditele“, magistritöö, 2013
Kutsestandard. Õpetaja, tase 6. (2013). Kutsekoda.(13.02.2017) … http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/op...

Tänapäevases kiirenevas ühiskonnas on vajalik olla kursis uuenevate tehnoloogiatega. Tehnoloogia läbi saab õppimisprotsessi huvitavaks muuta laste jaoks, kasutades igasugu erinevaid rakendusi ja sobivaid veebilehti. Selleks kõigeks aga on vaja vajalikke teadmisi ja koguaeg juurde õppida , et olla suuteline lihtsasti käsitleda rakendusi ja veebilehti, ning kindlasti ka teha vahet mis on ikkagi sobilik ja mis mitte, ja kui palju on normaalne, ilma et liiga palju oleks. Didaktikat defineeritakse kui õpetamise teadust. Informaatikal aga on erinevates keeleruumides erinev tähendus, mistõttu pole seda lihtne seletada. Informaatika uurib arvutipõhist teadust, kui tehnika haru, mis on riistvara põhine. Õpetaja aga peab teadma mis on ikkagi sobilik kasutamiseks lasteaias, mis on eakohane. Siit aga on hea välja tuua POSCONI kriteeriumid, kus ongi konkreetselt välja toodud kriteeriumid mis on sobilikud ühele lapsesõbralikule veebilehele. POSCONI mõnedeks eesmärgiks on näiteks et veebilehed oleksid lapsesõbralikud ja tõest ning ajakohast informatsiooni, laste turvalisus on tagatud. Siit aga tuleb see, et kui veebleht on POSCONI kriteerumite kohane on sobilik kasutada lehekülge lasteaia õppetöös.

MILLEKS ÕPETADA ÕPETAJAID TEHNOLOOGIAT KASUTAMA?

Koolieelses Lasteasutuse Riiklikus õppekavas on kirjas, et lapse arengu hindamist ja arenguvestlust dokumenteeritakse. Tehes aga seda digitaalselt hõlbustab see lasteaiaõpetajate tööd, tehes lihtsamaks jälgida ja dokumenteerida vajalikke arenguvestlusi ja lapse arengut.

Kutsestandardites on kirjas, et õpetaja peaks kasutama IKT-vahendeid, kujundades selle läbi õpikeskkonda ja viies läbi sellealaseid õpitegevusi, sealjuures kasutades sobivaid suhtlusvahendeid. Samas ka arendab oma haridustehnoloogilisi pädevusi. Mis aga tähendabki seda, et vajalikuks osutuvad teadmisesd sobilikest õpikeskkondadest veebilehtedel ja see kõik eeldab eelnevaid vajalikke teadmisi.

Üks viiest elukestva õppe strateegia 2020 on, et õppimisel ja õpetamisel kasutatakse nüüdisaegset tehnoloogiat tulemuslikult, millega tagatakse uue põlvkonna digioskused infosüsteemides. Õpetajate oskus tulla toime infosüsteemides on vajalik, et õpetada uut põlvkonda digitarbida ja ka kasutada tehnoloogiat heaperemehelikult, selleks aga on vajalikud eelnevad teadmised sellest valdkonnast ja pidevalt end kursis hoida ja vajadusel läbida vajalikke koolitusi.

Allikad:
Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2013). Eesti koostöö kogu. [16.02.2017].
https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020

Kutsestandard. Õpetaja, tase 6. (2013). Kutsekoda. [16.02.2017].
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/op...

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). Riigi Teataja I 23, 152. [16.02.2017].
https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917?leiaKehtiv

Mõistetele annab lihtsad ja loogilised seletused Eesti keele instituudi „Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat“ sest kõik kolm mõistet on tugevasti seotud haridusega.
Didaktika on õpetamise õpetus, mis proovib leida vastuseid kolmele põhiküsimusele: Miks õpetada? Kuidas õpetada? Mida õpetada? (Eesti Keele Instituut, 2014)
Informaatika on mõiste, mida on küllaltki raske defineerida, kuid põhimõtteliselt võib öelda, et informaatika on teadusharu, mis põhineb arvutis toimuval infotöötlusel, lihtsamalt sõnastades arvutiõpetus. (Eesti Keele Instituut, 2014)
Õppekava on dokument, mis määrab kindlaks erinevate õppe- ja kasvatusvaldkondade eesmärgid, alused ja ülesanded. Õppekavasi on mitmeid erinevaid, kuid põhimõte on üldjoontes sama, õppekava loob ühtse aluse, millest hariduseesmärkide saavutamisel lähtuda. (Eesti Keele Instituut, 2014)
Mida tähendab informaatika didaktika õpetaja jaoks kes lasteaias täidab haridustehnoloogi ülesandeid või töötabki haridustehnoloogina?
Tehnoloogia on tänapäeva maailmas meie ümber peaaegu igal sammul. Põhiline suhtlus ja infovahetus toimub just läbi tehnoloogia. Tehnoloogia on loodud, et teha inimeste elu oluliselt mugavamaks, see on üks põhjustest, miks õpetaja võiks osata kasutada tehnoloogiat. Kui õpetaja oskab kasutada erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja internetipõhiseid suhtlusvahendeid, siis ta säästab oluliselt aega ning samaaegselt saab dokumenteerida enda ja rühma tegevusi, näiteks pidades rühmablogi. Tehnoloogia abil saab jõuda kiirelt suurema grupi inimesteni, näiteks, kui lasteaiarühma lapsevanematel on Facebookis oma privaatne grupp, saab õpetaja jooksvalt lisada sinna pilte laste tegemistest. Haridustehnoloog peaks olema see isik, kes omab ülevaadet informaatika põhialustest ning oskab tehnoloogiat enda kasuks tööle panna, kas siis innovaatiliste lähenemiste või uudsete õppekeskkondade näol. Haridustehnoloog on lasteaias ka see isik, kelle ülesandeks on tagada, et lasteaia personal, olenemata vanusest, suudaks toime tulla digitehnoloogiliste vahendite kasutamisega ning oskaks ka luua teistsuguseid uudseid lahendusi ja kasutada ära võimalusi, mida tehnoloogia tänapäeval pakub.
Milleks õpetada õpetajaid tehnoloogiat kasutama?
Lasteaedades kasvavad üles uued põlvkonnad, tuleviku noored, seetõttu on vaja, et need lapsed saaksid parimad võimalikud teadmised tehnoloogiast, infovahetusest ja selle toimimisest. Lasteaiaõpetaja võiks olla see, kes on üks lapse esimestest teejuhtidest tehnoloogilises maailmas, aidates mõista nii selles peituvaid võimalusi, kui ka ohtusi.
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 raames on koostatud Digipöörde programm, mille eesmärkideks on digipädevuse arendamine õppeprotsessi loomuliku osana., digitaalse õppevara kvaliteetsus ja lihtne ligipääsetavus ning igapäevases öppetöös digiseadmete kasutamine (seda küll pigem kooliastmes). (Haridus- ja teadusministeerium, 2014) Et aga õpetaja saaks neid eesmärke täita, peavad ka temal olema digipädevused.
Eesti kutsekoda on koostanud õpetaja 6. taseme kutset läbivad kompetentsid, mille kohaselt oskab õpetaja kasutada sobivaid infotehnoloogilisi vahendeid, kujundab nende abil õpikeskkonda, õppetegevuses kasutab e-õppe keskkondi ja internetipõhiseid meetoteid, kasutab kaasaegseid suhtlusvahendeid ning arendab oma digipädevusi vastavalt ISTE standarditele. (Kutsekoda, 2013)
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on raamdokument, mis paneb paika koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused. Antud dokumendi kohaselt on eeldatavateks üldoskusteks 4 oskust, nende seas ka tunnetus- ja õpioskused, mida on kirjeldatud kui lapse suutlikkust leida teavet, omandada uusi teadmisi ja oskusi, uurida ja katsetada. (Eesti Vabariigi Valitsus, 2008). Tehnoloogia ja digipädeva õpetaja abiga on võimalik lastele tutvustada virtuaalset maailma ja aidata neil selles orienteeruda ning kogeda uusi asju.

Kasutatud allikad

Eesti Keele Instituut. (2014). Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi.
Eesti Vabariigi Valitsus. (2008). Riigiteataja. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava: https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
Haridus- ja teadusministeerium. (2014, veebruar 13). Haridus- ja teadusministeerium. Eesti elukestva õppe strateegia 2020: https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020
Kutsekoda. (2013). Kutsekoda. Kutsestandard õpetaja, tase 6: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/op...

Kodutöö

Tehnoloogia pakub piiramatult erinevaid võimalusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Me kõik näeme enda ümber palju koolilapsi, kes veedavad palju aega ninapidi telefonis või arvutis. Kuna see käib tänapäeva laste juurde ja täielikult ära seda keelata ei saa, siis on oluline roll nii õpetajatel kui ka lapsevanematel muuta see võimalikult ohutuks. Kuidas ja mida internetis ohutult kasutada, oleks soovituslik lapsele selgeks teha juba ennem kooliiga, et ta oleks ohtudest ja võimalustest teadlik.
Kuid selleks, et õpetajad oskaksid õpetada lapsi tehnoloogiat õigesti käsitlema, peavad nad ka ise olema pädevad seda õpetama. Sama oluline on õpetajal ka ise osata tehnoloogiat praktiliselt oma töös kasutada. Selleks aga, et õpetajad seda kõike oskaksid on vaja ka neil õpetajat, kes neid sellel alal suunab ja juhendab.
Milleks õpetada õpetajaid tehnoloogiat kasutama?
• Eelkõige hõlbustab tehnoloogia kasutamine õpetajat kutsealastes toimingutes. Õpetajatel on vaja üsna suures mahus täita kõikvõimalike dokumente, mille tegemisel on arvuti suurepärane abiline. Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) on välja toodud, et lapse arengu hindamine ja arenguvestluse tulemus tuleb dokumenteerida. Et seda vilunult teha tuleb kasuks arvutiprogrammide tundmine.
• Õpetaja kutsestandard 6 (2013) on ära toodud õpetaja kutset läbivad kompetentsid, milles on välja toodud tegevusnäitajana, et õpetaja kasutab sobivaid IKT-vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi õpitegevusi; kasutab e-õppeks sobivaid keskkondi ja õppemeetodeid; kasutab kaasaegseid IKT-põhiseid suhtlusvahendeid; hindab ja arendab oma haridustehnoloogilisi pädevusi vastavalt ISTE õpetajate haridustehnoloogilistele pädevustele. Need oskused annavad õpetajale suurepärase võimaluse lihtsustada ja mitmekesistada oma tööd lasteaias.
• Üks punkt Eesti elukestva õppe strateegia 2020 on välja toodud, et õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on ligipääs uue põlvkonna digitaristule.
Selleks, et õpetajad kõige eelnevaga oskuslikult toime tuleksid ja oskaksid praktiliselt kasutada oma töös tehnoloogiat, on vaja, et keegi neid sellel teel juhendaksid. Ideaalselt võiksid selleks olla haridustehnoloogid.
Mõistete seletamiseks tundub kõige sobilikum ja usaldusväärsem olevat haridussõnastik. Milles on mõisted seletatud järgmiselt:
Didaktika- õpetamisteadus, pedagoogika haru, mis käsitleb õpetamise ja õppimise teoreetilisi aluseid.
Õppekava- õppe ja kasvatuse alusdokument, mis määrab õppe- ja kasvatuseesmärgid, õppe sisu ja mahu, metoodika põhimõtted ning hindamise alused, nõuded õppekeskkonnale jms.
Informaatika- arvutil põhineva infotöötlusega tegelev teaduse ja tehnika haru. (Eesti Keele Instituut, 2014)
Mida tähendab informaatika didaktika õpetaja jaoks, kes lasteaias täidab haridustehnoloogi ülesandeid või töötabki haridustehnoloogina? Kuna ühtset tähendust sellele ei ole, siis võib oletada, et haridustehnoloogi jaoks on informaatika didaktika arvutialase infotöötlemisega seonduva õpetamine.

Allikad

Eesti Keele Instituut. (2014). Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Allikas: http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi
Haridus- ja Teadusministeerium. (13. 2 2014. a.). Eesti elukestva õppe strateegia 2020. Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium: https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020
Hariduse Kutsenõukogu. (27. 11 2013. a.). Kutsestandard Õpetaja, tase 6. Allikas: Kutsekoda: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/op...
Eesti Vabariigi Valitsus. (2008). Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (Vabariigi Valitsus) Allikas: Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917?leiaKehtiv

Informaatika 2. kodutöö:didaktika, informaatika, õppekava
Lähtuvalt õppejõu poolt pakutavast materjalist leian, et informaatika didaktika õpetaja jaoks, kes täidab haridustehnoloogi ülesandeid on vaja läbi infotehnoloogiliste andmetöötlusvahendite teha õpetamine kaasaegsemaks, õpetada kolleege kasutama IKT- vahendeid oma igapäevase töö lihtsustamiseks ja muuta läbi selle õpetamine lastele huvitavamaks. Informaatika didaktika haridustehnoloogile tähendab oskust õpetada läbi tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite nii lapsi kui õpetajaid, et nad leiaksid, teaksid,oskaksid kasutada õigeid interneti lehekülgi. Alates 2013.a on võimalus õppida lasteaiaõpetajal haridustehnoloogi erialal, et muuta ka lasteaias õpetamine kaasaegsemaks, lastele huvipakkuvamaks. Tehnoloogia kiire areng nõuab koolieelses haridusruumis samuti muudatusi.
Kätlin Lehmuse arvamusest leian, et lasteaiaasutuses peaks olema üks inimene, kes õpetaks ja suunaks õpetajaid ja hariks nii õpetajaid kui lapsi haridustehnoloogia valdkonnas. Jah, kui me tahame kaasaegset lasteaiaharidust, siis nii see peabki olema.
Grete-Sylvia Sootsi arvamus haridustehnoloogi ja informaatika didaktika seosest mulle väga meeldib, et see on üks osa selle spetsialisti igapäeva tööst-olla suunaja ja aitaja kasutamaks tehnoloogilisi vahendeid.
Maire Svaigsne arvamuses on väga hea seisukoht välja toodud, et haridustehnoloog peab teadma miks ta õpetab, mida ta õpetab ja kuidas ta seda teeb. Läbimõeldud tegevus informaatika vallas kuna infohulk on üüratu. Õppemängude valik internetis on laialdane, aga kuidas neid lõimida erinevate õpivaldkondadega, siinkohal peaks oskama suunata haridustehnoloog.
Milleks õpetada õpetajaid tehnoloogiat kasutama ?
Lähtudes iseendast hetkel, siis tehnoloogia kasutamisega muudan oma töö igapäevaselt lihtsamaks, võimalus internetist vajaliku õpematerjali leidmine ja kasutamine õppetöös lastega, oskus koostada (vajaliku puudumisel ) ise mõnda mängu, ülesannet, harjutust. Kindlasti ka selleks, et muuta oma tööpäev lastega lõbusamaks (nt. läbi Endomondo- jalutuskäik värskes õhus nutivahendi abiga muudab päeva kindlasti omapärasemaks, aga mitte vähem õpetlikumaks).
Kui lähtuda koolieelsest riiklikust õppekavast, kus on kirjas, et üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus last, et tal kujuneb ümbritseva keskkonna mõistmine, siis eeldan mina õpetajana ka õppetöö läbiviimisel tehnoloogia kasutamist ja oskust lastele selgitusi jagada seoses nende vahendite kasutamisega jne. Avardada laste silmaringi, saab näidata lastele kaugeid maid, maailmaimesid, mida kõike veel, mida laps ei saa ise kogeda, ei näe oma igapäevases keskkonnas. Õpetaja saab läbi tehnoloogilise vahendi (arvuti, grafoprojektori) last suunata ümbritsevat maailma mõistma, nii nagu riiklikus õppekavas kirjaski.
Kui lähtuda õpetaja kutsestandardist 6, siis tehnoloogia kasutamine tähendab õpetaja kompetentsuse toetamist ja kindlust nii endale kui teistele, et õpetajal on olemas oskused, vilumused ja vajalikud teadmised oma töö tegemiseks; ning toetamaks Eesti õpetaja konkurentsivõimet. Kutsestandard paneb paika ühtse arusaamise õpetaja professionaalsusest ( koolitus "Õpetaja kutse" 05.12.2016.a , koolitaja Maria Ruubas). Kutsestandard nõuab õpetajalt digipädevusi. Pädevused on õpetajatele paika pandud Rahvusvahelise Haridustehnoloogia Seltsi (ISTE) poolt ja eesmärgiks on hinnata õpetaja digipädevusi õpetajakutse omandamisel ( Hitsa innovatsioonikeskus ).
Kindlasti on vaja õpetajaid õpetada tehnoloogiat kasutama, et olla kursis end ümbritsevate tehnoloogiliste vahenditega, mida töös kasutada saab.
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 koosneb viiest strateegilisest eemärgist ja meetmetest nende saavutamiseks. Lähemalt tutvudes leian, et kõigi viie eesmärgi saavutamiseks on vaja kasutada tehnoloogilisi vahendeid

Mõisted
* Didaktika on pedagoogika haru, mis hõlmab didaktika õppe üldisi seaduspärasusi, eesmärke, sisu, õppemetoodikat ja -vahendeid
Informaatika on info struktuuri, loomist, hankimist, töötlemist, tõlgendamist, edastamist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru (eesm: meetodid, vahendid)(Laanpere).
* Informaatika didaktika on ainedidaktika, kuid erineb mitmes mõttes teistest ainedidaktikatest: aine on kiirestimuutuv, ülitähtis ja samas mittekohustuslik, integratiivne (Laanpere)
* Õppekava on tegevuskava, mis sisaldab strateegiaid õpieesmärkide saavutamiseks (Tyler,Taba viidanud Laanpere).
* Haridustehnoloog on inimene haridusasutustes , kes valdab digiajastule vastavaid vahendeid ja metoodikat ning aitab neid õppeprotsessi rakendada.

Õppekava+Informaatika+Didaktika= Haridustehnoloog?
Digiajastu kiire arenemisega suurenevad ja laienevad andmevood ja infoväli. Andmed on igal pool, kuid nad ei ole meie jaoks olulised selle hetkeni, kui nad ei ole meie jaoks informatsioon. Ilma metaandmeteta (struktuur, töötlemisviis, tõlgendamine jne) andmed ei ole meie jaoks informatsioon (mida me tegelikult vajame). Informatsioon on see, mida inimene on võimeline tõlgendama ja muuta teadmisteks ja oskusteks. Õige ja kasuliku informatsiooni saamine ei ole keeruline protsess, kuid nõuab teatud oskusi. Informaatika abil luuakse seoseid andmete ja metaandmete vahel (infotöötlus) ning sellest tekib informatsioon, mis on nö kasutamiseks valmis.
Tänapäevane õpetaja peab mitte ainult valdama informatsiooni, kuid oskama muuta seda teadmisteks ja oskusteks, milles seisnebki didaktika põhimõte. Kuidas õpetaja saab vajaliku informatsiooni? Kuidas lastele seda informatsiooni edastada? Milliste vahenditega? jne. Informaatika ja didaktika on tugevas omavahelises seoses.
Haridustehnoloog on inimene, keda ma nimetaksin vahendajaks mõlema teadusharu vahel. Informaatika didaktika abil haridustehnoloog "integreerib" lapsi (ja kolleege) kiirestimuutuvasse keskkonda ja loob tingimusi edukaks tegutsemiseks õppekava täitmisel.
Kui juhinduda põhimõttest, et haridustehnoloog tegeleb õppimise ja õpetamise strateegilise planeerimisega digiajastu võimalustest lähtuvalt. („Haridustehnoloogide võrgustik | HITSA Innovatsioonikeskus“, s.a.), siis informaatika didaktika tema jaoks on vundament õppeprotsessi "ülesehitamisel".

Milleks õpetada õpetajaid tehnoloogiat kasutama?
Nagu sätestab Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu. Tehnoloogia rakendamine õppetöös võib mitmekesistada õppeprotsessi ning muuta seda ahvatlemaks. IKT valdkond on üks võimalustest, mis pakub "sünkroniseerida" meie ajastuga samal ajal saavutades erinevaid eesmärke erinevates õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades.
Lähtuvalt "Elukestva õppe strateegia 2020" digitaalse õppevara kasutamine õppetöös aitab õppimist köitvamaks muuta ning avardab elukestva õppe võimalusi. Kogu elanikkonna parem tehnoloogia kasutamise oskus ja innovaatilisus aitavad kaasa tootlikkuse kasvule majanduses. Uue põlvkonna digitaristu (isiklikud digiseadmed, kooli digitaristu, koosvõimelised infosüsteemid, veebiteenused, pilvelahendused, avaandmed) ja selle kasutamise metoodikad loovad võimaluse uue õpikäsituse kiireks juurutamiseks ning õppekvaliteedi tõusuks.(„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“, 2014)
Õpetaja kutsestandardi (Õpetaja, tase 6) üheks kutset läbivaks kompetentsiks on IKT kasutamine, vastavalt millele õpetaja kasutab sobivaid IKT-vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi õpitegevusi; kasutab e-õppeks sobivaid keskkondi ja õppemeetodeid; kasutab kaasaegseid IKT-põhiseid suhtlusvahendeid; hindab ja arendab oma haridustehnoloogilisi pädevusi vastavalt organisatsiooni International Society for Technology in Education (ISTE) õpetajate haridustehnoloogilistele pädevustele.(„Kutsestandard. Õpetaja, tase 6.“, s.a.)
Samuti õpetaja peab kaasama õppijaid, lapsevanemaid, kolleege, tugispetsialiste ja kogukonna liikmeid õpitegevusse, tagasisidestamisse ja hindamisse, kasutades erinevaid meetodeid, milleks väga hästi sobib IKT keskkond.

Kasutatud allikad:
1. Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014). Salvestatud 21. veebruar 2017, https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
2. Kutsestandard. Õpetaja, tase 6. (s.a.). Salvestatud 21. veebruar 2017, http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/op...
3. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, RT I 2008, 23, 152 § (2008). Salvestatud https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917
4. InfDid - 1.1. Mis on informaatika? (s.a.). Salvestatud 20. veebruar 2017, http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk11.html
Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava. (s.a.). Salvestatud 20. veebruar 2017, http://www.slideshare.net/martlaa/informaatika-didaktika-2loeng
5. Haridustehnoloogide võrgustik | HITSA Innovatsioonikeskus. (s.a.). Salvestatud 20. veebruar 2017, https://www.innovatsioonikeskus.ee/et/haridustehnoloogide-vorgustik
6. Laanpere. (s.a.). Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava. Salvestatud 20. veebruar 2017, http://www.slideshare.net/martlaa/informaatika-didaktika-2loeng