Tunnikavas olete demonstreerinud hästi oma õppetegevuse planeerimise oskust. Toon välja mõned olulised tähelepanekud:
- olete õppe kavandamisel väljendanud arvestamist sihtrühmaga, viidates õppijate arvule ja taustale, lisaks õppekava jm õppe alusdokumentidele, lisage ka mooduli nimetus (Kutseõpetaja professionaalsus), kus Kutsedidaktika õppeaine asub;
- õppe eesmärgi, õpiväljundite ja õpitegevuste puhul hoidke fookuses kutsehariduse konteksti, lähtudes kutseõpetaja õppekava eesmärkidest - ka see on arvestamine sihtrühmaga (mitte ainult nende eelnev taust, vaid oluline on see kelleks nad hetkel õpivad).
*Soovitan õppe-eesmärgi veidi ümber sõnastada lühemalt ja sügavamat arusaama taotlevalt, kuna ülevaate omamine pruugi alati tähendada mõistmist. Pigem siis - nt taotletakse, et õppija mõistab õppevara liikide erinevusi ja koostamise põhimõtteid.
* Õpiväljundi määratluse puhul kasutada kutseharidusele kohaselt aktiivsust väljendavat sõnastust (mitte tunneb, teab, oskab vaid millises tegevuses need väljenduvad - selgitab, koostab, valmistab, hindab jne) - mida õppija teeb, kuidas teeb (mitte ainult vorm - meeskonnatööna vaid sisuline/kvalitatiivne tegevuse määr, ulatus). st- õppija valib meeskonnatööna sobiva õppevara, arvestades kutseõppe konteksti ja põhjendades valikut. (keskenduge konkreetselt kutseõppe sihtrühmale, jättes välja alus- ja põhihariduse sihtrühmad, kuna need ei haaku kutseõpetajatööga);
- olete sobivalt planeerinud õppemeetodid (rühmatöö pigem õppevorm, aga rühmatöömeetodina arutelu sobib), kujundava hindamise ja lõimingud konkreetsete pädevuste vahel, tasub alati kaaluda lõimingud erialaõppe ja üldpädevuste vahel - siin siis taas kutsehariduse konteksti;
- õpitegevused on arusaadavalt planeeritud, miniloengu osa on oluline teadmiste juurdekasvuks ja väga hea on õppijate kaasamine nende kogemuste seostamiseks teadmistega. Nagu eelpool soovitasin, rühmatööülesandes võtke fookusesse kutsehariduse kontekst ja jätke välja alg- ja põhiharidus, kuna see ei arvesta kutseõpetaja õppekava sihtrühma eesmärke. Saate võtta eristamiseks näiteks siis kutsekeskhariduse (4.taseme kutsekeskharidusõpe - vt Kutseharidusstandard) õppekaval üldõpingud (sh matemaatika, eesti keel vm) ja põhiõpingud (erialaõpe); võib ka aluseks võtta näiteks kutseõppe tasemed (vt Kutseharidusstandard, 2022) aluseks - nt 2. või 3.taseme kutseõppijad (kellelt ei nõuta põhihariduse olemasolu, sh ka HEV õppijad), 4.taseme kutsekeskharidusõppe õppijad (põhiharidusega noorukid ~16-19a) ning 5.taseme kutseõppijad (keskharidusega, pigem täiskasvanud õppijad) - Võimalusi on palju, aga sellest lähtuvalt siis jälgida, vajadusel kohendada õpitegevuste sidusust õppe-eesmärgi ja õpiväljundiga.
- õpitegevuste põhjendamisel olete sobivalt tuginenud teaduspõhistele väidetele, võiksite hiljem veel otsida kohustuslikest allikatest sobivaid viiteid.
Kommentaarid
Reeli Liivik
Sisestas Reeli Liivik, R, 10/20/2023 - 14:11
Tunnikavas olete demonstreerinud hästi oma õppetegevuse planeerimise oskust. Toon välja mõned olulised tähelepanekud:
- olete õppe kavandamisel väljendanud arvestamist sihtrühmaga, viidates õppijate arvule ja taustale, lisaks õppekava jm õppe alusdokumentidele, lisage ka mooduli nimetus (Kutseõpetaja professionaalsus), kus Kutsedidaktika õppeaine asub;
- õppe eesmärgi, õpiväljundite ja õpitegevuste puhul hoidke fookuses kutsehariduse konteksti, lähtudes kutseõpetaja õppekava eesmärkidest - ka see on arvestamine sihtrühmaga (mitte ainult nende eelnev taust, vaid oluline on see kelleks nad hetkel õpivad).
*Soovitan õppe-eesmärgi veidi ümber sõnastada lühemalt ja sügavamat arusaama taotlevalt, kuna ülevaate omamine pruugi alati tähendada mõistmist. Pigem siis - nt taotletakse, et õppija mõistab õppevara liikide erinevusi ja koostamise põhimõtteid.
* Õpiväljundi määratluse puhul kasutada kutseharidusele kohaselt aktiivsust väljendavat sõnastust (mitte tunneb, teab, oskab vaid millises tegevuses need väljenduvad - selgitab, koostab, valmistab, hindab jne) - mida õppija teeb, kuidas teeb (mitte ainult vorm - meeskonnatööna vaid sisuline/kvalitatiivne tegevuse määr, ulatus). st- õppija valib meeskonnatööna sobiva õppevara, arvestades kutseõppe konteksti ja põhjendades valikut. (keskenduge konkreetselt kutseõppe sihtrühmale, jättes välja alus- ja põhihariduse sihtrühmad, kuna need ei haaku kutseõpetajatööga);
- olete sobivalt planeerinud õppemeetodid (rühmatöö pigem õppevorm, aga rühmatöömeetodina arutelu sobib), kujundava hindamise ja lõimingud konkreetsete pädevuste vahel, tasub alati kaaluda lõimingud erialaõppe ja üldpädevuste vahel - siin siis taas kutsehariduse konteksti;
- õpitegevused on arusaadavalt planeeritud, miniloengu osa on oluline teadmiste juurdekasvuks ja väga hea on õppijate kaasamine nende kogemuste seostamiseks teadmistega. Nagu eelpool soovitasin, rühmatööülesandes võtke fookusesse kutsehariduse kontekst ja jätke välja alg- ja põhiharidus, kuna see ei arvesta kutseõpetaja õppekava sihtrühma eesmärke. Saate võtta eristamiseks näiteks siis kutsekeskhariduse (4.taseme kutsekeskharidusõpe - vt Kutseharidusstandard) õppekaval üldõpingud (sh matemaatika, eesti keel vm) ja põhiõpingud (erialaõpe); võib ka aluseks võtta näiteks kutseõppe tasemed (vt Kutseharidusstandard, 2022) aluseks - nt 2. või 3.taseme kutseõppijad (kellelt ei nõuta põhihariduse olemasolu, sh ka HEV õppijad), 4.taseme kutsekeskharidusõppe õppijad (põhiharidusega noorukid ~16-19a) ning 5.taseme kutseõppijad (keskharidusega, pigem täiskasvanud õppijad) - Võimalusi on palju, aga sellest lähtuvalt siis jälgida, vajadusel kohendada õpitegevuste sidusust õppe-eesmärgi ja õpiväljundiga.
- õpitegevuste põhjendamisel olete sobivalt tuginenud teaduspõhistele väidetele, võiksite hiljem veel otsida kohustuslikest allikatest sobivaid viiteid.
Reeli Liivik
Sisestas Reeli Liivik, R, 10/20/2023 - 14:32
Ma ei saanud kahjuks teie Google Dokumendile otse kommentaare lisada.