- Info
Kokkuvõte
Kas psühholoogia teadmistest on õpetajal abi vaid siis, kui õpilased omavahel tülli kisuvad või mõni õpilane koolist palju puuduma kipub? Kuidas puutuvad teadmised psüühika toimimise kohta õppimisse ja õpetamisse igapäevaste koolitundide raames? Teame, et õpetajad, kel on paremad teadmised tunnetusprotsessidest (sh mälu, tähelepanu, töömälu toimimisest), oskavad paremini toetada ennastjuhtivate õppijate kujunemist. Ennastjuhtivad õppijad tulevad paremini toime akadeemilise elu väljakutsetega, kuid on ka üldiselt rahulolevamad ning nende heaolu on kõrgem. Seetõttu soovitame videosid kõigile, kes vähegi õppijate toetamisega kokku puutuvad. Lehelt leiate videomaterjali õppimise kontekstis oluliste psüühiliste protsesside kohta ning nippe saadud teadmiste rakendamiseks. Iga teemat avab vastava valdkonna ekspert, kel teema kohta kas ulatuslik uurimuslik taust või praktilise töö kogemus. Iga video on varustatud ka lugemissoovituste, võimalike edasimõtlemist soodustavate küsimuste ning korduma kippuvate küsimuste rubriigiga. Videod ja lisamaterjalid on pidevalt täienevad ning seetõttu palume kõigil, kel mõne teema kohta ettepanekuid või kiireloomulisi korduma kippuvaid küsimusi, meile sellest julgesti teada anda. Anname endast parima, et teie küsimused saaksid lektoritelt sisukad vastused. Loodame, et naudite videote vaatamist sama palju kui meie nende valmimisprotsessi. Videote koostamise eest vastutavad Tallinna ülikooli Haridusteaduste instituudi teadurid Kati Aus ja Grete Arro ning tehnilise poole pealt multimeedia spetsialist Tarmo Lehari. Ettepanekute ja küsimuste puhul kirjutage aadressil katiaus@tlu.ee
Sisu
1. AJULUGU: KUIDAS AJU ÕPIB?
Lektor: Jaan Aru, PhD
Videost leiate teavet selle kohta, kuidas õppimine aju tasandil suures plaanis välja näeb, kuidas on õppimisega seotud tähelepanu, töömälu, pikaajaline mälu ja pidurdusprotsessid ning mida tuleks õpetamisel ja õppimisel ajus toimuva osas silmas pidada. Muu hulgas saate tuttavaks selliste mõistetega nagu neuronid, mälusisud ja palju muud.
Video viitamisel kasutage palun järgmist formaati: Aru, J. (2017). Ajulugu: kuidas aju õpib? K. Aus, G. Arro ja M. Granström (toimetajad), "Õppimine ja psühholoogia". https://edidaktikum.ee/et/content/%C3%B5ppimine-ja-ps%C3%BChholoogia
Video ümberkirjutuse leiate SIIT
Korduma kippuvad küsimused ja vastused neile koonduvad SIIA
Edasimõtlemiseks pärast video vaatamist:
1. Millised teadmised õppimise kohta peaksid kuuluma iga õpetaja teadmistepagasisse?
2. Millised teadmised õppimise kohta peaksid kuuluma iga õppija teadmistepagasisse?
Soovituslik lugemine ja vaatamine aju ja õppimise kohta:
Aru, J. (2017). Ajust ja arust. Jaan Aru ja kirjastus Argo.
Eestikeelne tõlge artiklile Soderstrom & Bjork (2015). Learning versus performance: An integrative review. Perspectives on Psychological Science, 10, 176-199.
Õppimine versus sooritus. Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetaja Kriste Talvingu õpetamiskogemuse analüüs, tuginedes Jaan Aru videole ning artiklile Soderstrom & Bjork (2015). Learning versus performance: An integrative review. Perspectives on Psychological Science, 10, 176-199.
Aju küpsemisprotsesside kohta tasub vaadata ka Tervise Arengu Instituudi ja Joonmeedia videot "Kuidas aju täiskasvanuks saab?"
2. TAJU JA ÕPPIMINE
Lektor: Maria Tamm, PhD
Videost leiate teavet selle kohta, milliste seaduspärasuste alusel toimetavad meie tajuprotsessid, kuidas taju on seotud õppimise ja maailma mõistmisega ning ka selle kohta, kuidas meie varasemad teadmised mõjutavad seda, kuidas me maailma tajume. Muu hulgas saate tuttavaks selliste mõistetega nagu aisting, tajukujund ja palju muud.
Video viitamisel kasutage palun järgmist formaati: Tamm, M. (2017). Taju ja õppimine. K. Aus ja G. Arro (toimetajad), "Õppimine ja psühholoogia". https://edidaktikum.ee/et/content/%C3%B5ppimine-ja-ps%C3%BChholoogia
Video ümberkirjutuse leiate SIIT
Korduma kippuvad küsimused ja vastused neile koonduvad SIIA
Edasimõtlemiseks pärast video vaatamist:
1. Mida näitavad taju kohta mitmetähenduslikud pildid?
2. Kuidas varasemad teadmised tajumist mõjutavad?
3. Miks on õpetajal oluline teada, et tajumisel registreeritakse nähtuse/objekti üksiktunnused ning et inimesel on tajumisel aktiivne roll?
4. Mida näitab McGurk’i efekt erinevatel modaalsustel põhinevate õpistiilide eristamise kohta?
Soovituslik lugemine ja vaatamine taju kohta:
Gleitman, H., Gross, J., & Reisberg, D.(2014). Psühholoogia. Hermes kirjastus. Peatükk 5: Taju.
Winawer, J., Witthoft, N., Frank, M. C., Wu, L., Wade, A. R., & Boroditsky, L. (2007). Russian blues reveal effects of language on color discrimination. Proceedings of the National Academy of Sciences, 104, 7780-7785. (Seotud loengu lõpus oleva katsega, mis puudutab keele ja taju omavahelisi seoseid).
Vt ka The McGurk Effect! - Horizon: Is Seeing Believing? - BBC Two: https://www.youtube.com/watch?v=G-lN8vWm3m0
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes / toimetanud Eve Kikas; Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium, 2010. Raamatu veebiversioon alla laaditav SIIT.
3. TÄHELEPANU JA ÕPPIMINE
Lektor: Teri Talpsep, MSc
Videost leiate teavet selle kohta, kuidas mõelda tähelepanuprotsessidest, millised on tähelepanu alaliigid, kuidas toetada õpilasi, kelle tähelepanu kipub tunnis hajuma ning kuidas on tähelepanu seotud teiste täidesaatvate funktsioonidega. Muu hulgas saate tuttavaks selliste mõistetega nagu tahtmatu ja tahtlik tähelepanu, tähelepanupimedus ja palju muud.
Video viitamisel kasutage palun järgmist formaati: Talpsep, T. (2017). Tähelepanu ja õppimine. K. Aus ja G. Arro (toimetajad), "Õppimine ja psühholoogia". https://edidaktikum.ee/et/content/%C3%B5ppimine-ja-ps%C3%BChholoogia
from Tallinna Ülikool on Vimeo.
Video ümberkirjutuse leiate SIIT
Korduma kippuvad küsimused ja vastused koonduvad SIIA
Edasimõtlemiseks pärast video vaatamist:
1. Milliseid järeldusi võib teha tähelepanu kohta gorilla-eksperimendist?
2. Kuidas saab õpetaja kasutada teadmisi tähelepanufunktsioonide kohta oma igapäevases õppetöös?
Soovituslik lugemine ja vaatamine tähelepanu kohta:
Aru, J. & Bachmann, T. (2009). Tähelepanu ja teadvus, Tallinn: kirjastus Tänapäev.
Gathercole, S. E., Lamont, E. M. I. L. Y., ja Alloway, T. P. (2006). Working memory in the classroom. In Working memory and education (pp. 219-240). Academic Press.
Lachter, J., Forster, K. I., & Ruthruff, E. (2004). Forty-five years after Broadbent (1958): still no identification without attention. Psychological Review, 111, 880.
Mirsky, A. F., Anthony, B. J., Duncan, C. C., Ahearn, M. B., & Kellam, S. G. (1991). Analysis of the elements of attention: A neuropsychological approach. Neuropsychology Review, 2, 109-145.
Posner, M. I., & Rothbart, M. K. (2007). Research on attention networks as a model for the integration of psychological science. Annu. Rev. Psychol., 58, 1-23.
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes / toimetanud Eve Kikas; Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium, 2010. Raamatu veebiversioon on alla laaditav SIIT.
4. PIDURDUSPROTSESSID JA ÕPPIMINE
Lektor: Mari-Liis Kaldoja, PhD
Videost leiate teavet selle kohta, mis on täidesaatvad funktsioonid, milline on pidurdusprotsesside roll õppimisel, kuidas pidurdusprotsesse toetada ja nende arengut jälgida. Samuti puudutatakse pidurdusprotsesside rolli sotsiaalses suhtlemises ja enda emotsioonidega toimetulekul. Muu hulgas saate tuttavaks selliste mõistetega nagu enesekontroll, täidesaatvad funktsioonid ja palju muud.
Video viitamisel kasutage palun järgmist formaati: Kaldoja, M.-L. (2017). Pidurdusprotsessid ja õppimine. K. Aus ja G. Arro (toimetajad), "Õppimine ja psühholoogia". https://edidaktikum.ee/et/content/%C3%B5ppimine-ja-ps%C3%BChholoogia
Video ümberkirjutuse leiate SIIT
Korduma kippuvad küsimused ja vastused neile koonduvad SIIA
Edasimõtlemiseks pärast video vaatamist:
1. Mida tähendab kognitiivne pidurdus ehk teadmiste, mälestuste ja mõtete pidurdamine ning milleks see vajalik on?
2. Kuidas saab õpetaja kasutada teadmisi pidurdusprotsesside arengulistest eripäradest igapäevases õppetöös (põhikooli alguses, põhikooli lõpus, gümnaasiumis)?
Soovituslik lugemine ja vaatamine pidurdusprotsesside kohta:
Enesekontrolli arengu ja alkoholi seoste kohta tasub vaadata ka Tervise Arengu Instituudi ja Joonmeedia videot "Kuidas aju täiskasvanuks saab?"
Davidson, M.C., Amso, D., Anderson, L.C. , & Diamond, A. (2006). Development of cognitive control and executive functions from 4-13 years: Evidence from manipulations of memory, inhibition, and task switching. Neuropsychologia, 44, 2037-2078.
Diamond, A. (2006). The early development of executive functions. Lifespan cognition: Mechanisms of change, 210, 70-95.
Mischel, W. (2016). Vahukommikatse: miks enesekontroll on edu mootor. Äripäeva Kirjastus
Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine / toimetanud Eve Kikas ja Aaro Toomela; Tallinn : Eesti Ülikoolide Kirjastus, 2015. Raamatu veebiversioon on leitav SIIT.
5. TÖÖMÄLU JA ÕPPIMINE
Lektor: Andero Uusberg, PhD
Videost leiate teavet selle kohta, mida mõistetakse psüühikas töömälu all, millised on töömälu omadused ja funktsioon, kuidas õpetada nii, et töömälu ressurssi optimaalselt kasutada ning kuidas märgata õpetades võimalikke töömälu ülekoormavaid aspekte. Muu hulgas saate tuttavaks selliste mõistetega nagu kognitiivne skeem, kognitiivne ülekoormus ja palju muud.
Video viitamisel kasutage palun järgmist formaati: Uusberg, A. (2017). Töömälu ja õppimine. K. Aus ja G. Arro (toimetajad), "Õppimine ja psühholoogia". https://edidaktikum.ee/et/content/%C3%B5ppimine-ja-ps%C3%BChholoogia
Video ümberkirjutuse leiate SIIT
Korduma kippuvad küsimused ja vastused neile koonduvad SIIA
Edasimõtlemiseks pärast video vaatamist:
1. Mida saab teha töömälu põhimõtteid tundev õpetaja olukorras, kus õpilasele antud ülesanne on talle liiga raske?
Soovituslik lugemine ja vaatamine töömälu kohta:
Cowan, N. (2013). Working Memory Underpins Cognitive Development, Learning, and Education. Educational Psychology Review, 26(2), 197–223.
Cowan, N. (2010). The Magical Mystery Four How Is Working Memory Capacity Limited, and Why? Current Directions in Psychological Science, 19(1), 51–57.
Ericsson, K. A., & Kintsch, W. (1995). Long-term working memory. Psychological Review, 102(2), 211–245.
Gathercole, S. E., Lamont, E. M. I. L. Y., & Alloway, T. P. (2006). Working memory in the classroom. Working memory and education, 219-240.
Halford, G. S., Cowan, N., & Andrews, G. (2007). Separating cognitive capacity from knowledge: a new hypothesis. Trends in Cognitive Sciences, 11(6), 236–242.
Sweller, J., Ayres, P., & Kalyuga, S. (2011). Cognitive Load Theory. New York, NY: Springer New York.
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes / toimetanud Eve Kikas; Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium, 2010. Raamatu veebiversioon leitav SIIT.
Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine / toimetanud Eve Kikas ja Aaro Toomela; Tallinn : Eesti Ülikoolide Kirjastus, 2015. Raamatu veebiversioon on leitav SIIT.
6. MÄLU JA ÕPPIMINE
Lektor: Jaan Aru, PhD
Videost leiate teavet selle kohta, kuidas aidata õppijatel infot nii paremini kodeerida, salvestada kui ka mälust ammutada, et õpitut uutes olukordades loovalt rakendada. Muu hulgas saate tuttavaks selliste mõistega nagu naabrimees Endel, kodeerimise spetsiifilisus ja palju muud.
Video viitamisel kasutage palun järgmist formaati: Aru, J. (2017). Mälu ja õppimine. K. Aus ja G. Arro (toimetajad), "Õppimine ja psühholoogia". https://edidaktikum.ee/et/content/%C3%B5ppimine-ja-ps%C3%BChholoogia
Video ümberkirjutuse leiate SIIT
Korduma kippuvad küsimused ja vastused neile koonduvad SIIA
Edasimõtlemiseks pärast video vaatamist:
1. Kui kasulik on antud loengule toetudes „tuupimine“?
2. Õpetajad ütlevad tihti, et peab fakte pähe õppima, sest see treenib mälu. Kas see on tõsi?
3. Miks on seoste loomine õppimise ja mälu seisukohalt oluline ja kuidas seda ära kasutada?
4. Lektor väitis, et ka tema püüdis loengu käigus kuulajate mälusisude tekkimist toetada. Mis strateegiaid ta selleks kasutas?
Soovituslik lugemine ja vaatamine mälu kohta:
Brown, P. C., Roediger, H. L., & McDaniel, M. A. (2014). Make it stick. Harvard University Press.
Blakemore, S. J., & Frith, U. (2005). The learning brain: Lessons for education. Blackwell publishing.
Squire, L. R., & Kandel, E. R. (2000). Memory: From mind to molecules. Macmillan.
Tulving, E. (2018). Episoodilise mälu elemendid. Ilmamaa.
Eestikeelne tõlge artiklile Soderstrom & Bjork (2015). Learning versus performance: An integrative review. Perspectives on Psychological Science, 10, 176-199.
Õppimine versus sooritus. Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetaja Kriste Talvingu õpetamiskogemuse analüüs, tuginedes Jaan Aru videole ning artiklile Soderstrom & Bjork (2015). Learning versus performance: An integrative review. Perspectives on Psychological Science, 10, 176-199.
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes / toimetanud Eve Kikas; Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium, 2010. Raamatu veebiversioon on alla laaditav SIIT.
Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine / toimetanud Eve Kikas ja Aaro Toomela; Tallinn : Eesti Ülikoolide Kirjastus, 2015. Raamatu veebiversioon on leitav SIIT.
7. MÕTLEMINE, MÕISTESTRUKTUUR JA ÕPPIMINE
Lektor: Grete Arro, PhD
Videost leiate teavet selle kohta, miks on mõtlemise arengu teema õpetamisel-õppimisel oluline, millised on mõtlemise või mõistete arengu tasemed, kuidas mõtlemine keskkonnastiimulitega interaktsioonis arenguliselt muutub, millised võiksid olla mõtlemise arengut toetavad tegevused ning kuidas mõtlemise arengut hinnata. Muu hulgas saate tuttavaks selliste mõistetega nagu tavamõisteline, teadusmõisteline ja süsteemmõisteline mõtlemine, mõtlemise heterogeensus, väärmõisted ja palju muud.
Video viitamisel kasutage palun järgmist formaati: Arro, G. (2017). Mõtlemine, mõistestruktuur ja õppimine. K. Aus ja G. Arro (toimetajad), "Õppimine ja psühholoogia". https://edidaktikum.ee/et/content/%C3%B5ppimine-ja-ps%C3%BChholoogia
Video ümberkirjutuse leiate SIIT
Korduma kippuvad küsimused ja vastused neile koonduvad SIIA
Edasimõtlemiseks pärast video vaatamist:
1. Too näide mõne mõiste arengust ehk mõtle olukorrale, kus oled ise kogenud tavamõiste ja teadusmõiste vastuolu ning omanud väärmõistet.
2. Kuidas saada teadmisi õpilaste mõiste arengu kohta ja mida selle teadmisega peale hakata?
Soovituslik lugemine ja vaatamine mõtlemise ja mõistestruktuuri arengu kohta:
Toomela 2003 Mõtlemise areng - määratlused ja põhimõtted.
Kikas, E. (2007). Laste teadmiste areng. Taevas, Maa ja Päike laste seletustes: https://www.folklore.ee/tagused/nr30/kikas.pdf
Kikas, E. (2009) Laste mõtlemine. Pilved, vihm ja vikerkaar laste seletustes: https://www.folklore.ee/tagused/nr46/kikas.pdf
Lucariello, J., & Naff, D. (2013). How do I get my students over their alternative conceptions (misconceptions) for learning. American Psychological Association: www. apa. org/education/k12/misconceptions. aspx.
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes / toimetanud Eve Kikas; Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium, 2010. Raamatu veebiversioon alla laaditav SIIT.
Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine / toimetanud Eve Kikas ja Aaro Toomela; Tallinn : Eesti Ülikoolide Kirjastus, 2015. Raamatu veebiversioon on leitav SIIT.
8. KEEL, KÕNE JA LUGEMISOSKUS
Lektor: Anneli Veispak, PhD
Videost leiate teavet selle kohta, kuidas toimub keele, kõne ja lugemisoskuse areng ning millised teadmised aitavad meil keele, kõne ja lugemisoskuse arengut kõige paremini toetada. Video keskendub peamiselt varajasele lapseeale ja eelkoolieale, mistõttu on video eriti soovitatav lasteaiaealiste laste õpetajatele, klassiõpetajatele, kuid ka vastava vanuserühmaga tegelevatele eripedagoogidele. Muu hulgas saate tuttavaks selliste mõistetega nagu fonoloogiline teadlikkus, häälikute kategooriline taju ja palju muud.
Video viitamisel kasutage palun järgmist formaati: Veispak, A. (2017). Keel, kõne ja lugemisoskus. K. Aus ja G. Arro (toimetajad), "Õppimine ja psühholoogia". https://edidaktikum.ee/et/content/%C3%B5ppimine-ja-ps%C3%BChholoogia
Video ümberkirjutuse leiate SIIT
Korduma kippuvad küsimused ja vastused neile koonduvad SIIA
Edasimõtlemiseks pärast video vaatamist:
1. Kuidas on kõne ja lugemisoskus seotud ülejäänud video-kursusel käsitletud teemadega?
2. Kuidas saab õpetaja toetada lapse kõne, fonoloogilise teadlikkuse ja lugemisoskuse arengut?
Soovituslik lugemine keele, kõne ja lugemisoskuse arengu kohta:
Milne, D. (2005). Teaching the brain to read. SK Publishing. Raamatu 2. peatükk, "Neurological Diversity" on alla laaditav siit.
Ziegler, J.C. & Goswami, U. (2005). Reading Acquisition, Developmental Dyslexia, and Skilled Reading Across Languages: A Psycholinguistic Grain Size Theory. Psychological Bulletin, 131(1), 3–29. Artikkel on alla laaditav siit.
Dehaene, S. (2009). Reading in the brain. (first ed.) New York, USA: Viking Penguin.
Lerkkanen, M.-K. (2007). Lugema õppimine ja õpetamine alus- ja algõpetuses. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus.
9. LASTE ARENG LÄBI PÕHIKOOLI - ÜLDISED TRENDID EI SELETA KÕIKE
(NB! Video käivitub sisuliselt ca viiendal minutil)
Lektorid: koolipsühholoogia professor Eve Kikas ja Kaja Mädamürk, PhD
Soovituslik lugemine pärast seminari vaatamist:
Kikas, E., & Jõgi, A. L. (2016). Assessment of learning strategies: self-report questionnaire or learning task. European Journal of Psychology of Education, 31(4), 579-593. Artikkel on alla laaditav SIIT.
Kikas, E., Mädamürk, K., Hennok, L., Sigus, H., Talpsep, T., Luptova, O., & Kivi, V. (2021). Evaluating the efficacy of a teacher-guided comprehension-oriented learning strategy intervention among students in Grade 4. European Journal of Psychology of Education, 1-22. Artikkel on alla laaditav SIIT.
Kikas, E., Mädamürk, K., & Palu, A. (2020). What role do comprehension‐oriented learning strategies have in solving math calculation and word problems at the end of middle school?. British Journal of Educational Psychology, 90, 105-123. Artikkel on alla laaditav SIIT.
Kikas, E., Peets, K., & Hodges, E. V. (2014). Collective student characteristics alter the effects of teaching practices on academic outcomes. Journal of Applied Developmental Psychology, 35(4), 273-283. Artikkel on alla laaditav SIIT.
Soodla, P., Tammik, V., & Kikas, E. (2021). Is part‐time special education beneficial for children at risk for reading difficulties? An example from Estonia. Dyslexia, 27(1), 126-150. Artikkel on alla laaditav SIIT.
Soodla, P., Torppa, M., Kikas, E., Lerkkanen, M. K., & Nurmi, J. E. (2018). Reading comprehension from grade 1 to 6 in two shallow orthographies: comparison of Estonian and Finnish students. Compare: A Journal of Comparative and International Education. Artikkel on alla laaditav SIIT.
Tang, X., Kikas, E., Pakarinen, E., Lerkkanen, M. K., Muotka, J., & Nurmi, J. E. (2017). Profiles of teaching practices and reading skills at the first and third grade in Finland and Estonia. Teaching and Teacher Education, 64, 150-161. Artikkel on alla laaditav SIIT.
********************************************************************************************
TÄIENDAVAD VIDEOD HUVILISTELE
10. DIGISÕLTUVUS JA ÕPPIMINE
Lektor: psühhofarmakoloogia professor Jaanus Harro
Video viitamisel kasutage palun järgmist formaati: Harro, J. (2017). Taju ja õppimine. K. Aus ja G. Arro (toimetajad), "Õppimine ja psühholoogia". https://edidaktikum.ee/et/content/%C3%B5ppimine-ja-ps%C3%BChholoogia
Video ümberkirjutuse leiate SIIT