11.02.19 kohtumise kokkuvõte

Seminar algas Kerli juhitud seotusnurgaga, kus kohalolijad pidasid maha 1-minutilisi vestlusi, mille käigus tunnustasid üksteist, selgitades paarilisele, miks nende hinnangul paariline oleks head bussijuht ja aednikud ning miks nad on head õpetajad ja kolleegid.

 

Võttes õppust eelmisest aastast (ja saadud tagasisidest) ning võttes arvesse ka seda, et meie seltskonda kuuluvad nii aineõpetajad, klassiõptajad, alushariduse pedagoogid kui ka eripedagoogid, pakuvad Kadi ja Merlin välja, et selle aasta formaat on järgmine:

  1. Kohtume, nagu ikka, iga kuu teisel kolmapäeval kell 10-14.

  2. Arenduskolmapäevad on kohad, kus tõstatada õpetajaharidusega seotud teemad ning pidada maha lühemad arutelud, mida jätkatakse arenduspäevaväliselt väiksemates töörühmades.

  3. Teemasid saab eelnevalt tõstatada jooksvate küsimuste failis ning oma kohaletulekust märku anda osalemise failis

 

11.09 seminari eesmärk oli tõstatada teemad, mis kohaletulijate jaoks on täna olulised ning leppida kokku, kuidas nende teemadega edasi liikuda. Ülevaate leiab ka valge tahvli jäädvustuselt.

 

Seminaril olid eesmärgist tulenevalt arutelu all erinevad jooksvad küsimused:

  1. 26. augustil toimunud õpetajakoolituse sissejuhatav päev. Merlin tegi kokkuvõtte toimunust ja tagasisidest. Päeva eesmärk oli toetada üliõpilast õpingutesse ja õpetajakoolitusse sisseelamisel ning traditsioonilise infotunni asemel tegime seda seekord aarete jahi stiilis. Korraldusmeeskonda kuulusid Merlin, Kadi, Triin ja Kaire. Üliõpilastega tulid tutvuma ka mitmed didaktikud, kes viisid oma tudengitega läbi ka tutvumisülesande. Päeva juures läks väga palju viltu - alates e-didaktikumi kokku jooksmisest kuni uste lukustumise ja kättesaamatute failideni - kuid kokkuvõttes tuli tudengitelt palju head tagasisidet ning korraldusmeeskond teeks seda järgmise õppeaasta alguses uuesti (ja veel paremini). Järgmise aasta ürituse kavandamiseks tuleks kutsuda kokku juhtrühm, kes paneks paika päeva eesmärgi ja fookuse. Hetkel olid valmis sel teemal kaasa mõtlema Katrin, Kati, Kerli, Anu, Maris ja Kaire (lisaks Merlinile, Kadile ja Triinule). Merlin vastutab juhtrühma kokku kutsumise eest.

  2. Magistritööde koostamise ja juhendamise koolitus 8. oktoobril. Koolitajaks on Andra Siibak ning koolituse kauge eesmärk on luua pinnas magistritööde ja nende juhendamise kvaliteedi tagamiseks. Kuna paljud, kes samuti koolitust sooviksid, 8. oktoobril osaleda ei saa, siis leppisime kokku, et sama koolitus toimub kahel erineval kuupäeval oktoobris-novembris ning teise kuupäeva püüame panna paika doodle’i abil järgmise nädala jooksul. Kui kuupäevad saavad paika, siis jagame infot ka laiemalt. Merlin tegeleb.

  3. Paindlikkus õpetajakoolituses. Kerli tutvustas Priit Reiska visiooni paindlikust õpetajakoolitusest, kus me pakume inimese profiilist lähtuvalt talle kõige sobivama õpetajaks kujunemise teekonna (pikk ja lühike magistriõpe, täiendõpe, tasandusmoodul, VÕTA, e-kursused, individuaalained jne). Selleks, et paindlikku formaati aga pakkuda, on vaja teha palju eeltööd erinevate profiilide sõnastamisel ning erinevate pädevuste hindamise mõõdikute välja töötamisel. Arutelu tulemusena otsustati, et esialgses töörühmas, kes sellega tegelema hakkab, peaksid olema õppekavade kuraatorid ning kindlasti tahaksid sel teemal kaasa rääkida Edna, Merilin, Jüri, Madis, Erkki, Katrin P-V ja Kadi. Mingil hetkel tuleks töörühma kaasata ka instituutide õppejuhid ja Helen Joost. Vastutab Kerli.

  4. Põhipraktikate dokumentatsioon ja ülesanded. Eelmisel aastal tekkis vajadus kaardistada põhipraktika I ja II raames tehtavad ülesanded erinevatel õppekavadel ning sellega koos selgitada ka välja, millest koosneb praktikamapp ja mis on esitamise tingimused. Kadi saadab ülesannete ja nõuete kaardistamiseks laiali faili. Otsustasime, et kuna punktides 4,5 ja 6 kirja pandud teemad puudutavad praktikate juhendajaid, siis võtame need kolm teemad järgmise arenduspäeva teises pooles ette.

  5. Õpetajakoolituse praktika II ülesanded. Kevadel tekkis üliõpilaste tagasiside ja sellest tuleneva arutelu tulemusena vajadus vaadata üle ÕPK II ülesanded - et luua selgust tegevusuuringu osas ning vältida ülesannete duubeldamist. Võtame ette järgmise arenduspäeva teises pooles, vastutab Kadi.

  6. Eneseanalüüs ja kutsehindamine. Maikuu kohtumisel leppisime kokku, et üliõpilastele tutvustame eneseanalüüsi vormi juba esimese praktika alguses ning rõhutame, et selle täitmine on jooksev protsess läbi kõigi praktikate ning õpetajakoolituse ainete, kus iga praktika/aine kestel/lõpus täidavad nad oma tabelit ning põhipraktika II lõppedes võtavad kahe aasta jooksul kirjutatud sisendi põhjal oma arengu kokku. Järgmiseks sammuks on võtta eneseanalüüsi värskema vormi loomine ülesandeks (vana ja uue kutsestandardi taustal) järgmisel arenduskolmapäeval. Vastutab Kadi.

  7. Videovaatlus. Kuna vajadus videovaatluse järele üha suureneb, siis on meil tarvis välja mõelda mõistlik ja sisukas viis videovaatluste korraldamiseks praktikate raames. Selleks, et saada aimu, kuidas videovaatlust läbi võiks viia ning millised probleemid võivad tekkida, tegid Kadi ja Merlin ettepaneku katsetada seda iseenda peal. Meie Tartu Ülikooli kolleegid on kasutanud (ja uurinud) ACTTEA videoga toetatud refleksiooni ning ka meie võiksime proovida omaenda õpetamist filmida ja reflekteerida (koos kolleegist paarilisega) selle mudeli alusel. Merlin saadab üleskutse.

  8. Didaktikute koormus. Kerli tõi Reiska juurest kaasa ka tabeli, kus on (õppejuhtide info põhjal) ülevaade didaktikute praegusest koormusest ning ettepanek tulevikukoormuseks. Taustal on välja toodud ka see, kui palju on koolis erinevates valdkondades kursusi. Segadust tekitas, mida täpselt koormuse all silmas peetakse (õppetöö, praktikate juhendamine, lõputööde juhendamine, teadus- ja arendustöö, täiendkoolitus, administratiivtöö) ning kas juttu on õpetaja või professori ametikohast. Arutelu tulemusena jõuti aga kahe tähtsa tulemuseni: maailmas, kus õpetajakoolitus on Tallinna Ülikoolis väärtustatud ning haridusinnovatsioon üks fookusvaldkond, peaks igas valdkonnas olema vähemalt üks täiskohaga didaktik, kelle täiskoormuse moodustavad ülalmainitud ülesanded vajalikus mahus. Samuti tuleks üle vaadata koormuse arvestamise põhimõtted. Kerli korjas mõtted kokku ning viib need Reiska lauale.

  9. Põhipraktika II hinne. Katrin S väljendas muret, et tema hinnangul on problemaatiline panna teisele põhipraktikale hinne ning et see võiks hoopis arvestuslik aine olla. Kuna praktikate nõuded peaks olema ühtsed, siis tuleb ka see teema järgmisel korral arutelu alla. Eelnevalt tuleks uurida nt Helen Joostilt, kas see oleks võimalik ja millised on piirangud. Kadi vastutab.

Praktika koduleht. Kevadel ilmnes probleem, et juhendavad õpetajad ei ole kursis erinevate praktikate eesmärkide ja ülesannetega ning selle all kannatab tudengite õppimine. Seetõttu otsustati juhendava õpetaja ülesandeid täpsustada. Käesoleval seminaril jõuti aga ühisele järeldusele, et mingeid dokumente juurde ei ole mõtet toota ning kui õpetajal on teada oma ülesanded ja loetud ka kursuseprogramm, siis ei tohiks mingit probleemi olla. Pigem tuleks luua olukord, kus kõik vajalikud dokumendid (juhendid, kursuseprogrammid jm) on nii üliõpilastele kui juhendavatele õpetajatele kiirelt ja lihtsalt leitavad ja kättesaadavad. Leppisime kokku, et praktika koduleht tuleks kolida e-didaktikumi. Kristiina lubas jagada mõtteid, mis tal on tekkinud praegusel praktika kodulehel askeldades ning Kaire lubas aidata tehnilise lahenduse välja mõtlemisel. Vastutab Kadi.

756 vaatamist (0 täna)

Tähtaeg

11/9/2019

Loodud

11/9/2019

Autor