13.05 kohtumise kokkuvõte

Esimeseks teemaks oli õpetajakoolituse nõustamismudel - eesmärk saada potentsiaalsete sisseastujate kohta rohkem teada, et neid paremini õigele rajale suunata ning teisalt pakkuda huvitunutele võimalust ise näha, milliseid võimalusi ja mis üldistel tingimustel ülikool talle pakkuda saab.  Priidu selleteemalisi slaide näeb siit.

 

Esitlusele järgnenud aruteluteemad ning mõtted nutirakenduse/nõustamise osas:

  • väga hea võimalus meile ja tudengile, mudel kindlasti abiks.

  • küsimuse koht on testis, kuidas teha nii, et see kohtleks kõigile võrdselt. Eelmisel kohtumisel arutasime testimist, ainealaste testide loomise ülesanne on kõikidel erinevatel õppekavadel.

  • kuidas haakub mudel ÕISiga ning kuidas hakkab mõjutama nominaalseid õppeaegasid? Kui peab õppima üle 120, siis kindlasti pikeneb õppeaeg, variant on, et teeb tasandusmooduli avatud ülikooli kaudu tasuta või on õppekava, mis on paindlik, kus saab lubada üleõppimist.

  • kuidas avatud ülikoolis saadakse aru, et õpetajakoolitusse soovijad ei pea maksma. Tuleb avatud ülikooliga läbi rääkida, kuidas oleks mõistlik seda kujundada. Õppimise osas ei ole avatud ülikool kõige parem variant, parem oleks õppekavadesse luua lisamoodul, mille alusel saaks õppija õppima võtta ja võimaldada talle üleõppimist. 

  • mis on miinimumpiir, mille põhjal magistrikraadi välja kirjutame? Paindlikkus tähendab, et kanname üle nii palju punkte VÕTAga, kui tudengi puhul võimalik on. Peame tõendama, et tudeng vastab kutsestandardi pädevustele ning minimaalselt võib olla, et ta peab tegema lihtsalt magistritöö (18EAP).

  • hindamisel võiks küsida ka seda, kas talle on omistatud õpetaja kutse. Kui on õpetajakutse muus aines, kui see, mida asutakse õppima, siis tuleb ainealaseid teadmisi ning ka terminoloogia kasutamist tõendada, ehk kutse omistamisel osaleda.

  • tuleb läbi mõelda bakalaureuseainete võtmise võimaldamine õpetajakoolituse õppekavadele astujatele. Bakalaureuseained on päevaõppes, õpetajakoolituse ained sessioonõppes ning kõigi eelduste kohaselt on paindlikkust vajavad tudengid ka tegevõpetajad, kes päevasel ajal töötavad koolis. Üks variant oleks üle aasta pakkuda vajalikke erialaaineid bakalaureusetasemel kas sessioonõppe formaadis või muul moel suuremas mahus e-õppes. 

 

Vajalik sisend nõustamisvahendi jaoks:

  1. Mis peaks olema õppekavade vaates erialaosade maht? 

  2. Kuidas oleks võimalik tõendada ainealaseid teadmisi? Kuidas test võiks välja näha? Mida selleks kasutada - mis osadest peaks koosnema? - üks mõte varem olnud, et kasutada gümnaasiumi riigieksami ülesandeid, keeletestide ülesandeid.  Ühelt poolt peaksime nägema, et tea teab sügavamalt ainet, kui ta õpetama asub, aga kas see hõlmab ainevaldkonnas kõige koha sügavamaid teadmisi või mingite osade? Ainult kirjaliku testiga ei jõua ilmselt vastuseni (kirjalik + vestlus)

 

Teises osas toimus hindamise teemaline seminar: eesmärgiks leida ühised vastused järgmistele küsimustele: Kuidas mõtestame hindamise rolli õppeprotsessis?

Kuidas toetame oma üliõpilaste, tulevaste õpetajate hindamispädevuste kujunemist?

 

Slaidid leitavad siit ning slaididel viidatud artiklid on ka peatselt leitavad 13.05 seminari kaustast ja raamatukogu kaustast.

 

Arutelu salvestust saab järele vaadata siit

 

Kokkuvõttena võib öelda, et jõudsime arusaamani, et meil on väga palju aspekte hindamise juures, mis vajavad selgeks “vaidlemist” ning ühtse arusaama loomist.  Otsustasime hindamise teemaga jätkata juunikuisel arendusseminaril, 10.06 kell 10-14 ning siia faili panime kirja samme, millega jätkata. 

 

Juunikuu aruteluks leppisime kokku, et eelnevalt: 

  • Mart võttis enda vastutada, et luua esmane mõistekaart hindamisest ja jagab seda meiega. 

  • loeme läbi kriitilise pilguga Haridusleksikoni peatüki hindamise kohta (lk 112)

  • juunikuu kohtumiseks kogume kokku/paneme kirja näiteid selle kohta, mis meie arvates on või ei ole hindamine. Kogume nii hindamise näited, kui kommentaarid haridusleksikoni peatüki kohta kokku samasse edasiste sammude faili, kuhu on tehtud sellekohased pealkirjad. 

Kiirete küsimustena klaarisime ära segaduse Õpetajate Liidus antava õpetaja tase 7 kehtivuse osas - ehk ka ÕL antav tase 7 on tähtajatu. Küll aga on tähtajalised vanemõpetaja, tase 7 ja meisterõpetaja, tase 8 (5 aastat).

Oleme saanud juhised ka, et õpetajakoolituse sissejuhatav päev toimub 27.08 kell 10-15 nagu juba enne eriolukorda planeeritud ning toimub ülikoolis kohapeal. Juuni kohtumisel jagame päevakava ülesehitust ning võimalikke ülesandeid. Kes oma kalendrites on selle juba maha tõmmanud seoses koroonakriisiga, siis palun pange see sinna tagasi. 
 

566 vaatamist (0 täna)

Tähtaeg

13/5/2020

Loodud

15/5/2020

Autor