Saime rühmakaaslastega kokku 29.03 Tallinna Ülikoolis. Ülesanded olid jagatud võrdselt. Eelnevalt oli iga grupiliige uurinud ja tutvunud lühidalt ülesande planeerimisega. Kõik said tutvuda ja otsida linkidest informatsiooni. Kordamööda kirjutasime tähtsama slaididele välja. Vastutasime kõik võrdselt, sest panustasime töösse koos. Meie arvates ongi kõige parem, kui grupiliikmed saavad kokku ning panustavad võrdselt.
Positiivne oli meie kõigi jaoks uue keskkonnaga tutvumine. Alguses oli raske, sest ei saanud täpselt aru, mida meilt ülesandes oodatakse. Lähtusime sellest, et kui oluline on projekti koostamisel planeerimine. Protsess oli aeganõudev, kuid põhjalik. Aega kulus üle kolme tunni. Jäime kõik tulemusega rahule, sest keskkond on uudne ning põnev on esitlust vaadata. Jäime rahule, sest grupitöö oli sujuv.
Grete Rebanets, Johanna Väljas, Gerli Korotkov, Liis Nogo.
Astrid Randoja
Astrid Randoja räägib, miks ja kuidas nende lasteaias on meediaprojekte juhitud/koordineeritud. Ta räägib ka üldiselt meediakasvatusest ja selle olulisusest, aga pane sina enda jaoks kirja need mõtted, märksõnad, mis sind sind juhtimise seiskohast kõnetasid (4:18-17.40minutil). Mis oli sinu jaoks selles ettekandes olulist, millest tahaks koos teistega arutelda, mille üle diskuteerida. Mida tahaksid Astridi käest küsida, kui sul see võimalus oleks?
Astrid tõi välja palju olulist, kuid võtaksin enda jaoks olulise kokku. Mina kui hetkel lasteaiaõpetajana töötav õpilane, saan öelda, et Astridil on õigus, kui väidab, et lasteaias peaks olema eestvedab isik, kes suunab õpetajaid haridustehnoloogiaga tegelema. Keegi peab olema innustav eestvedaja, toetaja. Hea ütlus- "alati peab olema keegi mootoriks, et saada vankrit liikuma. Kui vanker liigub, siis liigub ta mõndaaega inertsist edasi." Väga hästi öeldud, et lapsi peab ekraanist eemale tirima ja lasteaiaõpetajaid peab ekraani poole tirima. Sain teada, et Astrid oli üks vähestest, kes alustas lasteaias animatsiooni tegemist koos lastega. Hästi tõi välja selle, et peale animatsiooni valmimist on võimalik lastega teha vestlus, et sellest kasvaks välja meediakasvatus. Juhtimise osas jäi kõlama see, et meediakasvatust saab kõige paremini endendada lasteaedades juhul, kui tehakse meedia projekte lasteaias nii, et need kehtivad kõigile. Võiks olla rohkem kohustuslikke meedianädalaid lasteaedades. Lasteaias, kus mina töötan tuli sellest õppeaastast alates aastaplaani üheks eesmärgiks meediakasvatuse arendamine ning lasteaias on näha, et sellega tegeletakse iganädalaselt. Nädalaplaanis on sees eesmärkide all meedikasvatus ning ise teen samuti lastega nädalas korra IKT-vahendite abil või meediat puudutades tegevusi. Temaatikat on tõesti palju ning lõimida annab paljut, kui on ideid ja võimalusi. Näiteks õppisime etendust nii, et vahel filmisime ning hiljem vaatasime ning arutasime, kuidas midagi paremaks etenduses muuta. Astridi jutt oli selge ja arusaadav, sain uusi ideid, mida lastega proovida, näiteks uudiste ja reklaamide tegemine koos vanematega. Kui vahendeid on rohkem siis kindlasti tahaksin teha fotojahti rühmas ning suvel ka kindlasti õues. Tore oleks teha ka televisioonisaateid, näiteks uudistesaadet.
Kuidas olid jagatud ülesanded, kes mida tegi, mille eest vastutas?
Eelnevalt panime tööjaotuse paika Facebookis suheldes. Arutlesime seal.
Melissa ja Janika tegid suurepärase kokkuvõtte ja mina olin see, kes vastutas esitluse eest. Mina isiklikult tegin seda esitlust mitu tundi, kuna see keskkond oli minu jaoks uudne ja tahtsin mingisugust uut keskkonda katsetada. Tegemist on väga laheda ja lihtsalt keskkonnaga. Paar asja jäid esitlust häirima ja neid ma ei osanud ka muuta. Muidu tuli esitlus kokkuvõtlik. Eelnevalt olid Janika ja Melissa teinud ära väga suure töö. Nad olid teinud mulle väga kokkuvõtliku teksti ja seda oli lihtne esitlusse panna. Esitluse kanname koos grupiga ette.
Kuidas sinu arvates rühmatöö õnnestus?
Rühmatöö õnnestus meil väga hästi nagu alati. Kõik said ülesannet lahendada, mis on peamine.
07.04 ülesanne
Astrid Randoja räägib, miks ja kuidas nende lasteaias on meediaprojekte juhitud/koordineeritud. Ta räägib ka üldiselt meediakasvatusest ja selle olulisusest, aga..
Pane sina enda jaoks kirja need mõtted, märksõnad, mis sind juhtimise seiskohast kõnetasid.
Mind kõnetas Randoja jutt väga. Nimelt ta rääkis sellest, kuidas teda tiriti projekti, millest ta pm polnud teadlik ja ei tundnud ennast enesekindlalt. Nimelt oli minul alles töö juures täpselt see sama olukord. Alles nüüd saan aru, et kui motiveeriv ja usaldusväärne personal on lasteaias, kes nii kaugele jõuab. Õige juht ongi see, kes kutsub ja motiveerib tegema midagi teistsugust. Nagu videos oli öeldud: juhtkond peab olema mootor, kes paneb asja tööle! Just nii ongi, sest kui asi on juba tööle pandud, siis ta naljalt seisma ka ei jää. Randoja videost tuli see väga hästi välja. Alguses oli väike projekt, siis tuli meedianädal ja sellele järgnes juba meediakuu. Lisaks olid kaasatud lapsevanemad, lapsed ja kogu personal. Lisaks oli veel sisekoolitus. Ühest väikesest ideest sündis nii palju.
Mis oli sinu jaoks selles ettekandes olulist, millest tahaks koos teistega arutelda, mille üle diskuteerida.
Arutleda võiks kindlasti sel teema, et last tuleb ekraanist eemale tirida aga õpetajat tuleb hoopis ekraani poole tirida. Jällegi on juhtkonnal suur töö teha, et õpetajad üldse julgeks ja tahaks tehnoloogiat kasutada. Tuleb leida see miski, mis õpetajad tööle paneb nii, et lapsed küll on ekraanide ees aga see on nende jaoks ka õppevahend.
Lisaks kindlasti võiks teistega arutleda sel teema, et kui reaalselt pole lasteaia tehnoloogilsi vahendeid, siis kuidas neid saada. Tavaliselt arvatakse, et need tuleb osta aga suur võimalus on siin kaasata hoopis lapsevanemad nagu Randoja videos juttu oli. Lapsevanemad aitasid kahe käega vahenditega, et meediakuu saaks toimuda, mis on väga suur edasiminek.
Eriti tähtis punkt oli minu jaoks see, et multifilmi vaatamine ei ole kohe meediakasvatus. Tuleb pärast multikat lastega arutleda ja see on ka omaette nö teadus. Ka seda peab õppima.
Mida tahaksid Astridi käest küsida, kui sul see võimalus oleks?
Millised olid tema emotsioonid kui teda äkitselt projekti kaasati?
Mida peaks üldse silmad pidama projekti loomisel? Tema jaoks olulised märksõnad.
Mind kõnetas eelkõige see, et võimalusel tuleks osaleda huvitavates projektides nagu Astrid Randoja Meediakasvatuse projektis, kuhu teda „ tiriti“. Selleks peab aga olema kindlasti huvi millegi uue vastu ning suur tahe.
Oluline minu jaoks selles ettekandes:
Meediakasvatus saab lasteaias alguse teotahtelisest õpetajast.
Kui hakatakse lasteaias looma meedianädalat, meediakuud on oluline teha eelnevalt õpetajatele tutvustav sisekoolitus. Muidugi kaasata võimalusel tervet maja.
Meeskonnatöö tähtsus. Olen praktika lasteaias viinud ka ise läbi meedianädalat ning tean, et ilma meeskonnatööta pole see eriti lihtne.
Võimalusel kaasata kõiki osapooli nagu vanemad, lapsed ja õpetajad.
IKT vahendite puudumisel tuleb leida teisi võimalusi nende soetamiseks. Näiteks: enda isiklike vahendite kasutamine või lastevanemate abi IKT vahendite soetamisel.
Mängulisel viisil uuritakse meedia olemust, erinevaid liike, sisu.
Minule meeldis väga mõte KINOPÄEV. Seda võiks tulevikus korraldada isegi lasteaias, kus ise töötan. Oluline oli Astrid Randoja jutus minu jaoks see, et kinopäev pole lihtsalt multifilmi vaatamine, vaid hiljem toimub ka lastega vestlus filmi üle. See ongi meediakasvatuse üks osa.
Meediakasvatus saab alguse õpetajast; saab lõimida teiste valdkondadega ning temaatika on lapse igapäevaelust.
Küsimused Astrid Randojale:
Kas projektis osalemine tõi kaasa ka midagi negatiivset?
Millised olid õpetajate emotsioonid, kui meediakasvatus viidi Teie lasteaia õppekavasse?
Kuidas suhtusid/suhtuvad vanemad lasteaia meediakuu projekti?
Neli komponenti, mis annavad hea alguse digipöördeks lasteaias:
*Teotaheteline õpetaja – julgus proovida midagi uut ja ise katsetada.
*Innustav eestvedamine- Keegi, kes veab edasi asjade arengut. Toetus juhkonnalt.
*Teadmised ja oskused – Kui on soov teha, siis avanevad uued võimalused enda arendamiseks meediakasvatuses ja IKT-valdkonnas.
*IKT-vahendid- Lasteaedadel erinevad võimalused. Ei sõltu õpetajast. Alati võimalik leida lahendusi.
Kõik võib alguse saada väikestest sammudest!
*Digipööre ühe lasteaia näitel sai alguse ühe õpetaja huvist ja entusiasmist.
-Alguses arenes asi enda rühmas ja siis hakkas ka kogu maja huvi tundma- meedianädal. Oma personali arendamine.
-Nädala ajaga sai ainult väikese aimduse – järgnes meediakuu. Meedia loomine. Ise meedia loomine. Kaastatud kõik rühma töötajad, lapsed ja lapsevanemad.
-Jõuti sinna, kus meediakasvatus lisati lasteaia siseselt õppekavasse. Lähenedes lapsele eakohaselt. Seotud teiste valdkondadega. Temaatika igapäevaelus ja ümbritsevast keskkonnast. Toetub lapse isiklikele kogemustele ja mängulisele õppimisele.
- Nüüd lasteaias Iga aastane meediakuu. Seostada meediat tavalise eluga. Iga uus kogemus peaks toetuma vanale
Mis oli sinu jaoks selles ettekandes olulist, millest tahaks koos teistega arutelda, mille üle diskuteerida
Ettekandes olid minu jaoks ehk kõige toredamad neli komponenti, et alustada midagi uut lasteaias. Eelkõige peab olema mõnelgi õpetajal soov areneda. Teiseks keegi, kes veaks edasi. Soov areneda ja uusi asju teada saada võiks olla samuti üks eeldustest. Ning muidugi ka IKT-vahendeid. Alati saab kasutada ka enda vahendeid, kui lasteaias pole. Samuti saab abi küsida lapsevanemalt ning ka näiteks ülikoolilt läbi HIK-i saab tegevusteks vajalikke vahendeid laenutada.
Mida tahaksid Astridi käest küsida, kui sul see võimalus oleks?
Astridi käest küsiksin, mida teha siis, kui ajad rühmas oma asja, seod õppetegevustesse meediakasvatust ja tehnoloogiat. Näitad ja reklaamid ka teistele, mida teed. Kuid olenemata sellest juhtkond ega ülejäänud lasteaed pole huvitatud. Mida siis sellisel juhul teha?
Rühmatöö kujunes nii, et Anettiga me ühendust ei saanud ja ise ta meiega ka ühendust ei võtnud. Tegime siis töö kahepeale Sandraga. Sandra otsis materjalidest ja uuris lõpetamise kohta, mina panin kokku esitluse, ning lisasin omapoolset materjali, lugedes juurde infot projekti lõpetamise kohta. Sandra oli kokkuvõtte koostamisega siiski mulle hea suuna ette andnud, ning mul oli hea esitlust koostada ning vajalikku informatsiooni juurde otsida. Koostöö sujus meil ladusalt. Kokku me ei saanud, suhtlesime internetivahendusel. Keskkonnaks valisime prezi, mida ma polnud enne proovinud, seega oli seal põnev esitlust koostada. Esitluse andmise jaoks saame veel kokku, ning arutame teemad täpselt läbi kuidas, kes ja mida ütleb ning esitleb.
Astrid Randoja ettekanne:
Märksõnad:
Teotahteline õpetaja
IKT-vahendid
Toetav juhtkond
Meedianädal- koolitus
Projektipõhine meediakuu
Juhtimise seisukohast kõnetas mind see, et meediakasvatus on sisse viidud õppekavasse ning enne esimest meedianädala korraldamist koolitati ka õpetajaid, et mis see tegelikult on. Sealt peegeldub üsna tugev juhtkonna toetus. Lisaks mainis Astrid Randoja ka majatasandi olulisust ennast, et ainult innustav õpetaja ei pruugi piisav olla, vaid on just juhtkonna toetus oluline. Meediakasvatuse koha pealt, on juhtkond koos õpetajatega arendanud välja igaastase projekti raames meediakuu. Astrid rõhutas, et õpetajad saavad siis kasvõi korra aastas nendele teemadele pühenduda, kui nad seda muidu aasta jooksul ei tee. Ka see õpetaja, kes viljeleb meediakasvatus, peab olema teotahteline ja julge, temas peab peituma väikest viisi juht.
Kuna Astrid Randoja on minu õppejõud ja andnud meile igal semestril erinevaid aineid, mõnikord ka mitut korraga, siis olen ma tegelikult saanud temaga juba kõigest arutleda ja uurida küsimustele vastuseid. Hetkel mul sellepärast otseselt küsimusi ei tekkinudki. Mind pigem innustab tema aktiivsus, ta on rühmaõpetaja, viljeleb meediakasvatust, osaleb projektides, on õppejõud, esineb konverentsidel jne. Mul on äärmiselt hea meel, et meie õppejõudude seas on ka tõelisi praktikuid. Inimesi, kes on tegelikult iga päev lastega töö sees ja saaavad aru ka õpetajate muredest ning mõistavad meid paremini kui mõni õppejõud, kes on tegelikult lastest eemal. Astrid Randoja on ma usun, et tervele meie kursusele suurepäraseks eeskujuks, milline võiks olla üks tõeliselt hea lasteaia õpetaja, ning ta seab lati ikka päris-päris kõrgele!
Kaks küsimust mul siiski talle oleks:
Kuidas ta seda kõike jaksab ning kust võtab jõudu nii mitmel rindel töötada?
Kuidas motiveerida kolleege ning panna neid mõistma meediakasvatuse vajalikkusest?
Meie pidime tegema ettekande projekti algatamise kohta. Igal rühmaliikmel oli kaks peatükki, millega tema tegelema pidi. Suhtlesime nii Facebook's kui ka google keskkonnas. Leppisime kokku aja, millal, me seda tegema hakkame ning tegime seda läbi interneti. Tegime seda kokku umbes 2 tundi. Koostöö sujus, sest kõik nägid vaeva, aitasid, mõtlesid kaasa. Igaüks vastutas omapeatükkide eest.
Minu arvates õnnestus rühmatöö meil väga hästi, sest me arutlesime palju, suhtlesime omavahel, et midagi ei jääks segaseks.
Kuidas meelitada õpetajaid meediakasvatuse poole? Paljud õpetajad pole selle kasutamisest eriti vaimustuses. Samuti kuidas meelitada üldse personali ning kuidas viia (võimaluse korral) meediakasvatus ka õppekavva.
Nagu selgus ka Astrid Randoja ettekandest, siis puuduvad lasteaedades IKT vahendite baas, kuidas saaks vahendeid juurde, millega õpetajad ja lapsed tegutseda saaksid.
Mida küsiksin Astridilt?
Kuidas meelitada õpetajaid kaasa tegeme meedianädalat/meediakuud, kes on täiesti meediakasvatuse vastu?
Kuidas suhtusid vanemad meediakuu projekti teie lasteaias?
Kõik algab siiski õpetajast, kui palju tal on tahtmist ja viitsimist midagi ette võtta ning kaasa minna.
Eestvedamine on samuti tähtis, sest tavaliselt on nii, et keegi teeb nö selle otsa lahti ning teised tulevad järgi. Nad näevad, et asi polegi nii hull, kui alguses paistis.
Oluline on omada ka pädevust, sest sellega tuleb julgus ettevõtta ja teha. Tuleb korraldada õpetajatele koolitusi ja saata neid ka väljaspoole vaatama, mis toimub ja kuidas midag tehakse.
Vahendite olemasolu dikteerib, milliseid tegevusi on võimalik korraldada ja läbi viia.
Algus kindlasti võtab aega, sest nii nagu kõneleja ise ka nentis, et ta ise tegutes algues ainult omas rühmas. Hiljem tekkis teistel huvi meediakasvatuse vastu ja sealt liikus see edasi selleni, et meediakasvatus viidi sisse õppekavasse. Võiks siis öelda, et unistada tuleb suurelt.
Teemad mille üle arutleda:
Pigem arutleks selle üle, et kust leida endas motivatsioon, kui näiteks juhtkond või kolleegid ei taha ega viitsi IKT teemadel üldse midagi arvata ega sõna võtta. Vahel on nii, et kui ise tegutseda ja sa näed, et keegi ei tule kaasa siis tegelikult kaob tahtmine endalgi ära. Kuidas siis enda motivatsiooni üleval hoida? Teine asi on veel vahendid, et kui neid pole või kui on aga õpetajad ei kasuta neid, mida siis tuleks teha?
Küsimused Astrid Randojale:
Kuidas suhtusid meediakasvatuse teemasse vanemad? Kas neid tuli samuti harida sellel alal?
Kuidas kaasata seda õpetajat, kes on täielikult tehnoloogia kasutamise vastane? Kuidas innustada sellist pedagoogi samuti panustama?
Mõtted, märksõnad, mis mind juhtimise seiskohast kõnetasid.
Astridi ettekanne oli väga põhjalik. Isegi mina sain rohkem aimdust sellest, kuidas võiks lasteaias alguse saada meedia ainakava toomine lasteaia õppeprotsessi, kellest või millest ning kui algus tehtud, siis kuidas edasi liikuda. Ideid sain palju ja annan ideed edasi ka juhtkonnale ja meediaaine kava koostajatele. Ma arvan, et kui mind peaks kuhugi projekti kiskuma, siis ma ilmselt kardaksin alguses. Ma ei tea küll miks, aga hirm oleks kindlasti. Otseselt lasteaias mind projektidesse veel kaasatud pole, aga juhtkond on nõu tehnoloogia osa pealt palju küsinud ja ka õpetajad. Samuti saan ma läbi viia majas teise sisekoolituse, selleks, et anda õpetajatele teadmisi IKT-põhiste õppemängude kohta ehk erinevate veebikeskkondade tutvustus ja kuidas neid google abil üles otsida. Mul on hea meel, et juhtkond on selle ülesande minule usaldanud. Ma koostasin ka küsimustiku õpetajatele veebikeskkondade kohta, sarnase sellega, mis me tegime HT I praktika raames. Astrid ettekandes jäi külama ütlus, et juhtkond peab olema mootor, kes paneb asjad tööle! Ma julgesin selle ülesande võtta vastu juhtkonnalt, sest minu lõputöö sisaldab juba veebipõhiseid õpikeskkondi ning nagu mainitud HT I praktika raames, sai see ülesanne tehtud. Ma tunnen ennast selles valdkonnas kindlamana.
Mis oli sinu jaoks selles ettekandes olulist, millest tahaks koos teistega arutelda, mille üle diskuteerida
Oluline ettekandes minu jaoks:
Need neli komponenti, millest võiks lasteaias meediakasvatus alguse saada:
Teotahteline õpetaja – kellel on julgus midagi uut proovida.
Innustav eestvedamine
Teadmised ja oskused -
IKT vahendid – kust neid veel saada lisaks lasteaia omadele?
Meie majas eelmisel õppeaastal töötati välja oma meediakasvatuse ainekava, sellest lähtuvalt on seda esimesel õppeaastal proovitud ja katsetatud. Välja töötasid selle oma maja õpetajate meeskonna grupp, kes soovisid seda valdkonda rakendada ka lasteaia õppetöösse, ning juhtkond oli sellega ka nõus. Esimese aasta tulemuse kokkuvõte tehakse mai kuus, kus siis saab hinnata selle mõju ja kasutust. Ma loodan, et järgmiseks aastaks kujuneb välja ka meedianädal ja ülejärgmiseks aastaks meediakuu. Mulle meeldib see, et sellega on algus tehtud. Meil oli õpetajad, kes soovisid seda teha ja nüüd samm sammult liigume edasi, iga nädalalaselt lõimitakse ka lasteaiaõppetööse meediakasvatust. Samuti toimuvad meie majas sisekoolitused ehk õpitoad ka meedialased.
Meediakasvatuse õppekavas
Lasteaias toimunud meedianädal ja meediakuu ja KINOPÄEV - soovin seda ka omamajas uuel õppeaastal meedialaselt korraldad teha või anda sisendi neile, kes koostasid meedia ainekava. Meil on majas lõpuks projektor üleval ja miks mitte seda kinopäeva korraldada? See oleks küll vägev.
Need olid need olulised punktid, mis mind selles ettekandes kõnetasid ja just need, mille kohta ma oskasin näidet ka tuua või mõtestada selle lahti mõne teise mõttega.
„Kui tihti peale tuleb last ekraani eest ära tõmmata, siis õpetajat tuleb just ekraani poole kiskuda“. Mind see lause kõnetas väga. Mitte otseselt mind, aga minu paarilist. Oktoobri kuus sain endale paariliseks uue, kogenud õpetaja, kel polnud tahtmist üldsegi arvutiga tegemist teha koos lastega. Igal võimalikul hetkel olen saatnud talle linke ja ideid selle teema kohalist lugemiseks, et mida teha selleks, et sellel oleks positiivne mõju. Tema arvas, et see toob kaasa ainult negatiivsust. Nüüd veebrurari kuus sain ma rõõmust hõisata, kui nägin laua peal raamatut „Meediamängud lasteaias“, ma näen, et ta uurib juba ise materjali ning on kasutanud ka juba õppetöös esimesi videoklippe ja neid koos lastega analüüsinud. Tundub, et mina olen saanud oma paarilise lähemale ekraanile.
„Lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale“ – Selline mõte käib iga asja kohta elus ja samuti ka lasteaia õppeprotsessis liigutakse lapse kasvades ja arenedes lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Ma arvan, et see ütlus sobib igati iseloomustama Astridi ettekannet, alguses saab õpetajast, sealt edasi teised õpetajad. Mulle meenub sellega ka kohe see, kuidas vanasti luulet ja suguvõsa kombeid põlvest põlve edasi kanti. Astridi ettekandest selguski, et ühe õpetaja huvist sai alguse nende lasteaia maja ajastu digipööre, kus tegutseti alguses ühes rühmas ja huvi hakkas tundma kogu maja. Korraldati meedianädal sellega tutvumiseks ning lisaks ka sisekoolitus ja personali arendamine, et saavutada seda õiget asja. Meedianädalale järgnes meediakuu, millega sai alguse ka meedialoomine, ise tegemine ja oma tehtu üle rõõmu tundmine, sealjuures lastel kogemus missugune ning kõigi liikmete kaasamine(õpetaja, personal, juhtkond, lapsed, lapsevanemad) J Digipöörde ajastu sai veel suurema lükke selles majas, kui lisati meediakasvatus lasteaia siseselt õppekavasse ja arvestades kõikide laste eakohasusega ning lõimides neid peamiste õpivaldkondadega.
Arutleda võiksime selle üle ka, et kas pole tore idee, kui lasteaia õpetajate vahel tehakse meediapäevi kogemuste vahetamiseks, ideede saamiseks. Minu arvates väga hea idee oleks, kui kaks lasteaeda alustavad ühe aegselt meedia aina kava loomise ja õppeprotsessis kasutamisega ja aasta pärast saavad kokku ja jagavad oma probleeme, muresid, õnnestumisi, kogemusi, näited ja mõtlevad mis suunas edasi võiks liikuda. See idee ei käi küll kokku ettekandega, kuid miks mitte seda korraldada?
Lõpetava haridustehnoloogi jaoks oli see ettekanne väga hea ja põhjalik. Miks? Need, kes veel ei tööta, saavad tööle minna sinna majja selle mõttega, et alustaks millegi uuega – MEEDIA, kui õpivaldkonna tutvustamisega majas, kui juhuslikult seda seal veel pole ning see ettekanne on igati abiks.
Mida tahaksid Astridi käest küsida, kui sul see võimalus oleks?
Kuidas suhtusid Teie maja vanemad meediakasvatuse projektidesse? Kas oli kedagi, kes oli totaalselt selle vastu?
Kuidas motiveerida kolleege kasutama õppetöös ka IKT-põhiseid õppemänge ning panna neid mõistma kui mängust, mis on samuti arendav?
Igal sajandil on meid jälitanud igaasugused reklaamid, filmid, videod,loosungid ja üleskutsed, kuid kellelegi meist pole õpetatud, kuidas neid mõista, mis on selle tähtsus, mida sellega öelda tahetakse. Teadmised meediast, selle loomisest pole meile keegi andnud – meile on antud see võimalus neid teadmisi edasi anda tulevastele põlvedele ja kasutame seda võimalust!
Lisa kommentaarina oma panus rühmatöösse:
Kuidas olid jagatud ülesanded, kes mida tegi, mille eest vastutas?
Ülesanded olid jagatud võrdselt. Jagasime ära Teie poolt antud lingid, mida iga grupiliige töötas läbi ja otsis välja selle olulisema meie ettekande jaoks. Kordamööda vahetasime rolle slaidide kirjutamisel ja mõtlemisel. Vastutus oli kõigil sama suur. Me tegime seda meeskonnatööna ja endi arvates õnnestus see hästi. Meil läks juba ülesande mõtlesime peale aega, et mida meilt selle ülesande märksõnaga soovitakse teada, kuid loodame, et me meeskonnaga saime aru ja ettekanne on teistele arusaadav. Lähtusime sellest, et kui oluline on projekti koostamisel planeerimine.
Kuidas sinu arvates rühmatöö õnnestus?
Rühmatöö õnnestus laitmatult. Ma nägin kursakaaslaseid, keda polnud varem näinud ja nagu ikka meeskonnatööna saime selle tehtud ja tutvusime kõigi jaoks uue keskkonnaga. Tulemusega olime rahul ning uudses keskkonnas esitluse vaatamine oli põnev.
Nagu Merlyn juba mainis, kuidas grupitöö sujus. Minu arvates oli meil suurepärane grupp, aktiivne ja kõik mõtlesid kaasa ning panustasid täielikult grupitöösse.
Pane sina enda jaoks kirja need mõtted, märksõnad, mis sind juhtimise seiskohast kõnetasid.
Kõik saab alguse teotahtelisest õpetajast, kellel on julgus midagi ette võtta ja selles ka teisi kaasata. Tihtipeale võivad õpetajad langeda mugavustsooni ning mõtlemad, et mis see meediakasvatus ja milleks seda on vajalik, kuid arvan, et siiski tuleks osa võtta kõigest ja proovida ning rakendada oma rühmas, sest uus ja huvitav on alati parem kui üks ja sama rutiinne tegevus. Olen Astridi väitega nõus, et oluline on see, et saab toetust, kolleegid tulevad sinuga kaasa, tegutsevad ja mõtlevad kõik koos ühiselt ühise eesmärgi nimel, et kuidas lastele edasi anda meediakasvatust. Ka õpetaja ise peab olema kursis, mis on meediakasvatus ja kuidas seda lastele edasi anda. Kui see on selge, siis on õpetaja justkui hea juht, kes annab edasi meediakasvatust. Astrid mainis ka, et lastele väga meeldis, kui kasutati tegevustest meediat, siis miks mitte ka proovida teised lasteasutused, kes seda veel ei ole teinud. Hea juht ei pea nüüd palju vaeva nägema ja planeerima terve nädalat meediakasvatust, vaid saab ka täiesti etteplaneerimata seda ära kasutada teiste ainetega. Olen tema väidetega väga nõus ning pooldan, et lasteasutused oleks meediakasvatus, seda enam, et lapsed puutuvad varakult sellega kokku.
Mis oli sinu jaoks selles ettekandes olulist, millest tahaks koos teistega arutelda, mille üle diskuteerida.
Kindlasti peab olema keegi, kes motiveeriks ja utsitaks teisi tagant, sellest ka kõik alguse saab.
Ainult multikate või lühifilmide vaatamine ei ole meediakasvatus.
Kuidas anda edasi meediakasvatust lastele nii, et nad saaksid sellest aru?
Tean, et üsna palju meist töötavad ka ise lasteaias, siis jagakski ja arutaks omavahel, et mida põnevat võiks teha meediakasvatuse õpetamisel.
Mida tahaksid Astridi käest küsida, kui sul see võimalus oleks?
Kuidas alustaksid ja kas üldse alustaksid meediakasvatuse loomist kogu lasteaias, kui poleks olnud projektis osalemist?
Kuidas reageerisid vanemad meediakasvatusele?
Kui keegi õpetajatest oleks olnud totaalselt vastu meediakasvatuse õpetamisele ja ülejäänud nõus, siis mida oleksid teinud?
Tahtejõuline õpetaja - kui on tahet, siis saab kõike teha
Teiste innustamine, eestvedamine
Teadmiste ja oskuste olemasolu - tänu sellele on õpetajal palju lihtsam
IKT vahendite olemasolu, kahjuks pole neid paljudes lasteaedades
Meediakasvatuse olulisus - meediakasvatus võiks laieneda veel paljudesse lasteaedadesse
Sisekoolitus enne uut projekti aitab õpetajatel paremini asjaga tutvuda ning julgustab
Oluline, millest tahaks koos teistega arutelda.
Astridi kõnet kuulates, tekib küsimus kuidas saavutada see, et ka teised õpetajad võtaksid erinevatest IKT alastest asjadest, sündmustest osa. Kui lasteaias on olemas üks aktiivne ning innustav ja teotahteline õpetaja, siis sellest sageli ei piisa. Oluline on et ka teised teeksid seda hea tahtega kaasa. Kindlasti on paljudes majades üheks puuduseks just vahendid, õpetaja ehk teeks midagi põnevat, aga puuduvad elementaarsed vahendid. Nagu ka Astrid ütles, et sageli kasutavad õpetajad enda isiklikke vahendeid. Kuidas leida võimalusi erinevate vahendite soetamiseks?
Mida tahaksid Astridi käest küsida, kui sul see võimalus oleks?
Kuidas meelestada lasteaed meediakasvatusele?
Kuidas suhtusid Teie lasteaia lastevanemad meediakasvatusse ning selle õpetamisele?
Kuidas julgustada ja toetada õpetajaid, kes soovivad küll IKT vahendeid kasutada, aga ei julge proovida?
Kommentaarid
Johanna Väljas
Sisestas Johanna Väljas, K, 03/30/2016 - 20:34
http://www.emaze.com/@ACLWWFCZ/projekti-planeerimine
Saime rühmakaaslastega kokku 29.03 Tallinna Ülikoolis. Ülesanded olid jagatud võrdselt. Eelnevalt oli iga grupiliige uurinud ja tutvunud lühidalt ülesande planeerimisega. Kõik said tutvuda ja otsida linkidest informatsiooni. Kordamööda kirjutasime tähtsama slaididele välja. Vastutasime kõik võrdselt, sest panustasime töösse koos. Meie arvates ongi kõige parem, kui grupiliikmed saavad kokku ning panustavad võrdselt.
Positiivne oli meie kõigi jaoks uue keskkonnaga tutvumine. Alguses oli raske, sest ei saanud täpselt aru, mida meilt ülesandes oodatakse. Lähtusime sellest, et kui oluline on projekti koostamisel planeerimine. Protsess oli aeganõudev, kuid põhjalik. Aega kulus üle kolme tunni. Jäime kõik tulemusega rahule, sest keskkond on uudne ning põnev on esitlust vaadata. Jäime rahule, sest grupitöö oli sujuv.
Grete Rebanets, Johanna Väljas, Gerli Korotkov, Liis Nogo.
Astrid Randoja
Astrid Randoja räägib, miks ja kuidas nende lasteaias on meediaprojekte juhitud/koordineeritud. Ta räägib ka üldiselt meediakasvatusest ja selle olulisusest, aga pane sina enda jaoks kirja need mõtted, märksõnad, mis sind sind juhtimise seiskohast kõnetasid (4:18-17.40minutil). Mis oli sinu jaoks selles ettekandes olulist, millest tahaks koos teistega arutelda, mille üle diskuteerida. Mida tahaksid Astridi käest küsida, kui sul see võimalus oleks?
Astrid tõi välja palju olulist, kuid võtaksin enda jaoks olulise kokku. Mina kui hetkel lasteaiaõpetajana töötav õpilane, saan öelda, et Astridil on õigus, kui väidab, et lasteaias peaks olema eestvedab isik, kes suunab õpetajaid haridustehnoloogiaga tegelema. Keegi peab olema innustav eestvedaja, toetaja. Hea ütlus- "alati peab olema keegi mootoriks, et saada vankrit liikuma. Kui vanker liigub, siis liigub ta mõndaaega inertsist edasi." Väga hästi öeldud, et lapsi peab ekraanist eemale tirima ja lasteaiaõpetajaid peab ekraani poole tirima. Sain teada, et Astrid oli üks vähestest, kes alustas lasteaias animatsiooni tegemist koos lastega. Hästi tõi välja selle, et peale animatsiooni valmimist on võimalik lastega teha vestlus, et sellest kasvaks välja meediakasvatus. Juhtimise osas jäi kõlama see, et meediakasvatust saab kõige paremini endendada lasteaedades juhul, kui tehakse meedia projekte lasteaias nii, et need kehtivad kõigile. Võiks olla rohkem kohustuslikke meedianädalaid lasteaedades. Lasteaias, kus mina töötan tuli sellest õppeaastast alates aastaplaani üheks eesmärgiks meediakasvatuse arendamine ning lasteaias on näha, et sellega tegeletakse iganädalaselt. Nädalaplaanis on sees eesmärkide all meedikasvatus ning ise teen samuti lastega nädalas korra IKT-vahendite abil või meediat puudutades tegevusi. Temaatikat on tõesti palju ning lõimida annab paljut, kui on ideid ja võimalusi. Näiteks õppisime etendust nii, et vahel filmisime ning hiljem vaatasime ning arutasime, kuidas midagi paremaks etenduses muuta. Astridi jutt oli selge ja arusaadav, sain uusi ideid, mida lastega proovida, näiteks uudiste ja reklaamide tegemine koos vanematega. Kui vahendeid on rohkem siis kindlasti tahaksin teha fotojahti rühmas ning suvel ka kindlasti õues. Tore oleks teha ka televisioonisaateid, näiteks uudistesaadet.
Maarja Liiv
Sisestas Maarja Liiv, L, 04/02/2016 - 18:46
Lisage oma rühmatöö link - viide ettekandele + rühmaliikmete nimed - kui ettekandel neid ei ole.
Meie esitlus asub siin: https://www.emaze.com/@ACILCWIW/presentation-name
Lisa kommentaarina oma panus rühmatöösse:
Eelnevalt panime tööjaotuse paika Facebookis suheldes. Arutlesime seal.
Melissa ja Janika tegid suurepärase kokkuvõtte ja mina olin see, kes vastutas esitluse eest. Mina isiklikult tegin seda esitlust mitu tundi, kuna see keskkond oli minu jaoks uudne ja tahtsin mingisugust uut keskkonda katsetada. Tegemist on väga laheda ja lihtsalt keskkonnaga. Paar asja jäid esitlust häirima ja neid ma ei osanud ka muuta. Muidu tuli esitlus kokkuvõtlik. Eelnevalt olid Janika ja Melissa teinud ära väga suure töö. Nad olid teinud mulle väga kokkuvõtliku teksti ja seda oli lihtne esitlusse panna. Esitluse kanname koos grupiga ette.
Rühmatöö õnnestus meil väga hästi nagu alati. Kõik said ülesannet lahendada, mis on peamine.
07.04 ülesanne
Astrid Randoja räägib, miks ja kuidas nende lasteaias on meediaprojekte juhitud/koordineeritud. Ta räägib ka üldiselt meediakasvatusest ja selle olulisusest, aga..
Pane sina enda jaoks kirja need mõtted, märksõnad, mis sind juhtimise seiskohast kõnetasid.
Mind kõnetas Randoja jutt väga. Nimelt ta rääkis sellest, kuidas teda tiriti projekti, millest ta pm polnud teadlik ja ei tundnud ennast enesekindlalt. Nimelt oli minul alles töö juures täpselt see sama olukord. Alles nüüd saan aru, et kui motiveeriv ja usaldusväärne personal on lasteaias, kes nii kaugele jõuab. Õige juht ongi see, kes kutsub ja motiveerib tegema midagi teistsugust. Nagu videos oli öeldud: juhtkond peab olema mootor, kes paneb asja tööle! Just nii ongi, sest kui asi on juba tööle pandud, siis ta naljalt seisma ka ei jää. Randoja videost tuli see väga hästi välja. Alguses oli väike projekt, siis tuli meedianädal ja sellele järgnes juba meediakuu. Lisaks olid kaasatud lapsevanemad, lapsed ja kogu personal. Lisaks oli veel sisekoolitus. Ühest väikesest ideest sündis nii palju.
Mis oli sinu jaoks selles ettekandes olulist, millest tahaks koos teistega arutelda, mille üle diskuteerida.
Arutleda võiks kindlasti sel teema, et last tuleb ekraanist eemale tirida aga õpetajat tuleb hoopis ekraani poole tirida. Jällegi on juhtkonnal suur töö teha, et õpetajad üldse julgeks ja tahaks tehnoloogiat kasutada. Tuleb leida see miski, mis õpetajad tööle paneb nii, et lapsed küll on ekraanide ees aga see on nende jaoks ka õppevahend.
Lisaks kindlasti võiks teistega arutleda sel teema, et kui reaalselt pole lasteaia tehnoloogilsi vahendeid, siis kuidas neid saada. Tavaliselt arvatakse, et need tuleb osta aga suur võimalus on siin kaasata hoopis lapsevanemad nagu Randoja videos juttu oli. Lapsevanemad aitasid kahe käega vahenditega, et meediakuu saaks toimuda, mis on väga suur edasiminek.
Eriti tähtis punkt oli minu jaoks see, et multifilmi vaatamine ei ole kohe meediakasvatus. Tuleb pärast multikat lastega arutleda ja see on ka omaette nö teadus. Ka seda peab õppima.
Mida tahaksid Astridi käest küsida, kui sul see võimalus oleks?
Millised olid tema emotsioonid kui teda äkitselt projekti kaasati?
Mida peaks üldse silmad pidama projekti loomisel? Tema jaoks olulised märksõnad.
Milline on õige juht?
Liis Nogo
Sisestas Liis Nogo, L, 04/02/2016 - 21:51
07.04 ülesanne
Mind kõnetas eelkõige see, et võimalusel tuleks osaleda huvitavates projektides nagu Astrid Randoja Meediakasvatuse projektis, kuhu teda „ tiriti“. Selleks peab aga olema kindlasti huvi millegi uue vastu ning suur tahe.
Oluline minu jaoks selles ettekandes:
Küsimused Astrid Randojale:
Kas projektis osalemine tõi kaasa ka midagi negatiivset?
Millised olid õpetajate emotsioonid, kui meediakasvatus viidi Teie lasteaia õppekavasse?
Kuidas suhtusid/suhtuvad vanemad lasteaia meediakuu projekti?
Gerli Korotkov
Sisestas Gerli Korotkov, P, 04/03/2016 - 20:44
Mõtted ja märksõnad Astridi ettekandest:
Neli komponenti, mis annavad hea alguse digipöördeks lasteaias:
*Teotaheteline õpetaja – julgus proovida midagi uut ja ise katsetada.
*Innustav eestvedamine- Keegi, kes veab edasi asjade arengut. Toetus juhkonnalt.
*Teadmised ja oskused – Kui on soov teha, siis avanevad uued võimalused enda arendamiseks meediakasvatuses ja IKT-valdkonnas.
*IKT-vahendid- Lasteaedadel erinevad võimalused. Ei sõltu õpetajast. Alati võimalik leida lahendusi.
Kõik võib alguse saada väikestest sammudest!
*Digipööre ühe lasteaia näitel sai alguse ühe õpetaja huvist ja entusiasmist.
-Alguses arenes asi enda rühmas ja siis hakkas ka kogu maja huvi tundma- meedianädal. Oma personali arendamine.
-Nädala ajaga sai ainult väikese aimduse – järgnes meediakuu. Meedia loomine. Ise meedia loomine. Kaastatud kõik rühma töötajad, lapsed ja lapsevanemad.
-Jõuti sinna, kus meediakasvatus lisati lasteaia siseselt õppekavasse. Lähenedes lapsele eakohaselt. Seotud teiste valdkondadega. Temaatika igapäevaelus ja ümbritsevast keskkonnast. Toetub lapse isiklikele kogemustele ja mängulisele õppimisele.
- Nüüd lasteaias Iga aastane meediakuu. Seostada meediat tavalise eluga. Iga uus kogemus peaks toetuma vanale
Mis oli sinu jaoks selles ettekandes olulist, millest tahaks koos teistega arutelda, mille üle diskuteerida
Ettekandes olid minu jaoks ehk kõige toredamad neli komponenti, et alustada midagi uut lasteaias. Eelkõige peab olema mõnelgi õpetajal soov areneda. Teiseks keegi, kes veaks edasi. Soov areneda ja uusi asju teada saada võiks olla samuti üks eeldustest. Ning muidugi ka IKT-vahendeid. Alati saab kasutada ka enda vahendeid, kui lasteaias pole. Samuti saab abi küsida lapsevanemalt ning ka näiteks ülikoolilt läbi HIK-i saab tegevusteks vajalikke vahendeid laenutada.
Mida tahaksid Astridi käest küsida, kui sul see võimalus oleks?
Astridi käest küsiksin, mida teha siis, kui ajad rühmas oma asja, seod õppetegevustesse meediakasvatust ja tehnoloogiat. Näitad ja reklaamid ka teistele, mida teed. Kuid olenemata sellest juhtkond ega ülejäänud lasteaed pole huvitatud. Mida siis sellisel juhul teha?
Kerlin Kalda
Sisestas Kerlin Kalda, T, 04/05/2016 - 14:09
Sandra Rovbut ja Kerlin Kalda- Projekti lõpetamine
Meie esitluse link : https://prezi.com/u2n3webf7ffe/projekti-lopetamine/
Rühmatöö panus ja tagasisde
Rühmatöö kujunes nii, et Anettiga me ühendust ei saanud ja ise ta meiega ka ühendust ei võtnud. Tegime siis töö kahepeale Sandraga. Sandra otsis materjalidest ja uuris lõpetamise kohta, mina panin kokku esitluse, ning lisasin omapoolset materjali, lugedes juurde infot projekti lõpetamise kohta. Sandra oli kokkuvõtte koostamisega siiski mulle hea suuna ette andnud, ning mul oli hea esitlust koostada ning vajalikku informatsiooni juurde otsida. Koostöö sujus meil ladusalt. Kokku me ei saanud, suhtlesime internetivahendusel. Keskkonnaks valisime prezi, mida ma polnud enne proovinud, seega oli seal põnev esitlust koostada. Esitluse andmise jaoks saame veel kokku, ning arutame teemad täpselt läbi kuidas, kes ja mida ütleb ning esitleb.
Astrid Randoja ettekanne:
Märksõnad:
Teotahteline õpetaja
IKT-vahendid
Toetav juhtkond
Meedianädal- koolitus
Projektipõhine meediakuu
Juhtimise seisukohast kõnetas mind see, et meediakasvatus on sisse viidud õppekavasse ning enne esimest meedianädala korraldamist koolitati ka õpetajaid, et mis see tegelikult on. Sealt peegeldub üsna tugev juhtkonna toetus. Lisaks mainis Astrid Randoja ka majatasandi olulisust ennast, et ainult innustav õpetaja ei pruugi piisav olla, vaid on just juhtkonna toetus oluline. Meediakasvatuse koha pealt, on juhtkond koos õpetajatega arendanud välja igaastase projekti raames meediakuu. Astrid rõhutas, et õpetajad saavad siis kasvõi korra aastas nendele teemadele pühenduda, kui nad seda muidu aasta jooksul ei tee. Ka see õpetaja, kes viljeleb meediakasvatus, peab olema teotahteline ja julge, temas peab peituma väikest viisi juht.
Kuna Astrid Randoja on minu õppejõud ja andnud meile igal semestril erinevaid aineid, mõnikord ka mitut korraga, siis olen ma tegelikult saanud temaga juba kõigest arutleda ja uurida küsimustele vastuseid. Hetkel mul sellepärast otseselt küsimusi ei tekkinudki. Mind pigem innustab tema aktiivsus, ta on rühmaõpetaja, viljeleb meediakasvatust, osaleb projektides, on õppejõud, esineb konverentsidel jne. Mul on äärmiselt hea meel, et meie õppejõudude seas on ka tõelisi praktikuid. Inimesi, kes on tegelikult iga päev lastega töö sees ja saaavad aru ka õpetajate muredest ning mõistavad meid paremini kui mõni õppejõud, kes on tegelikult lastest eemal. Astrid Randoja on ma usun, et tervele meie kursusele suurepäraseks eeskujuks, milline võiks olla üks tõeliselt hea lasteaia õpetaja, ning ta seab lati ikka päris-päris kõrgele!
Kaks küsimust mul siiski talle oleks:
Kuidas ta seda kõike jaksab ning kust võtab jõudu nii mitmel rindel töötada?
Kuidas motiveerida kolleege ning panna neid mõistma meediakasvatuse vajalikkusest?
Merlyn Metssoon
Sisestas Merlyn Metssoon, K, 04/06/2016 - 09:42
Meie rühmatöö link: https://docs.google.com/presentation/d/1tHBzp-BWXOtS-MjkljbTfcPE7IhoMFEl...
Meie pidime tegema ettekande projekti algatamise kohta. Igal rühmaliikmel oli kaks peatükki, millega tema tegelema pidi. Suhtlesime nii Facebook's kui ka google keskkonnas. Leppisime kokku aja, millal, me seda tegema hakkame ning tegime seda läbi interneti. Tegime seda kokku umbes 2 tundi. Koostöö sujus, sest kõik nägid vaeva, aitasid, mõtlesid kaasa. Igaüks vastutas omapeatükkide eest.
Minu arvates õnnestus rühmatöö meil väga hästi, sest me arutlesime palju, suhtlesime omavahel, et midagi ei jääks segaseks.
Merlyn Metssoon
Sisestas Merlyn Metssoon, K, 04/06/2016 - 15:53
Oluline ettekandes:
Mille üle arutleksin/diskuteeriksin
Mida küsiksin Astridilt?
Raige Ifrad
Sisestas Raige Ifrad, K, 04/06/2016 - 23:27
Ettekandes jäid mind kõnetama järgmised punktid:
Algus kindlasti võtab aega, sest nii nagu kõneleja ise ka nentis, et ta ise tegutes algues ainult omas rühmas. Hiljem tekkis teistel huvi meediakasvatuse vastu ja sealt liikus see edasi selleni, et meediakasvatus viidi sisse õppekavasse. Võiks siis öelda, et unistada tuleb suurelt.
Teemad mille üle arutleda:
Pigem arutleks selle üle, et kust leida endas motivatsioon, kui näiteks juhtkond või kolleegid ei taha ega viitsi IKT teemadel üldse midagi arvata ega sõna võtta. Vahel on nii, et kui ise tegutseda ja sa näed, et keegi ei tule kaasa siis tegelikult kaob tahtmine endalgi ära. Kuidas siis enda motivatsiooni üleval hoida? Teine asi on veel vahendid, et kui neid pole või kui on aga õpetajad ei kasuta neid, mida siis tuleks teha?
Küsimused Astrid Randojale:
Grete Rebanets
Sisestas Grete Rebanets, N, 04/07/2016 - 12:38
Mõtted, märksõnad, mis mind juhtimise seiskohast kõnetasid.
Astridi ettekanne oli väga põhjalik. Isegi mina sain rohkem aimdust sellest, kuidas võiks lasteaias alguse saada meedia ainakava toomine lasteaia õppeprotsessi, kellest või millest ning kui algus tehtud, siis kuidas edasi liikuda. Ideid sain palju ja annan ideed edasi ka juhtkonnale ja meediaaine kava koostajatele. Ma arvan, et kui mind peaks kuhugi projekti kiskuma, siis ma ilmselt kardaksin alguses. Ma ei tea küll miks, aga hirm oleks kindlasti. Otseselt lasteaias mind projektidesse veel kaasatud pole, aga juhtkond on nõu tehnoloogia osa pealt palju küsinud ja ka õpetajad. Samuti saan ma läbi viia majas teise sisekoolituse, selleks, et anda õpetajatele teadmisi IKT-põhiste õppemängude kohta ehk erinevate veebikeskkondade tutvustus ja kuidas neid google abil üles otsida. Mul on hea meel, et juhtkond on selle ülesande minule usaldanud. Ma koostasin ka küsimustiku õpetajatele veebikeskkondade kohta, sarnase sellega, mis me tegime HT I praktika raames. Astrid ettekandes jäi külama ütlus, et juhtkond peab olema mootor, kes paneb asjad tööle! Ma julgesin selle ülesande võtta vastu juhtkonnalt, sest minu lõputöö sisaldab juba veebipõhiseid õpikeskkondi ning nagu mainitud HT I praktika raames, sai see ülesanne tehtud. Ma tunnen ennast selles valdkonnas kindlamana.
Mis oli sinu jaoks selles ettekandes olulist, millest tahaks koos teistega arutelda, mille üle diskuteerida
Oluline ettekandes minu jaoks:
Meie majas eelmisel õppeaastal töötati välja oma meediakasvatuse ainekava, sellest lähtuvalt on seda esimesel õppeaastal proovitud ja katsetatud. Välja töötasid selle oma maja õpetajate meeskonna grupp, kes soovisid seda valdkonda rakendada ka lasteaia õppetöösse, ning juhtkond oli sellega ka nõus. Esimese aasta tulemuse kokkuvõte tehakse mai kuus, kus siis saab hinnata selle mõju ja kasutust. Ma loodan, et järgmiseks aastaks kujuneb välja ka meedianädal ja ülejärgmiseks aastaks meediakuu. Mulle meeldib see, et sellega on algus tehtud. Meil oli õpetajad, kes soovisid seda teha ja nüüd samm sammult liigume edasi, iga nädalalaselt lõimitakse ka lasteaiaõppetööse meediakasvatust. Samuti toimuvad meie majas sisekoolitused ehk õpitoad ka meedialased.
Need olid need olulised punktid, mis mind selles ettekandes kõnetasid ja just need, mille kohta ma oskasin näidet ka tuua või mõtestada selle lahti mõne teise mõttega.
„Kui tihti peale tuleb last ekraani eest ära tõmmata, siis õpetajat tuleb just ekraani poole kiskuda“. Mind see lause kõnetas väga. Mitte otseselt mind, aga minu paarilist. Oktoobri kuus sain endale paariliseks uue, kogenud õpetaja, kel polnud tahtmist üldsegi arvutiga tegemist teha koos lastega. Igal võimalikul hetkel olen saatnud talle linke ja ideid selle teema kohalist lugemiseks, et mida teha selleks, et sellel oleks positiivne mõju. Tema arvas, et see toob kaasa ainult negatiivsust. Nüüd veebrurari kuus sain ma rõõmust hõisata, kui nägin laua peal raamatut „Meediamängud lasteaias“, ma näen, et ta uurib juba ise materjali ning on kasutanud ka juba õppetöös esimesi videoklippe ja neid koos lastega analüüsinud. Tundub, et mina olen saanud oma paarilise lähemale ekraanile.
„Lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale“ – Selline mõte käib iga asja kohta elus ja samuti ka lasteaia õppeprotsessis liigutakse lapse kasvades ja arenedes lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Ma arvan, et see ütlus sobib igati iseloomustama Astridi ettekannet, alguses saab õpetajast, sealt edasi teised õpetajad. Mulle meenub sellega ka kohe see, kuidas vanasti luulet ja suguvõsa kombeid põlvest põlve edasi kanti. Astridi ettekandest selguski, et ühe õpetaja huvist sai alguse nende lasteaia maja ajastu digipööre, kus tegutseti alguses ühes rühmas ja huvi hakkas tundma kogu maja. Korraldati meedianädal sellega tutvumiseks ning lisaks ka sisekoolitus ja personali arendamine, et saavutada seda õiget asja. Meedianädalale järgnes meediakuu, millega sai alguse ka meedialoomine, ise tegemine ja oma tehtu üle rõõmu tundmine, sealjuures lastel kogemus missugune ning kõigi liikmete kaasamine(õpetaja, personal, juhtkond, lapsed, lapsevanemad) J Digipöörde ajastu sai veel suurema lükke selles majas, kui lisati meediakasvatus lasteaia siseselt õppekavasse ja arvestades kõikide laste eakohasusega ning lõimides neid peamiste õpivaldkondadega.
Arutleda võiksime selle üle ka, et kas pole tore idee, kui lasteaia õpetajate vahel tehakse meediapäevi kogemuste vahetamiseks, ideede saamiseks. Minu arvates väga hea idee oleks, kui kaks lasteaeda alustavad ühe aegselt meedia aina kava loomise ja õppeprotsessis kasutamisega ja aasta pärast saavad kokku ja jagavad oma probleeme, muresid, õnnestumisi, kogemusi, näited ja mõtlevad mis suunas edasi võiks liikuda. See idee ei käi küll kokku ettekandega, kuid miks mitte seda korraldada?
Lõpetava haridustehnoloogi jaoks oli see ettekanne väga hea ja põhjalik. Miks? Need, kes veel ei tööta, saavad tööle minna sinna majja selle mõttega, et alustaks millegi uuega – MEEDIA, kui õpivaldkonna tutvustamisega majas, kui juhuslikult seda seal veel pole ning see ettekanne on igati abiks.
Mida tahaksid Astridi käest küsida, kui sul see võimalus oleks?
Igal sajandil on meid jälitanud igaasugused reklaamid, filmid, videod,loosungid ja üleskutsed, kuid kellelegi meist pole õpetatud, kuidas neid mõista, mis on selle tähtsus, mida sellega öelda tahetakse. Teadmised meediast, selle loomisest pole meile keegi andnud – meile on antud see võimalus neid teadmisi edasi anda tulevastele põlvedele ja kasutame seda võimalust!
Lisa kommentaarina oma panus rühmatöösse:
Marielle Korostik
Sisestas Marielle Korostik, N, 04/07/2016 - 12:44
Nagu Merlyn juba mainis, kuidas grupitöö sujus. Minu arvates oli meil suurepärane grupp, aktiivne ja kõik mõtlesid kaasa ning panustasid täielikult grupitöösse.
Pane sina enda jaoks kirja need mõtted, märksõnad, mis sind juhtimise seiskohast kõnetasid.
Kõik saab alguse teotahtelisest õpetajast, kellel on julgus midagi ette võtta ja selles ka teisi kaasata. Tihtipeale võivad õpetajad langeda mugavustsooni ning mõtlemad, et mis see meediakasvatus ja milleks seda on vajalik, kuid arvan, et siiski tuleks osa võtta kõigest ja proovida ning rakendada oma rühmas, sest uus ja huvitav on alati parem kui üks ja sama rutiinne tegevus. Olen Astridi väitega nõus, et oluline on see, et saab toetust, kolleegid tulevad sinuga kaasa, tegutsevad ja mõtlevad kõik koos ühiselt ühise eesmärgi nimel, et kuidas lastele edasi anda meediakasvatust. Ka õpetaja ise peab olema kursis, mis on meediakasvatus ja kuidas seda lastele edasi anda. Kui see on selge, siis on õpetaja justkui hea juht, kes annab edasi meediakasvatust. Astrid mainis ka, et lastele väga meeldis, kui kasutati tegevustest meediat, siis miks mitte ka proovida teised lasteasutused, kes seda veel ei ole teinud. Hea juht ei pea nüüd palju vaeva nägema ja planeerima terve nädalat meediakasvatust, vaid saab ka täiesti etteplaneerimata seda ära kasutada teiste ainetega. Olen tema väidetega väga nõus ning pooldan, et lasteasutused oleks meediakasvatus, seda enam, et lapsed puutuvad varakult sellega kokku.
Mis oli sinu jaoks selles ettekandes olulist, millest tahaks koos teistega arutelda, mille üle diskuteerida.
Kindlasti peab olema keegi, kes motiveeriks ja utsitaks teisi tagant, sellest ka kõik alguse saab.
Ainult multikate või lühifilmide vaatamine ei ole meediakasvatus.
Kuidas anda edasi meediakasvatust lastele nii, et nad saaksid sellest aru?
Tean, et üsna palju meist töötavad ka ise lasteaias, siis jagakski ja arutaks omavahel, et mida põnevat võiks teha meediakasvatuse õpetamisel.
Mida tahaksid Astridi käest küsida, kui sul see võimalus oleks?
Kuidas alustaksid ja kas üldse alustaksid meediakasvatuse loomist kogu lasteaias, kui poleks olnud projektis osalemist?
Kuidas reageerisid vanemad meediakasvatusele?
Kui keegi õpetajatest oleks olnud totaalselt vastu meediakasvatuse õpetamisele ja ülejäänud nõus, siis mida oleksid teinud?
Merje Tenso
Sisestas Merje Tenso, N, 04/07/2016 - 20:02
Mõtted, märksõnad mis mind kõnetasid.
Oluline, millest tahaks koos teistega arutelda.
Astridi kõnet kuulates, tekib küsimus kuidas saavutada see, et ka teised õpetajad võtaksid erinevatest IKT alastest asjadest, sündmustest osa. Kui lasteaias on olemas üks aktiivne ning innustav ja teotahteline õpetaja, siis sellest sageli ei piisa. Oluline on et ka teised teeksid seda hea tahtega kaasa. Kindlasti on paljudes majades üheks puuduseks just vahendid, õpetaja ehk teeks midagi põnevat, aga puuduvad elementaarsed vahendid. Nagu ka Astrid ütles, et sageli kasutavad õpetajad enda isiklikke vahendeid. Kuidas leida võimalusi erinevate vahendite soetamiseks?
Mida tahaksid Astridi käest küsida, kui sul see võimalus oleks?
Kuidas meelestada lasteaed meediakasvatusele?
Kuidas suhtusid Teie lasteaia lastevanemad meediakasvatusse ning selle õpetamisele?
Kuidas julgustada ja toetada õpetajaid, kes soovivad küll IKT vahendeid kasutada, aga ei julge proovida?