06.septembril alanud aine Õppedisaini alused tundub paljutõotav. Õppedisain on minu jaoks täiesti uus teema ja kindlasti on mul tükk tööd vaja teha ja hunnik materjale läbi lugeda, et lõplikult aru saada, et õppedisain ei tähenda konkreetse tarkvarajupi disaini (nagu ma oma tänases töös olen disainiga kokku puutunud) vaid kogu õppeprotsessi tervikuna. Kuna mulle väga meeldib psühhiloogia, oli aine sissejuhtav loeng põnev ka seetõttu, et puudutati erinevaid õppimisteooriaid ja kogu õppeprotsessi seost inimese psühholoogiaga. Põnevusega ootan järgmiseid loenguid, mille käigus peaksime esimeses loengus paika pandud õppeprotsessi ideest jõudma lõpuks prototüübi loomise ja tutvustamiseni.
Sügisel, kui kursust alustasime, tundus kõik väga selge .Olen ju ise tegevõpetaja, nii et mis siin segast saaks olla. Erinevad õppedisainid, nagu Merrill'i Kivike Tiigis ja paljud teised olid sellised, mida oma töös kasutame, või vähemalt, millest peakski lähtuma. Kergemalt raskemale. Juhendamine ja ise teha laskmine. Ainult selle vahega, et me ei teadvusta seda konkreetselt Merrilli teooriana, vaid sellena, kuidas õpilasel kergem ja loogilisem on.
Mida aeg edasi, seda segasemaks asi läks. Läbi mitme loengu tegime rühmatöös oma tunni või kursuse prototüüpi, lähtudes käsitletud teooriatest ehk siis kergemalt raskemale jne. Kord nagu sobis õppejõule, siis järgmisel korral jälle ei sobinud.....Mida siis tahta? Kuidas teha? Lisasime ja kustutasime soovitusi.
Viimases loengus loksus kõik siiski jälle paika. Oli ju ka kursuse viimane tund:) Veel paar kodutööd ja ongi kõik. Evalvatsiooni plaanis tahame meie kui kursuse disainerid teada tagasisidet oma kursuse disainilenii õpilastelt kui õpetajatelt. Nagu tahame seda meie kui üliõpilasedki...peale 8.jaanuari.....Seniks aga kõigile rahulikku jõuluaega ja head uut aastat!
Kommentaarid
kati liik
Sisestas kati liik, L, 11/14/2015 - 19:57
Minu loengutes tekkinud mõtted on leitavad postitusena blogis: https://katiliik.wordpress.com/category/oppedisaini-alused/
06.septembril alanud aine Õppedisaini alused tundub paljutõotav. Õppedisain on minu jaoks täiesti uus teema ja kindlasti on mul tükk tööd vaja teha ja hunnik materjale läbi lugeda, et lõplikult aru saada, et õppedisain ei tähenda konkreetse tarkvarajupi disaini (nagu ma oma tänases töös olen disainiga kokku puutunud) vaid kogu õppeprotsessi tervikuna. Kuna mulle väga meeldib psühhiloogia, oli aine sissejuhtav loeng põnev ka seetõttu, et puudutati erinevaid õppimisteooriaid ja kogu õppeprotsessi seost inimese psühholoogiaga. Põnevusega ootan järgmiseid loenguid, mille käigus peaksime esimeses loengus paika pandud õppeprotsessi ideest jõudma lõpuks prototüübi loomise ja tutvustamiseni.
meelis trepp
Sisestas meelis trepp, T, 10/06/2015 - 08:28
Meie ägedate õpidisaini projektide teostamiseks veidi lisalugemist "How to use design thinking in your next project"
Anneli Tumanski
Sisestas Anneli Tumanski, E, 12/14/2015 - 09:10
Reflektsioon kursusele
Sügisel, kui kursust alustasime, tundus kõik väga selge .Olen ju ise tegevõpetaja, nii et mis siin segast saaks olla. Erinevad õppedisainid, nagu Merrill'i Kivike Tiigis ja paljud teised olid sellised, mida oma töös kasutame, või vähemalt, millest peakski lähtuma. Kergemalt raskemale. Juhendamine ja ise teha laskmine. Ainult selle vahega, et me ei teadvusta seda konkreetselt Merrilli teooriana, vaid sellena, kuidas õpilasel kergem ja loogilisem on.
Mida aeg edasi, seda segasemaks asi läks. Läbi mitme loengu tegime rühmatöös oma tunni või kursuse prototüüpi, lähtudes käsitletud teooriatest ehk siis kergemalt raskemale jne. Kord nagu sobis õppejõule, siis järgmisel korral jälle ei sobinud.....Mida siis tahta? Kuidas teha? Lisasime ja kustutasime soovitusi.
Viimases loengus loksus kõik siiski jälle paika. Oli ju ka kursuse viimane tund:) Veel paar kodutööd ja ongi kõik. Evalvatsiooni plaanis tahame meie kui kursuse disainerid teada tagasisidet oma kursuse disainile nii õpilastelt kui õpetajatelt. Nagu tahame seda meie kui üliõpilasedki...peale 8.jaanuari.....Seniks aga kõigile rahulikku jõuluaega ja head uut aastat!