Nõndaks, oleme jõudnud üleüldse kõige põnevama ja olulisema teemani psüühikas, milleks on mõtlemise areng. Esmase sissevaate saamiseks palun teil lugeda läbi kaks materjali:
1) Ühest hästi lihtsas keeles käsiramaatust (Verkade, H., Mulhern, T. D., Lodge, J., Elliott, K., Cropper, S., Rubinstein, B., ... & Frankland, S. (2017). Misconceptions as a trigger for enhancing student learning in higher education. The University of Melbourne.) leheküljed 3-12, igaks juhuks kopeerin siia ka need osad, mida palun teil lugeda:
Introduction 3 The problem of misconceptions 3 1 What are misconceptions and where do they come from? 5 Factual and ontological misconceptions 5 Inaccurate and incommensurate misconceptions 5 2 Identifying misconceptions 9 3 Correcting misconceptions 11 Stages and conditions for conceptual change 11
2) Vali järgnevast kolmest eestikeelsest materjalist ÜKS, mille põhjalikult läbi loed (võid muidugi ka teisi silmanurgast piiluda).
Valikuvariandid:
Toomela, A. (2003). Mõtlemise areng. Määratlused ja põhimõtted.
Kikas, E. (2005). Laste teadmiste areng. Taevas, Maa ja Päike laste seletustes. Mäetagused. Hüperajakiri, (30), 33-58.
Kikas, E. (2010). Laste mõtlemine. Pilved, vihm ja vikerkaar laste seletustes. Mäetagused. Hüperajakiri, (46), 139-156.
Nii et kokku siis palun loe kaks asja: ingliskeelse materjali lk 3-12 ja omal valikul üks kolmest eestikeelsest artiklist. Postita eDidaktikumi oma loetule põhinevad märkmed.
Lisaks väike märkamisülesanne, mis käib seekord ainult Sinu enda kohta - kas suudad meenutada mõnda olukorda, kus Sinu mõtlemine millestki tegi hüppe tava- või väärmõistest teadusmõisteks (või isegi teadusmõistest süsteemõisteliseks mõisteks)? See pole üldse väga lihtne ülesanne. Aga igal juhul palun tee proovi!