Töö tugineb selgelt 11.11 loengumaterjalidele ja loengu aluseks olevatele Aruvee, Myhilli, jt artiklitele (vt kirjanduse loetelust ja Drive'i kaustast).
Üliõpilane valib ühe teksti ja avab küsimuste või ülesannete kaudu
Ülesande kriteeriumid
1) Tausta tähenduslikkus. Mis klassi ja millise õppetüki osaga tekstivalik ja grammatika õppimine seotud on? Mis on tunni või tegevuse laiem eesmärk, õpitavad põhimõisted?
Ülesande konteksti ja õpilased võib ette kujutada. Tegevõpetaja lähtub enda õpilastest.
2) Teksti tähenduslikkus. Vali piisava pikkusega autentne tekst v tekstikatkend, mis on õpilaste jaoks tähenduslik (kodulugemine, ainetekst). Mis teeb teksti tähenduslikuks: kas sellega seonduv suhtlustoiming, eakohane teema, seos praktilise vajaduse, nt kirjutamise, tervikteose käsitluse või mõne teise aine õppimisega?
3) Tähenduslik keelenähtus. Leia, üks grammatiline tarind, mis on selle teksti sõnumi või žanri seisukohalt oluline (nt käskiv kõneviis, määrused juhistes; laiendatud nimisõnafraas kirjelduses või jutus vms). Tooge tekstist näiteid ja põhjendage lühida analüüsiga, miks just need grammatikatarindid selles tekstis olulised on.
3) Koostage suunavad küsimused, mis õpilast ennast nähtust avastama ja märkama suunavad (mõelda häälestusele, aktiveerimisele, Bloomi taksonoomiale ja induktsioonile). Valida võib ka mõne konkreetse raamistiku või meetodi, nt mõistekeskne õpidialoog vms (vt Elli Kõivu artiklit, vt EÕIK kodulehte).
4) Harjutamine. Koosta alusteksti põhjal lühike harjutus, mis suunab õpilasi sarnast grammatilist tarindit ise sarnases suhtlusolukorras kasutama.