Kokkuvõte
Matemaatikaõpetaja õpetajakoolituse teine põhipraktika algab seminariga ülikoolis või veebis (Zoom), kus õppejõud tutvustab praktika üldkorraldust ja dokumentatsiooni. Antud grupis esitavad üliõpilased põhipraktika ülesanded. Praktika kestab neli nädalat, kokkuleppel võib kesta ka pikemalt.
Sisu
Praktika esimesel nädalal toimuvad koolis vestlused kooli direktsiooni ja õpetajatega, tutvumine kooli dokumentatsiooniga; algab tundide vaatlemine ja analüüsimine. Praktika nelja nädala jooksul vaatleb ja analüüsib üliõpilane 8-10 matemaatika tundi (õpitaval erialal töötav üliõpilane 4-5 tundi) erinevates kooliastmetes.
Praktika teisest nädalast algab tundide läbiviimine. Üliõpilane valmistab ette ja viib läbi 24-30 matemaatika tundi (õpitaval erialal töötav üliõpilane 10-15 tundi). Gümnaasiumiõpetaja kutset taotlev üliõpilane peab nendest tundidest vähemalt pooled andma gümnaasiumiastmes. Põhikooli matemaatikaõpetaja kutse taotleja annab tunde II ja III kooliastmes, sh vähemalt pooled tundidest III kooliastmes. Üliõpilane koostab läbiviidavate tundide konspektid ning esitab 8-10 eriilmelise ainetunni konspekti koos lisamaterjalidega. Praktikant täidab juhendava õpetaja kõik ülesanded, viibides koolis terve tööpäeva ulatuses. Tutvub matemaatika õpetamise probleemidega praktikakooli näitel ning võtab etteantud teemal sõna praktika lõpukonverentsil. Iseseisev töö hõlmab tundideks ettevalmistamist, erialase kirjandusega tutvumist, tunnikonspektide koostamist, õppevahendite valmistamist ja ka kooli õppe-kasvatustöö alusdokumentidega tutvumist. Antud tundidest 2/3 vaatleb juhendaja-õpetaja ning vähemalt ühte tundi ülikoolipoolne juhendaja.
Üliõpilane täidab ühe klassi juures (soovitatavalt ühes oma põhiklassis) klassijuhataja ülesandeid. Üliõpilane abistab juhendavat õpetajat klassijuhataja ülesannete täitmisel ja kirjeldab oma tegevust. Kirjelduses vastatakse järgnevatele küsimustele: Millised on klassijuhataja (kasvatuslikud, organisatoorsed, aruandlusega seotud jm) ülesanded antud koolis? Kui suur on klassijuhataja töö maht? Milline on arenguvestluse sisu ja korraldus antud koolis (küsimustikud, läbiviimise kord, tulemuste vormistamine, jm)? Mille poolest erineb klassijuhataja roll ja vastutus aineõpetaja rollist?
Üliõpilane valmistab ette ja viib läbi klassivälise matemaatikaalase ürituse. Klassivälise ürituse kirjeldus sisaldab teema valiku põhjendust (sh iskilikku eelistust ja pedagoogilist aspekti) ning eesmärgi kirjeldust, tegevuse kirjeldust (võimaluse korral ka illustratsiooni, nt pildimaterjali vm) ja läbiviimise analüüsi.
Üliõpilane videosalvestab ühe oma antud tundidest ning teeb video koos tunnikavaga kättesaadavaks õppejõule ning ühele kaasüliõpilasele, kes vaatleb läbiviidud tundi (videos) ning annab vaadeldud tunnile tagasiside kasutades selleks tunnivaatlusprotokolli.
Üliõpilane teeb praktikategevustest kokkuvõtte (tegevuste aruanne), mis sisaldab ülevaadet tegevuskava tegelikust täitmisest ning täiendab I põhipraktika raames alustatud pädevuspõhist eneseanalüüsi (lähtudes õpetaja kutsestandardist, tase 7). Analüüsitud on kõiki kutsestandardi aspekte, toodud välja oma tugevused ja arenguruum.
Õpetajakoolituse põhipraktika II lõppedes on pädevuspõhine eneseanalüüs eelduseks õpetajakutse omistamisel.