Tänan, et varakult kooskõlastasite oma tunnikava ja viisite tunni läbi kavakohaselt, püsides üldiselt planeeritud ajas. Annan tagasisidet tunnikavale.
Olete tunnikavas demonstreerinud valmisolekut väljundipõhise õppe kavandamiseks ja õpikeskkonna põhjendatud kujundamiseks. Olete üsna hästi demonstreerinud oma teaduspõhist planeerimisoskust (sh viidanud slaididel korrektselt kasutatud allikatele) ning mitmed tunnikava osad on detailselt kirjeldatud. Toon välja mõningaid tähelepanekuid, mida tasuks tunnikavas veel täiendada enne hindamist (iga tunnikava osa annab punkte, minimaalselt kokku siis 25 p, maksimaalselt 50p):
- Eesmärk on sõnastatud nii nagu õpiväljund (mida õppija teeb ja kuidas). Eesmärk võiks olla üldisem nt Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab väljundipõhise kutseõppe riiklikke regulatsioone. Regulatsioon ei tähenda siin ainult dokumentide nimetust vaid ka sisulisi aspekte. Õpiväljund sobib nii nagu teil kirjas (mida õppija teeb ja kuidas) - õppija selgitab struktureeritult väljundipõhise kutseõppe olemust, tuginedes riiklikele regulatsioonidele. NB! Soovitan tunni eesmärgi panna kirja ka tunnislaididele, et õppijatel oleks kohe silma ees ja õpetaja ei unustaks õppijaid eesmärgist teavitada.
- Õppemeetodiks, millega õppijad loengu osas kuuldut kinnistavad ja oma arusaamist väljendavad, on arutelu ja mõttekaart. Rühmatöö on pigem õppevorm (õppimine on korraldatud frontaalselt, individuaalselt, paaris või rühmas), aga see ei viita metoodilisele tegevusviisile. Üldistades võime öelda rühmatöö meetodid, aga siis vajavad meetodid täpsustamist, mõttekaarti võib teha ka üksi.
- Tasuks pöörata tähelepanu kui suur osakaal on tunnis planeeritud õpetaja aktiivsusele ja kui palju eesmärgipärast aktiivsust on võimaldatud õppijatele. Et tuleks ka teadmiste juurdekasvu, mitte ainult kogemuse baasil arutleda, siis võib teinekord selliste teoreetiliste teemade puhul õppemeetodina rakendada ka "tööd õppetekstiga" ja ekspert- või puzzlerühma (iga rühm töötab läbi ühe teemaosa ja esitab seda teistele rühmadele/ rühmas iga liige töötab läbi erineva teemaosa, jagab seda oma rühmas, mille tulemusena luuakse rühmas tervikteadmine teemast) - see eeldab õpetajalt endalt rohkem ressursse ettevalmistamisel, et luua õppesisust kokkuvõtlikud tekstid, millega õppijad saavad tunnis rühmades töötada;
- Pedagoogilised tegevused on põhjendatud, tuginetud ei ole ühelegi selle õppeaine kohustuslikule allikale, seda tasub täiendada;
Kokkuvõttes tund toimus plaanikohaselt ja kui õpetamiskogemus puudub või on väike, siis tasub kindlasti planeerida aega ka tunni läbimängimisele, nt lugeda häälega rahulikus tempos korduvalt läbi loenguinfo. Edaspidise soovitusena lisaksin, et keerulist teemat annab lihtsustada ka skeemide ja tabelitega, mida koostada enda jaoks ja ka õppijatele. Samuti on abiks õppijate suurem kaasamine - näiteks loengu asemel anda õppijatele ettevalmistatud lühitekstid, mille üle arutada ettevalmistatud arutelu küsimuste alusel (vt õppemeetodite soovitust).
Kommentaarid
Reeli Liivik
Sisestas Reeli Liivik, N, 09/28/2023 - 11:46
Tänan, et varakult kooskõlastasite oma tunnikava ja viisite tunni läbi kavakohaselt, püsides üldiselt planeeritud ajas. Annan tagasisidet tunnikavale.
Olete tunnikavas demonstreerinud valmisolekut väljundipõhise õppe kavandamiseks ja õpikeskkonna põhjendatud kujundamiseks. Olete üsna hästi demonstreerinud oma teaduspõhist planeerimisoskust (sh viidanud slaididel korrektselt kasutatud allikatele) ning mitmed tunnikava osad on detailselt kirjeldatud. Toon välja mõningaid tähelepanekuid, mida tasuks tunnikavas veel täiendada enne hindamist (iga tunnikava osa annab punkte, minimaalselt kokku siis 25 p, maksimaalselt 50p):
- Eesmärk on sõnastatud nii nagu õpiväljund (mida õppija teeb ja kuidas). Eesmärk võiks olla üldisem nt Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab väljundipõhise kutseõppe riiklikke regulatsioone. Regulatsioon ei tähenda siin ainult dokumentide nimetust vaid ka sisulisi aspekte. Õpiväljund sobib nii nagu teil kirjas (mida õppija teeb ja kuidas) - õppija selgitab struktureeritult väljundipõhise kutseõppe olemust, tuginedes riiklikele regulatsioonidele. NB! Soovitan tunni eesmärgi panna kirja ka tunnislaididele, et õppijatel oleks kohe silma ees ja õpetaja ei unustaks õppijaid eesmärgist teavitada.
- Õppemeetodiks, millega õppijad loengu osas kuuldut kinnistavad ja oma arusaamist väljendavad, on arutelu ja mõttekaart. Rühmatöö on pigem õppevorm (õppimine on korraldatud frontaalselt, individuaalselt, paaris või rühmas), aga see ei viita metoodilisele tegevusviisile. Üldistades võime öelda rühmatöö meetodid, aga siis vajavad meetodid täpsustamist, mõttekaarti võib teha ka üksi.
- Tasuks pöörata tähelepanu kui suur osakaal on tunnis planeeritud õpetaja aktiivsusele ja kui palju eesmärgipärast aktiivsust on võimaldatud õppijatele. Et tuleks ka teadmiste juurdekasvu, mitte ainult kogemuse baasil arutleda, siis võib teinekord selliste teoreetiliste teemade puhul õppemeetodina rakendada ka "tööd õppetekstiga" ja ekspert- või puzzlerühma (iga rühm töötab läbi ühe teemaosa ja esitab seda teistele rühmadele/ rühmas iga liige töötab läbi erineva teemaosa, jagab seda oma rühmas, mille tulemusena luuakse rühmas tervikteadmine teemast) - see eeldab õpetajalt endalt rohkem ressursse ettevalmistamisel, et luua õppesisust kokkuvõtlikud tekstid, millega õppijad saavad tunnis rühmades töötada;
- Pedagoogilised tegevused on põhjendatud, tuginetud ei ole ühelegi selle õppeaine kohustuslikule allikale, seda tasub täiendada;
Kokkuvõttes tund toimus plaanikohaselt ja kui õpetamiskogemus puudub või on väike, siis tasub kindlasti planeerida aega ka tunni läbimängimisele, nt lugeda häälega rahulikus tempos korduvalt läbi loenguinfo. Edaspidise soovitusena lisaksin, et keerulist teemat annab lihtsustada ka skeemide ja tabelitega, mida koostada enda jaoks ja ka õppijatele. Samuti on abiks õppijate suurem kaasamine - näiteks loengu asemel anda õppijatele ettevalmistatud lühitekstid, mille üle arutada ettevalmistatud arutelu küsimuste alusel (vt õppemeetodite soovitust).