1) Leia endale rühmakaaslased (rühmas kuni 4 inimest)
2) Tutvu materjaliga ÕPIKÄSITUSTE MATERJAL
3) Pange ühiselt kirja võimalikud stsenaariumid iga õpikäsitluse kohta (4), kuidas õpetaja selgitab lastele, mis on kirjaklamber,› rakendades erinevaid õpikäsitusi. Milline näeb välja tegevus õppetegevus biheivioristlikult, humanistlikult jt õpikäsitluste puhul. Stsenaariumid võtta kaasa 21. märtsi kontakttundi!
4) Õpikäsitusi filmime 21. märtsi kontakttunnis!
Kirjuta siia alla kommentaariks, milliste õpikäsitustega oled ise kokku puutunud oma õpingute jooksul nii üldhariduskoolis, koolitustel või siin ülikoolis õppides? Kommenteeri vähemalt 5 kaasüliõpilase mõtteid.
Tähtaeg: 15.märts
KEL POSTITUS ja KOMMENTAARID SIIA TEGEMATA:
TEE NEED ESIMESEL VÕIMALUSEL ÄRA!
Kommentaarid
Kätlin Lehmus
Sisestas Kätlin Lehmus, L, 02/04/2017 - 13:48
Ülikoolis õppides puutun eelkõige kokku kognitivistliku kui humanistliku õpikäsitusega. Seda seetõttu, et enamikes ainetes on ka praktikat. Läbi praktika omandame me õpitut paremini ning kogeme seda ise. Praktika annab võimaluse mingist teatud asjast paremini aru saada ja infot mällu paremini talletada. Palju saab avaldada oma arvamust ning arutleda kaasüliõpilaste ning õppejõuga. Ka humanistlik õpikäsitus põhineb oma kogemusel ning praktikal. Kindlasti on oluline roll õppejõul, kes on suunajaks ja vajadusel abistav. Humanistlik käsitus põhineb nägemusel loovast, ennastjuhtivast, vastutavast ja hingelise kasvule pürgivast inimesest ning just selline peaks olema lasteaiaõpetaja.
Eelnevad kooliaastad kuuluvad pigem biheivioristliku õpikäsitluse alla, kuna siis oli oluline pidev hindamine ja õpetamine õpetaja vastutusel.
Tiiu Tommula
Sisestas Tiiu Tommula, K, 03/15/2017 - 14:00
Nõustun ülalolevaga, aga usun et lisaksin ka et esineb ka kohati biheivioristlikku lähenemist, kuid seda pigem ikkagi vähe, seda sel näol, et ka meie peame faktiliselt osa asju tundma. Muidu on hästi selgitatud ja loogiline.
edit reply delete
Maria Noormaa
Sisestas Maria Noormaa, K, 03/15/2017 - 18:18
Nõustun nii Kätlini kui ka Tiiu mõtetega, väga suur osa õppejõude on võtnud suunaks kognitivistliku ja/või humanistliku käsitluse, kuid esimesel õppeaastal on palju ka neid aineid, mis põhinevad suures osas ainult faktidel ja erilist arutelu või praktilist lähenemist ei toimu.
Kristel Lusik
Sisestas Kristel Lusik, K, 03/15/2017 - 21:41
Minu arvamus ühtib Kätlini arvamusega, et ülikooli õpikäsitlused erinevad üldhariduskoolide õpikäsitlusest. Palju oleme hakanud loengutes asju läbi proovima ja ise katsetama.
Reti Treimut
Sisestas Reti Treimut, T, 03/21/2017 - 23:35
Tõesti, ülikoolis ja (näiteks) põhikoolis õppimine erinevad ka minu kogemuse põhjal nagu öö ja päev. Kui põhikoolis sai õpitud pigem biheivioristliku õpikäsituse järgi, siis ülikoolis on see valdavalt humanistlik-kognitivistlik. Ent samas ei saa välistada ka biheivioristlikku lähenemist.
Maire Svaigsne
Sisestas Maire Svaigsne, R, 02/10/2017 - 13:07
Tänu sellele, et käin ülikoolis võin väita, et olen saanud õppida kõikide õpikäsitluste järgi. Lasteaias käies oli kasutusel kindlasti biheivioristlik õpikäsitlus. Kasvataja näitas alati ette kuidas midagi tuli teha. Ka koolis oli selline õpikäsitlus – alati pidid valemid ja aastaarvud ilusti peas olema. Keskkooli lõpuks tundsin ennast matemaatikas väga tugevalt, aga praeguseks on kõik meelest läinud.
Erinevatel kursustel käies on siis õpetamine jäänud biheivioristliku ja konstruktivistliku vahepeale. On sõltunud kursuse eesmärgist – õmbluskursusel on tegumoe valik sinu enda teha, aga taskut pead teadma täpselt kuidas tehakse ja näidise järgi tuleb teha millimeetri täpsusega ning endal pole seal midagi mõtelda.
Konstruktivistlikku õppekäsitlust pean väga heaks, sest on justkui esitatud tingimused õpikogemuste saamiseks õppija poolt. Samas tekitatakse nagu olukord, kus õppija justkui jälgib ise oma õppimist.
Kristi Rannu
Sisestas Kristi Rannu, K, 03/15/2017 - 16:09
Tore, kui on lasteaiast piisavalt mälestusi, et mõtiskleda tolle aja õpikäsitluste üle. Eks vist minulgi hakkab pika mõtlemise peale meenuma pigem biheivioristlik õpetamismeetod- õpetaja kiitis suuresti neid, kes olid osanud maalida, joonistada just tema ettenäidatud võtteid kasutades sellise pildi nagu õpetaja ootas. Mulle väga meeldib, et Maire on analüüsinud kursuste õpikäsitusi.
Ave Rohtla
Sisestas Ave Rohtla, K, 03/15/2017 - 22:39
Nii tore, et Maire on välja toonud ka mõtteid lasteaias kogetud õpikäsituse kohta. Ise enda lasteaia ajast kahjuks selliseid asju ei mäleta. Samas meeldib veel ka see, et toonud lisaks näiteks ka erinevate kursuste õpikäsitusi.
Reti Treimut
Sisestas Reti Treimut, T, 03/21/2017 - 23:28
Püüdsin samuti meenutada aegu, mil veel ise lasteaias käisin, ent ei suutnud kuidagi meelde tuletada, millise õpikäsituse järgi toona teadmisi sai omandatud. Sul on väga hea mälu!
Diiana Balandina
Sisestas Diiana Balandina, T, 03/28/2017 - 21:25
Lugedes Maire postitust tulid endalgi meelde lasteaia aastad. Lasteaed, just see oli see ebameeldiv koht, kust tahtsin alati põgeneda koju, see sunniviisiline söömine ja kohutuslik magamine...natukene kurb hakkab kohe. Paraku tuleb tõdeda, et ka täna on veel selliseid lasteaedu, mis toetavad biheivioristliku õpikäsitust.
Sirli Kahar
Sisestas Sirli Kahar, K, 06/14/2017 - 18:33
On huvitav lugeda tollel ajal lasteaias kasutusel olnud õpikäsitlusest, kuna ise lasteaias käinud pole, siis selline kogemus endal puudub.
Sirli Kahar
Sisestas Sirli Kahar, K, 06/14/2017 - 18:34
Olen nõus teiste arvamusega, et ülikoolis on lisaks teistele õpikäsitlustele segatud ka biheivoristlikku käsilust, seda just faktipõhistel õppeainetel.
Dini Rätsepso
Sisestas Dini Rätsepso, E, 06/19/2017 - 18:53
Nõustun Maire väitega, et tanu ülikoolile saan õppida kõiki õpikasitlusi. Lasteaia ja kooli ajast oli kasutusel bihevioristlik õpikasitus, kus õpilased keskendunud õppele õpetajaga (õpetaja keskne õppimine), on mehaaniliste ja ainult orienteeritud tulemustele, mida saab jälgida ja mõõta.
Kristi Rannu
Sisestas Kristi Rannu, T, 02/21/2017 - 20:00
Algklassides puutusin kokku ilmselt kõige rohkem kognitivistliku õpikäsitusega. Õppimine oli ülimeeldiv, eesmärgistatud minu enda poolt (tahtsin väga kõike õppida). Olin ise aktiivne õppija- meil oli tundide ülesehitus huvitav ja vähe õpilasi, mis lasi kõigil suu lahti teha, arutleda õpetajaga teemade üle. Oluline oli oma mõtlemise rakendamine, kujutlusvõime ja paindlikkuse arendamine. Klassijuhataja innustas meid ise mõtlema ja katsetama, mille eesmärgiks oli oma tegevuse analüüsioskus.
Ühtlasi oli algklassides ka humanistlikku lähenemist. Klassijuhataja õpetas meid õppima, olime õpetajaga võrdsete positsioonis ja tähtis oli protsess, aga ka õpitav teadmine, mis kaldub biheivioristliku õpetuse poole.
Põhikooli ja keskkooli osa iseloomustab pigem biheivioristlik õpikäsitlus, kus oli oluline faktide omandamine (nagu praegugi), materjali omandamine, valmisteadmiste, oskuste, käitumismudelite vastu võtmine. Aga põhikoolis oli tänu õppimist innustavatele õpetajatele ka kognitivistlikku õpikäsitust. Õhutati mõtlema, oli tunde kus õpilased olid aktiivsed tegutsejad, saime õppida läbi oma kogemuste, mis soodustas ja innustas veel teadmisi omandama.
Hetkel ülikoolis õppimise liigitaksin etteantud õpikäsitluste järgi konstruktivistlikuks. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul, uued teadmised seostatakse varasematega, tähtis on kaasõpilastega koostöö tegemine, muljete vahetamine. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus.
Kätlin Lehmus
Sisestas Kätlin Lehmus, T, 03/14/2017 - 20:14
Mina enda algkooli aastaid mäletan väga vähe ja sellist aega nagu ei mäleta, et hirmsasti tahtsin õppida, samas kõik väikesed on koolist nii huvitatud, võib-olla oli ka minul nii. Iga asja peale avasin suu ja soovisin vastust öelda - see periood tuli minul pigem gümnaasiumis.
Veera Šišova
Sisestas Veera Šišova, L, 03/18/2017 - 09:44
Sama lugu. Väikesed on koolist huvitatud seni kui nad reaalselt puutuvad kokku koolisüsteemiga. Suur õnn, kui nad sattuvad kognitivistliku või konstruktivisliku maailmavaadega õpetaja juurde, kes ei kaota laste huvitatust.
Jane Möll
Sisestas Jane Möll, T, 05/09/2017 - 22:50
See on huvitav mõte, Veera. Tõepoolest on nii, et algklassides on õpilased rohkem motiveeritud õppima ja see tuleb kuidagi lihtsamalt. Olen siiani selle pannud puhtalt selle arvele, et eks vanemaks saades läheb ka õpitav keerulisemaks. Samas kui õpilasel on kõik eelnev kenasti omandatud ja selgeks tehtud ehk on koguaeg korralik aluspõhi all, siis ei tohiks ju järsku ülemäära keeruliseks minna. Seega tõepoolest võib olla siin suur roll just sellel, et nö vanemate laste õpetamine on sageli palju teoreetilisem. Vähemalt kui ma enda kooliajale tagasi mõtlen, siis tundub, et sellel võib olla selline tõepõhi all.
Sirli Kahar
Sisestas Sirli Kahar, K, 06/14/2017 - 18:40
Nõustun täielikult, et positiivsed emotsiooid on pigem algklassides ja siis läheb õppimine teoreetilisemaks ja faktipõhistemaks, ning lastel kaob huvi kooli vastu. Omal algklassides mäletan pigem biheivoristlikku käsitlust ja ei saaks öelda, et oma lapsel koolis teistmoodi palju oleks, muidugi on seda raske hinnata, kui koolis kohapeal ei ole. Selline tunne on kodust õppimist vaadates.
Tiiu Tommula
Sisestas Tiiu Tommula, K, 03/15/2017 - 13:45
Ma olin terve algkooli ja põhikooli suures klassis, mistõttu mul polnud võimalust alati arutleda ja suud lahti teha. Rääkisid pigem need kes olid aktiivsed või õpetaja poolt välja valitud nn pahad.
Ma isiklikult ei mäleta, et mind oleks klassijuhtaja innustanud mõtlema või katsetama.
Jane Möll
Sisestas Jane Möll, T, 05/09/2017 - 22:47
Kahjuks on minu mälestused üsna sarnased - klassid olid suured ja õpetaja(te) lähenemine oli pigem biheivioristlik. Oluline oli pähe õppida mingeid teoreetilisi teadmisi, mis ei loonud üldisemaid oskusi neid teadmini käsitleda. Vähe oli arutlemist ja õpilaste mõtete kuulamist.
Rohkem ikkagi faktide pähe tuupimist. Meenub näiteks saksa keele õpetaja, kelle eesmärgiks oli meile vist kõik olemasolevad saksakeelsed sõnad selgeks õpetada. Iga tund oli nn sõnade töö, kus siis hinde said selle eest kui palju sõnu olid pähe õppinud koos kirjapildiga. See kas Sa neid ka hääldada oskad või praktiliselt lauses kasutada, oli üsna teisejärguline. Tänase seisuga paraku on mu saksa keele tase pigem nõrk hoolimata sellest, et olen seda 9 aastat õppinud. Ainult sõnavaraga palju ei tee. Aga ma kirjutan saksa keeles paremini kui räägin :)
Maria Noormaa
Sisestas Maria Noormaa, K, 03/15/2017 - 18:20
Hea lugeda, et kellelgi on esimese kooliastmega seoses nii positiivsed kogemused, paneb mõtlema, et kas kui minu algkooli astmes oleks olnud 26+ õpilase asemel vähem, oletame, et näiteks poole vähem, siis kas õpetajad oleksid lähenenud meile teisiti ja võib olla süstinud õpihimu, mis aitaks tänaseni paremini keskenduda ja motivatsiooni üleval hoida.
Ave Rohtla
Sisestas Ave Rohtla, K, 03/15/2017 - 22:52
Minagi puutusin algklassides kokku kognitivistliku õpikäsitusega. Mul küll ei olnud väike klass, aga meil oli väga tore klassijuhataja, kes alati leidis viis kuidas kõik lapsed saaksid olla aktiivsed osalejad ning arutleti palju.
Veera Šišova
Sisestas Veera Šišova, L, 03/18/2017 - 09:15
Uskumatu, et mõnel võib algklassides selline kogemus olla! Arvan, et õige haridussüsteemi korral kõik õpilased peavad oma koolikogemust sellisel viisil kirjeldama nagu tegi seda Kristi "ülimeeldiv, eesmärgistatud minu poolt jne".
Maire Svaigsne
Sisestas Maire Svaigsne, N, 03/23/2017 - 08:21
Kui loen Kristi õppimise ajalugu, siis kõik see teeb päris kadedaks. Alles praegu saan aru, millest ma ise ilma olen jäänud ja arvan, et õpetamisstiilist võib sõltuda isegi inimese terve elu. Samas ma arvan , et koolis on ikkagi päris palju vaja biheivioristlikku õpikäsitlust, sest kõigele tuleb panna alus, see tähendab, et vundament kõigile teadmistele peab olema tugev. Hea on kui inimestel on olemas juba oma õpetajate näol eeskujud olemas, et ise sealt edasi areneda ja osata teisi veel paremini õpetada.
Jane Möll
Sisestas Jane Möll, T, 05/09/2017 - 23:03
Ma esimese hooga tahtsin kohe vastu vaielda, et miks ei võiks seda vundamenti omandada üldhariduskoolis muud moodi kui õpetaja ütluste järgi pähe tuupides. Samas kui selle üle nüüd omakeskis juurdlema jäin, siis tegelikult päris ilma biheivioristliku käsitluseta ei saa - teised käsitlused eeldavad õppija enda suutlikkust pühenduda, ennast juhtida ja hinnata. Samas ei ole kõik lapsed selleks kindlasti veel täiesti valmis, seega mingil määral tuleb siiski ka tuimalt ka neid valmisteadmisi õppida. Muidugi ei tohiks see olla ainus õpetamisstiil, vaid võiks olla kombineeritud mõne muu käsitlusega.
Diiana Balandina
Sisestas Diiana Balandina, T, 03/28/2017 - 21:07
Nii tore on lugeda, et Kristil on nii head ja positiivsed mälestused algklassidest ja ka põhikoolist!
Milen Heinsalu
Sisestas Milen Heinsalu, E, 06/12/2017 - 21:49
Tore on lugeda Kristi postitusest, kui toetav ja innustav klassijuhataja neil oli. Klassijuhataja positiivset eeskuju ja innustamist pean algklassides väga oluliseks. Humanistliku lähenemisega klassijuhatajat oleksin ka endale väga soovinud :)
Triin Salin
Sisestas Triin Salin, T, 06/13/2017 - 02:40
Tore on lugeda, et kellelgi on nii head mälestused algklassidest!
Grete-Sylvia Soots
Sisestas Grete-Sylvia Soots, P, 03/12/2017 - 14:23
Biheivioristlik õpikäsitus oli üldiselt minul üldhariduskoolis. See muidugi varieerus oleneval õppeainest ja õpetajast, mõnes tunnis pidi konkreetselt „tuupima“, teises oli jällegi rohkem kognitivistliku õpikäsitluse iseloomulike jooni. Hetkel aga kogengi kognitivistlikku õpikäsitlust ülikoolis, kus üliõpilane õpib iseenda jaoks, eesmärgistab oma õppimise, analüüsib ennast. Lisaks on vaja läbida ka praktikat, et omandaga kogemusi ning neid õpituga seostada.
Humanistliku õpikäsitluse juurde võin mingis mõttes liigitada autokooli. Juhtimisõiguse omandamine on täielikult kogemuse pealt õppimine. Minu teooriatunnid olid küll täielikult biheivioristlikud, kuid oskused liiklemiseks sain kõik sõidutundides. Autojuhina õpin tegelikult iga kord, kui liikluses rooli keeran. Oluline ei ole lõpptulemus, vaid protsess.
Kätlin Lehmus
Sisestas Kätlin Lehmus, T, 03/14/2017 - 20:17
Autokoolis läbiviiduid õpikäsitluste peale poleks mina tulnudki, et neid nii võrrelda. Aga tõesti, teooriatunnid on täis tuupimist ja ka mõistmist, asjast aru saamist, samas liiklemisel on asi teistmoodi.
Kristi Rannu
Sisestas Kristi Rannu, K, 03/15/2017 - 16:14
Huvitav oli lugeda autokooli liigitamist Grete-Sylvia poolt. Biheivioristlik käsitlus siinkohal on üsna asjakohane. Ei ole vaja hakata nende õpingute juures midagi uut leiutama vaid mehaaniliselt õpitud toiminguid tuleb ellu viia: pidur, sidur, gaas.
Sirli Kahar
Sisestas Sirli Kahar, K, 06/14/2017 - 18:45
Ega seal ei ole jah midagi leiutada kui sidur-pidur-gaas. Kui me kõik leiutama hakkaksime, siis valitseks liikluses kaos. Kuid kindlasti saab õpetaja oma suhtumist ja õpetamisviisi natuke segada erinevate õpikäsitlustega.
Maria Noormaa
Sisestas Maria Noormaa, K, 03/15/2017 - 18:29
Nõustun autokooli kohapealt täielikult, väga hea näide, minuarvates autokooli teooria puhul ongi biheivioristlik lähenemisviis ainuõige, sest neid reaalseid faktiteadmisi on vaja enne, kui praktiline osa saab alatA. Autokooli puhul paraku üks välistab teist, ei saa olla teooria täielikku tundmist ilma praktikata ja praktilist poolt ei saa täielikult rakendada ilma teoreetiliste teadmisteta.
Kristel Lusik
Sisestas Kristel Lusik, K, 03/15/2017 - 21:52
Minu arvates on autokool väga hea näide humanistlikust õpikäsitlusest (oluline on protsess).
Veera Šišova
Sisestas Veera Šišova, L, 03/18/2017 - 09:28
Kui rääkida teooriast, siis ei ole nõus, et protsess on oluline. Eesmärk on üks -õpitud reeglid, mida sa oskad reaalses elus kasutada. Minu arvates, antud juhul õpetaja ei pea olema humanist. Piisab sellest, et ta annab oma teadmisi edasi. See, mis edasi hakkab juhtuma sõltub puhtalt õpilasest. Leian, et kognitivistliku õpikäsituse näide siia sobib rohkem - sa koged seda, mida õppisid, juhid oma teadmisi, analüüsid ennast ja jätad meelde.
Ave Rohtla
Sisestas Ave Rohtla, K, 03/15/2017 - 22:25
Nagu siin ennegi juba öeldud, siis minagi poleks näitena osanud autokooli välja tuua. See on tõesti hea näide. Kui hakkan enda autokooli aega meenutama, siis tõesti teooriatunnid olid täielikult biheivioristlikud.
Kertu Abras
Sisestas Kertu Abras, T, 03/21/2017 - 23:19
Väga huvitav on lugeda Grete-Sylvia poolt toodud elulist näidet humanistliku õpikäsitluse kohta, see pani ka mind ennast erinevate eluliste näidete peale rohkem mõtlema. Esmane idee antud valdkonnas tuleb mul kunstiteose valmistamine, kus alguses võib olla idee ja keegi võib küll suunata, aga kogu tulemus ja protsess on just need, mida kirjeldavad siiski minu nägemust ja minu käekirja kogu tegevusest.
Reti Treimut
Sisestas Reti Treimut, T, 03/21/2017 - 23:23
Vot, autokooli võrdlust ei osanud ka mina siia kohe tuua. Selles suhtes olen nõus, et heaks autojuhiks saab ainult ja ainult praktika ehk kogemuste baasilt! Minu jaoks assotseerub autokool ka biheivioristliku õpikäsitusega, kus teoorias õpetatakse ja tulebki õppida asjad selgeks nii nagu need seadusega meile ette on määratud.
Maire Svaigsne
Sisestas Maire Svaigsne, N, 03/23/2017 - 08:29
Väga huvitav on kui saab hakata analüüsima kõiki neid olukordasid, kus oled kunagi õppinud. Siit oleks veel huvitavam, et kas autokoolis saaks õppida ka näiteks humanistliku õpikäsitluse alusel ja kuidas see siis välja näeks. Grete-Silvia mainib , et praegu õpilased peavad väga palju tegema eneseanalüüse ja ei saa vastu vaielda, et tõesti see paneb enda üle mõtisklema avastama endas jooni, mille peale muidu igapäevases rutiinis ei tulekski.
Diiana Balandina
Sisestas Diiana Balandina, T, 03/28/2017 - 21:19
Autokool läks mul endal täitsa meelest. Väga hea näide. Ainult, et pani mind mõtlema, kas on ikka autokoolis õppimisel oluline protsess mitte lõpptulemus, sellega ma vist siiski ei nõustu. Pigem just autokool on see koht, kus lõpptulemus on tähtsam, kui protsess.
Triin Salin
Sisestas Triin Salin, T, 06/13/2017 - 02:42
Mäletan ka oma põhikooli aegadest, et pidevalt oli üks tuupimine ja asjade meelde jätmine.
Pirke Kaljula
Sisestas Pirke Kaljula, N, 06/15/2017 - 10:40
Minu ja Grete-Sylvia üldhariduskooli õpikäsitused kattuvad, aga eks see vist olegi enamus koolides nii. Ilma biheivioristliku õpikäsituseta ka ei saa, kuid on vaja ka kognitiivset õpikäsitust, et lastel areneks loovus ja mõtlemine.
Tiiu Tommula
Sisestas Tiiu Tommula, P, 03/12/2017 - 20:52
Ma usun, et algkoolis puutusin kokku kognitivistliku õpikäsitlusega, kus oli oluline ise katsetamine ja eduelamus, kus õppimine oli ühtlasi ka meeldiv tegevus. Aga ülejäänud koolis puutusin ikkagi kokku biheivioristliku õpikäsitlusega, kus oli oluline õppida fakte ja oli aineid kus pididki asju tuupima pähe, oli õpetajaid keda ei huvitanud kas asjast ka tegelikult aru said, peaasi et oli peas ja asi tehtud.
Ülikoolis puutun ikkagi enamjaolt kokku nii kognitivistliku kui ka humanistliku õpikäsitlusega. Lasteias praktikal käimine on ikkagi humanistlik õpikäsitlus kus õppimine käib läbi kogemuste. Kognitivistlik esineb sel näol, et üliõpilastena me õpime mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ja me õpime läbi kogemuste looma seoseid varasemate kogemustega. Biheivioristlikku kui sellist esineb vähe, sest päris ilma selliste faktide tundmisteta ei saa ka alushariduse pedagoogika erialal.
Kristi Rannu
Sisestas Kristi Rannu, K, 03/15/2017 - 16:16
Minule meenub ka eduelamus algklassidest. Keskkoolis oli üks õpetaja minulgi keda ei huvitanud minu arusaamine õpitust vaid pähe tuubitud teksti esitamine puhtalt. Täiesti biheivioristlik lähenemine.
Kätlin Lehmus
Sisestas Kätlin Lehmus, K, 03/15/2017 - 18:24
Minu arust on eduelamus lapsele väga oluline nii lasteaias kui ka alles veel algklassides, kuna asjadega alles harjutakse ja õpetajal on tähtis roll - muuta koolietapp lapse jaoks võimalikuks meeldivaks. Ning muidugi esimene õpetaja on see, kes alatiseks meelde jääb. Faktide õppimine jäägu pigem hilisemasse ikka.
Veera Šišova
Sisestas Veera Šišova, L, 03/18/2017 - 09:31
100% nõus.
Kristel Lusik
Sisestas Kristel Lusik, K, 03/15/2017 - 21:59
Mina ei mäleta enda algklassidest eriti eduelamusi. Võibolla oli seda liiga vähe, et mäletada. Peamiselt esines samuti biheivioristlikku õpikäsitlust kooliajal.
Ave Rohtla
Sisestas Ave Rohtla, K, 03/15/2017 - 22:35
Tuleb nii tuttav ette see Tiiu öeldud lause, et biheivioristliku õpikäsitusega, kus oli oluline õppida fakte ja neid just pähe tuupida, ilma et õpetajaid oleks huvitanud kas asjast ka tegelikult aru said, peaasi et oli peas ja tööd tehtud.
Kertu Abras
Sisestas Kertu Abras, T, 03/21/2017 - 23:09
Olen nõus Tiiu väitega, et lasteaia praktikal rakendasin ma kindlasti oma õppe- ja kasvatustegevustes humanistliku õpikäsitlust. Kogu tegevus oli eesmärgistatud lapse enda loovuse arendamiseks ja vajadusel põgusaks suunamiseks.
Maire Svaigsne
Sisestas Maire Svaigsne, N, 03/23/2017 - 08:43
Tänu sellele tööle oskan nüüd tähelepanu pöörata, kui lapselaps läheb kooli, et kuidas neil õpetamine käib. Samas on kindlasti õige ka see, et peab oskama asju meelde jätta, sest pähe õppimisega lõppkokkuvõttes arendad ju oma aju. Samas see kui tuupida pähe ja asjast aru ei saa , siis on asjad kindlasti nädala pärast ununenud.