12.-13.02.2019 arenduspäevad Viimsis

Praktika ja didaktika arenduspäevade kokkuvõte

Arenduspäevade slaidid asuvad siin ning nii slaidid kui ka muu arenduspäeva materjal on kättesaadav meie uuest ühisest Google Drive'i kaustast pealkirjaga "Didaktikaarendus praktikas". Kes soovib, võib kausta lisada omaenda drive'i, kuid lingi kausta juurde saab alati kätte ka meie eDidaktikumi grupi esilehelt. Lisaks lingime kõik olulised failid ka ükshaaval teksti sisse ning selliselt peaks kogu info kõigile neile sobival viisil kättesaadav olema.

 

Esimene päev

Esimese arenduspäeva kõige suuremaks eesmärgiks oli luua vundament tõhusaks koostööks ning kaardistada kõigi osalejate mõtted, ootused ja lootused arendustegevuste osas.

Selle eesmärgi saavutamise nimel algas meie päev väikeste vestlustega, mille lõppedes said suurele paberile kirja põnevad laused kõigi kohalolijate kohta. Seejärel tutvusime isemääramisteooriaga ning kinnistasime teadmisi pannes meeskondades kokku mudeleid ning korraldades väikese viktoriini. Päeva teist poolt alustasime kutseoskuste hindamise teemaga. Maire tutvustas alushariduse õppekaval toimivat süsteemi, kus kutseoskuste hindamine on lahus magistritöö kaitsmisest ning ühiselt arutati võimalust sarnast süsteemi piloteerida juba sel õppeaastal (vabatahtlikkuse alusel) ka aineõpetejate õppekavadel. Sellele järgnes vaikiv arutelu suunava küsimusega "Mis peaks olema teisiti?" järgmistel teemadel: õpetajakoolituse populaarsus, järelkasv õppejõududele, õpetajakoolituse praktikad (alus-, klassi- ja aineõpetajad), vaatluspraktika, õpetajahariduse koostöövõrgustik, üliõpilaste juhendamine, aine- ja ülddidaktika sidusus, õpetaja identiteedi kujunemise toetamine, õppejõudude professionaalne areng. Päeva võtsime kokku sooviga jõuda järgmisel päeval kaardistatud probleemidele lahenduste leidmise ning reaalsete tegevuste kavandamiseni. Päeva mitteformaalseks lõpuks oli aga õhtusöök, kus teiste täidetud missioonide hulgas saime valmis ka kunstiteose.

 

Teine päev

Teise arenduspäeva suurim eesmärk oligi kavandada koostöiselt arendustegevusi nii, et arendusseminari lõpuks on meil ühiselt loodud konkreetsed arusaamad, sammud, tegevusplaanid ja vastutajad. 

Päeva alustasime isemääramisteooriaalaste teadmiste konsolideerimisega ning sõnastasime teooriale tuginedes põhimõtted, millest lähtuvalt edaspidi didaktika- ja praktikaalane koostöö toimuma peaks hakkama. Sellest tulenevalt on meie edasise töö fookuses:

  1. Ühiste arusaamade kujundamine teemade käsitlemisel (kasvatusteaduslikes ja ainedidaktilistes ainetes
  2. Järjepidevuse hoidmine juba käivitatud protsesside suhtes
  3. Selge eesmärgiga regulaarsed (nii formaalsed kui mitteformaalsed) koosviibimised
  4. Kokkusaamiste ja seminaride korraldamine erinevates ülikooli üksustes ning kõiki instituute kaasates
  5. Teadlik meeskonna kujundamine: team-building ja ice-breaker tegevuste rakendamine
  6. Teadmuse, oma kompetentsi ja edulugude jagamine üksteisega
  7. Arvamuste ja erinevuste aktsepteerimine
  8. Valikuvõimalus panustamise sisu ja mahu osas
  9. Küsime kolleegilt: "Mis sul hetkel ei lase magada, mis on põletav küsimus, aktuaalne, tähtis, päevakorral?"

Seejärel võtsime ette eelmisel päeval kaardistatud murekohad ning valisime ja/või sünteesisime igal teema juures välja kolm kõige olulisemat probleemi, mille sõnastasime "Kuidas...?" küsimustena. Seejärel jagunesime meeskondadesse ning tegime lahenduste kavandamisega algust. 

Esialgu võtsime fookusesse järgmised teemad ning kavandasime esimesed sammud, mille lubasime ette võtta enne järgmist praktikaseminari:

  1. Õpetajakoolituse õppejõudude töökoormus ja professionaalne areng
    Esimesed sammud: Merlin ja Tiina Anspal uurivad, kas õpetajakoolituse õppejõudude koormust juba uuritakse ning kui ei uurita, siis võtame koormuse kaardistamise järgmisel seminaril uuesti teemaks. Kaire Kollom piloteerib ühel selle semestri praktikaseminaril meiega digipädevuste hindamise tööriista, mis aitab meil iseenda professionaalse arengu vajadusi paremini mõista ning viib läbi digipädevuste koolituse
  2. Õpetajakoolituse praktika
    Esimesed sammud: Kadi vaatab üle lepingud olemasolevate partnerkoolidega eesmärgiga luua süsteemselt toimuv praktikavõrgustik ning sõnastada kooli-ülikooli koostööpõhimõtted. Kadi veab eest ka praktika tagasisideküsimustiku loomise, et saaksime aimu tudengite ja didaktikute hinnangust praktikakoolidele
  3. Aine- ja ülddidaktika sidusus ning õpetaja professionaalse identiteedi kujundamine
    Esimesed sammud: Kadi ja Merlin võtavad vastutuse selle eest, et igal selle semestri prakikasemianril võtaksime üheks teemaks arutelu väärtuste üle (millist õpetajat me ülikoolis kujundame) ning püüame eesmärgiks võtta, et oktoobrikuus toimuvaks konverentsiks on meil juba midagi esitleda. Samuti võetakse igal seminaril aega selleks, et tutvustada üksteisele, millega hetkel tegeletakse. Praktika esimene päev (õppejõud ja tudengid) võiks olla terve mäev mõnusat ja siskat koosolemist senise infotunni asemel ning Kadi võtab ka selle organiseerida. Grete kutsub kõiki ka oma loengutesse/seminaridesse.
  4. Didaktikamoodulite ühtlustamine
    Esimesed sammud: Mare ja Merle kohtuvad sel teemal oma instituudis ning jätkame teemaga järgmisel seminaril. Üheks võimaluseks on didaktikamooduli toomine Haridusteaduste instituudi alla, et tagada ühtsed mahud ja põhimõtted.

Selle kevadsemestri järgmised didaktika ja praktika arendusseminarid toimuvad järgmistel aegadel:

13. märts kell 10:00-14:00

10. aprill kell 10:00-14:00

8. mai kell 10:00-14:00

5. juuni kell 10:00-14:00

 

Peatse jällenägemise ja koostegutsemiseni!

 

1096 vaatamist (0 täna)

Tähtaeg

13/2/2019

Loodud

20/2/2019

Autor