EÕPE

1. Mis on sinu intellektuaalne omand?  Üldkeelendina tähistab „intellektuaalne omand“ kõiki neid resultaate, mis tulenevad inimese vaimsest, intellektuaalsest tegevusest (ideed, luuletused, maalid, avastised, leiutised, elektronarvutite riist- ja tarkvara, uus tehnoloogia jne.). Majandusliku ja juriidilise mõistena on „intellektuaalsel omandil“ tavakeelest hoopis erinev tähendus. Minu intellektuaalne omand on asi, mille mina loonud olen, teosed, mille autor olen. Õigused kuuluvad teose loojale.
2. Nimeta teoseid, mille autor sina oled? Kuidas oma teoseid autoriõigusega kaitsed? Mida pead selleks tegema? Mina olen autor enda tehtud töödele. Enda kirjutatud referaadid, esseed, kirjutused. Enda joonistatud pildid, enda tehtud fotod. Asjad, mille olen ise loonud. Kaitsen oma teoseid, pannes sinna alla oma nime kirja.
3. Mida tähendab avatud sisulitsents ja kus, kuidas seda kasutatakse? Paljud autorid ei soovi oma töid kaitsta tavaautoriõiguse „kõik õigused kaitstud” põhimõtte alusel, samas ei soovi nad oma materjali anda teiste käsutusse ka ilma igasuguse piiranguta. Selle probleemi lahendamiseks on välja töötatud avatud sisulitsentsid. Avatud sisuks loetakse selliseid artikleid, pilte, heli- ja videoklippe, mida kasutajad võivad vabalt kopeerida ja muuta. Seejuures on oluline, et muudetud materjali samadel tingimustel vabalt edasi jagataks. Kopeerimise ja muutmise lubamine kuulub autori varaliste õiguste hulka ning lihtsaim viis seda teha on avaldada oma materjal koos sobiva avatud sisulitsentsiga. Sellistel internetilehekülgedel on alati märge koos lingiga täpsele litsentsile. Avatud sisulitsents on ka Creative Commons, mida arendab samanimeline mittetulundus organisatsioon USA-s. Creative Commonsi (CC) näol on tegemist autoriõigusega kaitstavate teoste, v.a tarkvara, litsenseerimiseks mõeldud litsentsidega.
4. Miks on oluline õppetöös autoriõigust silmas pidada? Õpilasel on õigus ise otsustada oma tööde üle (referaadid, uurimused, kunstiõpetuse pildid jne). Samuti ka koolitöid tehes peab olema inimesel teada, kuidas internetist leitud informatsiooni kasutada, kuidas viidata autorile jne.  Autori õiguste tekke seisukohast pole teose avaldamisvormil tähtsust. Autoriõigused tekivad nii "tavateostele" kui ka "e-teostele". Igal autoril on õigus teose autorsusele. See tähendab, et autoril on õigus oma isiku ning nime seostamisele tema poolt loodud teosega. Plagiaat on üks raskemaid autoriõiguse rikkumisi, mille puhul saab rikkuja ka kriminaalkorras vastutusele võtta. On tähtis silmas pidada, et õpetajad ei kasutaks õpilaste töid. Õpilasel on õigus otsustada ise enda loodud tööde üle. Õpilased peavad oskama viidata autoriõigustele oma töödes nagu näiteks uurimistöödes, referaatides jm.
5. Millistel tingimustel võid ilma autori käest nõusolekut küsimata ja tasu maksmata tema teoseid kasutada? Ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teost kasutada näiteks teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel, kuid sealjuures tuleb tähelepanu pöörata seaduses sätestatud muudele kohustuslikele ettekirjutustele. Seaduses on tõesti ette nähtud teatud erandjuhtumid, mil teose reprodutseerimiseks pole vaja autori nõusolekut (autoriõiguse seadus § 18 lg 1). Nn teose vaba kasutamine on lubatud üksnes kindlaid seaduses sätestatud tingimusi täites. Teose reprodutseerimine autori loata on lubatud üksnes isiklikeks vajadusteks. Ühest vastust küsimusele, millised on need isiklikud vajadused, ei anna seadus ega ka eriala teoreetikud. Rangema käsitluse kohaselt saab antud erandit kohaldada vaid isikule, kes need koopiad teeb. Leebemate seisukohtade järgi peaks "isiklikuks vajaduseks" koopiate tegemine hõlmama ka perekonna liikmed või siis ei pea kopeerimine toimuma ainult ühe isiku tarbeks, kuid isikutering peab olema võimalikult väike ja selgelt määratletav, näiteks kaasüliõpilastele loengukonspektist koopia tegemine. Kindlasti tähendab "isiklik" seda, et kasutaja ei reprodutseeri teost ei enese ega teiste jaoks ärilisel eesmärgil. Audiovisuaalset teost või teose helisalvestist on lubatud reprodutseerida kasutaja enda isiklikeks vajadusteks, eelkõige teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms. 
   Teose vaba reprodutseerimine ei laiene juriidilistele isikutele.
6. Too näide (õpiülesanne), kuidas selgitaksid autoriõigust I kooliastmes? Annaksin ülesande otsida õpikute autorid. Seletaksin ära autoriõiguste põhimõtte.
7. Kui kaua kehtib autoriõigus? Üldreeglina kehtib autoriõigus autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma.
8. Mida pead tegema, et sinu teosele hakkaks kehtima autoriõigus? Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.
   Autori õigustel on Eestis põhiseaduslik alus. Põhiseaduse  § 39 sätestab, et autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule ning riik kaitseb autori õigusi. Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Isiklike ja varaliste õiguste sisuks on omakorda autorile seadusega antud käitumisvõimalused – teha midagi ise, lubada seda teha teistel isikutel või keelata mingid toimingud teosega.
9. Milliseid teoseid kaitstakse autoriõigusega? Nimeta need! Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. Käesoleva seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi.
   Autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis, peatükk, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal jms)
   Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel.
   Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal.
10. Nimeta punktid, millisel juhul võib teost kasutada illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel? Õiguspäraselt avaldatud teose või selle osa kasutamine illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;

Agni Metsma

1)Intellektuaalomand on õigused inimese loometöö tulemustele, so õigusharu, mis kaitseb inimmõistuse poolt loodut, jaguneb kolmeks: tööstusomandiks, autoriõiguseks ja autoriõiguse naaberõigusteks need on autoriõigusega kaasnevad õigused.

Minu intellektuaalomand on kõik, mis on minu poolt loodud. 

2)Kirjandid, uurismistööd, fotod, maalid. Kirjutan juurde nime.
 

3)Paljud autorid ei soovi oma töid kaitsta tavaautoriõiguse „kõik õigused kaitstud” põhimõtte alusel, samas ei soovi nad oma materjali anda teiste käsutusse ka ilma igasuguse piiranguta. Selle probleemi lahendamiseks on välja töötatud avatud sisulitsentsid. Avatud sisuks loetakse selliseid artikleid, pilte, heli- ja videoklippe, mida kasutajad võivad vabalt kopeerida ja muuta. Seejuures on oluline, et muudetud materjali samadel tingimustel vabalt edasi jagataks. Kopeerimise ja muutmise lubamine kuulub autori varaliste õiguste hulka ning lihtsaim viis seda teha on avaldada oma materjal koos sobiva avatud sisulitsentsiga. Sellistel internetilehekülgedel on alati märge koos lingiga täpsele litsentsile. Avatud sisulitsents on ka Creative Commons, mida arendab samanimeline mittetulundus organisatsioon USA-s. Creative Commonsi (CC) näol on tegemist autoriõigusega kaitstavate teoste, v.a tarkvara, litsenseerimiseks mõeldud litsentsidega.

4)Koolitöid tehes võib juhtuda, et laps ei oska leitud materjali õigesti kasutada nig rikub autoriõiguse seadusi. Samas peab ka laps teadma õigusi oma loomingule. Ta peab teadma, et tema kui autor saab ise otsustada, kuidas ta tööd kasutatakse, kellele esitatakse jne. Autoril on kõik õigused oma loomingu üle.

5)

Pärast autoriõiguste kehtivuse lõppemist võib teost kasutada vabalt. Kehtivusaeg on alati mitukümmend aastat. Näiteks autoriõigused kehtivad Eesti seaduse kohaselt 70 aastat tema surmast ja fonogrammitootja õigused kehtivad 50 aastat helisalvestise salvestamise või avaldamise aastast.

Õppekavale vastava õppetööga seoses võib esitada vabalt muid teoseid (näiteks heliteoseid), välja arvatud näidendeid ja filme.

Kooli õppetöös võib salvestada õpetaja või õpilase poolt esitatud teosest koopia õppetöös ajutiseks kasutamiseks.

Teistest teostest peale arvutiprogrammide ja - mängude võib teha koopia isiklikuks kasutamiseks. Tingimuseks on, et need kopeeritaks seaduslikust allikast. Kopeeritav teose eksemplar või teos peab olema valmistatud või üldsusele suunatud seaduslikult. Salvestises võimalikult sisalduvat kopeerimise vastast kaitset ei tohi kopeerimise jaoks lahti murda.

Teise autori teosest võib levitada oma sõnastuses infot muuhulgas ajalehes, internetis, raamatus ja õpetamisel.

6)Seletaksin lastele, et varastada saab ka muud peale asjade. Lasen lastel joonistada mingi masina ning pärast peavad nad rääkima, mis sellega teha saab. Seejärel saab lastele rääkida õigustest oma loomingule. Ilmselt tuleb ette ka mõni plagiaadi näide klassis.Emotsioonid on need, mis lastele meelde jäävad. 

7)Euroopa Liidu liikmesriikides ning USAs kehtib autoriõigus autori eluajal ja veel 70 aastat pärast tema surma. Berni konventsiooni liikmesriikides 50 aastat. Juhul kui teos on loodud rohkem kui ühe autori poolt, arvestatakse autoriõiguste kehtivust kõige viimase elus olnud kaasautori surmast.

8)Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Autori õigustel on Eestis põhiseaduslik alus. Põhiseaduse  § 39 sätestab, et autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule ning riik kaitseb autori õigusi. Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Isiklike ja varaliste õiguste sisuks on omakorda autorile seadusega antud käitumisvõimalused – teha midagi ise, lubada seda teha teistel isikutel või keelata mingid toimingud teosega.

9)Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid.

Teos peab olema originaalne, see tähendab, et see peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigusliku kaitse saamiseks ei nõuta teose originaalsust maailmauudsuse tähenduses, kuid kaitstav teos ei tohi olla üks-üheselt kopeeritud, tehniliselt kohandatud või äratuntavalt sarnane juba olemasolevate teostega;

Teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas. Tehnikavaldkonnas loodut kaitstakse tööstusomandiga, kui see vastab tööstusomandi tunnustele. Autoriõigusega ei kaitsta näiteks hoone originaalset kütte-, kanalisatsiooni- või ventilatsioonisüsteemi ja muud tehnilist seadet, mis võib saada kaitset leiutise või kasuliku mudelina. Hoone kunstiline osa on kaitstav arhitektuuriteosena

Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. See vorm (näiteks käsikiri, joonis, audio-,  video-, digitaalne salvestis jms) on eelduseks, et teost saaks üldse kaitsta.

Teose objektiivne vorm peab andma võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- ja taasesitamisseadme) abil.

Ka suuliselt esitatud teos (näiteks loeng, ettekanne, kõne) on autoriõigusega kaitstav teos, sest Eesti seadus tunnustab teose suulist vormi.

10)Õiguspäraselt avaldatud teose või selle osa kasutamine illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.

Allikad:

https://kule.kul.ee/avalik/meedia/Autorioigus/Autorioigus_kaitseb_loomingulist.pdf
http://www.autor.ee/

http://www.hkhk.edu.ee/autorioigus/