Juhtimine on eesmärkide poole püüdlemine, vajades selleks erinevaid ressursse nagu inimesi, erinevaid vahendeid, aega jne. Selleks et juhtimisprotsess sujuks, on vajalik hea juhi olemasolu, kes oskab inimesi veenda, nendega koostööd teha, oma tööd ja tööprotsessi analüüsida, inimesi õpetada ja oma kogemusi jagada, protsessi juhtida nii, et inimestel tekiks motivatsioon ja tahe oma tööd teha. Juht peab oskama ennetada tekkida võivaid probleeme, samuti kontrollida protsessi käiku. Hea juht oskab oma tööd organiseerida ja delegeerida seda.
Juhil peab olema visioon ja strateegia, kuidas eesmärkide poole püüelda ja kuidas kaasata ka meeskonna liikmed, et kõik oleksid rahul. Kindlasti on üheks motivaatoriks meeskonnale tunnustamine!
Juhil peab olema inimeste tundmise omadus, ehk et tema peab panema kokku meeskonna, kes eesmärkide poole püüdlemise protsessis teeb omavahelist koostööd ja edastab infot õigeaegselt. Meeskonna liikmete valiku tegemine on alati keeruline ja selleks peab olema ka vaistu. Juht peab olema empaatiline, positiivselt meelestatud, järjekindel ja otsustusvõimeline.
Ajaga kaasas käimine on kindlasti üks märksõna, millega juht peab kursis olema.
Kõige tähtsam selle kõige juures on ikkagi juhi kindel tahe seda kõike teha!
Kristina Udris
Submitted by Kristina Udris on Wed, 02/17/2016 - 19:18
Kristina, olen sinuga nõus, et heal juhil peavad olema eesmärgid ning visioon, mille poole püüelda. Hea juht peab oskama hoida oma meeskonda, olema tasakaalukas ja ka inimlik, juht ei tohiks kunagi tõsta oma häält alluvate peale. Mulle meeldis kuidas ütles Kristina Mänd:"hea juht on nii kindral kui ka kasvataja"
Leian, et ajaga kaasas käimine on juhile väga oluline, et viia edasi oma organistatsiooni. Sama kehtib ka meie - haridustehnoloogide kohta. Et viia edasi organistasiooni, vähemalt suunata, anda uusi mõtteid. Me peame tegema koostööd oma kolleegidega, olema avatud ja head suhtlejad. See kehtib ka juhi kohta.
Kristina Lee
Submitted by Kristina Lee on Fri, 02/19/2016 - 07:37
Olen sinuga nõus, et hea juht peaks olema hea veenmisoskusega, koostöö aldis, analüüsimis oskusega- oskus analüüsida oma tööd, selle tulemusi; inimeste vahelisi suhteid ning millised tagajärjed on ühel või teisel käitumisel ning teol. Oskus õpetada ning jagada kogemusi, toetada oma meeskonda ja motiveerida oma töötajaid, kindlasti tahe teha oma tööd.
Sille Paas
Submitted by Sille Paas on Thu, 02/25/2016 - 21:02
Olen nõus eriti sellega, et juhil peaks olema oskus jagada oma kogemusi. Kurb on näha juhte, kes on valitud ametikohale nende suurte kogemuste pagasi tõttu, aga kes ei oska jagada oma teadmisi.
Olen sinuga nõus, ning mulle väga meeldib sinu viimane lause "kõige tähtsam selle kõige juures on ikkagi juhi kindel tahe seda kõike teha". Usun samuti, et see on kindlasti hea juhtimise üks võtmetest, et juhti huvitaks oma töö ning, et ta teeks seda südamega :)
Jaana Varis
Submitted by Jaana Varis on Thu, 02/25/2016 - 11:17
Sinu postituses on välja toodud omadused, mis peavad ühel heal ja juhtival juhil olema! :) Postitust lugedes, jõudsin järeldusele, et need read, mida olid juhi kohta kirja pannud ning need omadused, mille olid välja toonud, on Sul, kui tulevasel juhil juba olemas! Sinust saaks väga tark, hooliv, aus juht :)
Kristina Sirkas
Submitted by Kristina Sirkas on Thu, 02/25/2016 - 20:51
Mulle meeldis sinu postituses, et tõid välja meeskonna tunnustamise vajaduse. Olen selle arvamusega päri. Protsessi juhitakse meeskonnaga aga kui juht ei tunnusta ega austa oma meeskonda, siis juhtub kaks asja: 1) meeskond vahetub pidevalt ning selle asemel, et keskenduda asutuse arendamisse peab ta uutele inimeste missiooni ja visiooni seletama, st ühel kohal seismine. 2) Töötajad, kes ei lahku ei näita mingit tahtmist asutuse arengusse panustada ja teevad oma tööd vaikselt ja omaette, st jällegi ühel kohal seismine. Juhtimine on väga lai mõiste ning pidev protsess. Kõik algab juhist ja lõppeb ka juhiga :)
Sirle Pall
Submitted by Sirle Pall on Thu, 02/18/2016 - 15:51
Minumeelest oli loetud materjalist väga huvitav mõte Maario Laasil, kes oma artiklis kirjutas, et juhtida on võimalik ainult protsesse, mitte inimesi. Protsess siis siinkohal tähendab ajalises järjestuse toimuvate sündmuste jada. Haridustehnoloog lasteaias peab omama visiooni - kuhu meeskond areneb ja teadmisi - kuidas ja mis vahenditega arengut suunata. Kuna haridustehnoloogil ei ole võimalik valida endale meeskonda oma kriteeriumite järgi, siis peab tal olema kõrgeltarenenud oskus meeskonda motiveerida, innustada, inspireerida ja tunnustada. IKT ja haridustehnoloogia valdkond lasteaias on küll kõikvõimalikes arengukavades kirjas, aga et lasteaiad tahaksid, jõuaksid ja võiksid antud plaani järgida, oleks väga vaja lasteaedadel inimesi, kes teavad, kuidas seda protsessi juhtida.
Kristina Lee
Submitted by Kristina Lee on Sun, 02/21/2016 - 18:00
Jah, lasteaias pole võimalik Haridustehnoloogil oma meeskonda valida, sest see on valitud juba asutuse juhi enda poolt. Lähtusin võibolla veidi sellest, kes on lasteaias eesotsas ja teeb valikuid, milliseid inimesi tööle võtta :)
Karin Peetsalu
Submitted by Karin Peetsalu on Sat, 02/20/2016 - 23:25
Maario Laasi mõte oli tõepoolest huvitav. Aitäh, et selle välja tõid! Lugesin aga ei osanud sellele mõttele ennem süveneda. Arvan, et haridustehnoloog oma tegemistega saab natuke mõjutada protsesse, kuna tänapäeva inimesed ja elukeskkond mõjutavad oma teheniliste teadmiste poolest ka lasteaia keskkonda.
Tea Hermann
Submitted by Tea Hermann on Wed, 02/24/2016 - 12:28
Sirle, sinu postitust oli väga huvitav lugeda. Kinlasti on Maario Laasil huvitav mõte, et "juhtida on võimalik protsesse, mitte inimesi" samas on ta oma artikklis mitmel pool välja toonud kui tähtsad on inimesed ja meeskond. Leian, et selleks, et protsessi juhtimine õnnestuks peab juht eelnevalt olema head tööd teinud ka inimestega kellega ta töötab :)
Jaana Varis
Submitted by Jaana Varis on Thu, 02/25/2016 - 11:29
Tõid välja väga huvitava osa juhtimisest. Kui haridustehnoloogil on soov minna tööle lasteaeda just selle ameti peale, siis tõesti peab ta selgeks tegema mis on antud ametiala plussid, miks see hea on jne.
Karin Kalev
Submitted by Karin Kalev on Thu, 02/25/2016 - 19:52
Minu arvates ka peab olema juhil oma visioon, mille nimel ta oma meeskonnaga tööd teeb. Eesmärgi täitmisel ajalisest graafikust kinnipidamine on suurim pähkel, sest see eeldab juhilt oskuslikku meeskonna motiveerimist ja juhtimisoskust.
Kristina Sirkas
Submitted by Kristina Sirkas on Thu, 02/25/2016 - 21:00
Ma loodan siiralt, et kui me lõpetame ülikooli on meil kõrgeltarenenud oskus meeskonda motiveerida :) Tegelikult, mulle tundub, et õpetajad on huvitatud õppimisest ja arenemisest kuid selleks, nagu sa ka kirjutasid, peab neil olema juht, kes valdab teatud teemat natuke rohkem. Lasteaias praktikal olles olen jaganud oma ideid ja mõtteid ning tagasisidena kuulen, et kõik on ju vahva aga ega seda tehnoloogiat ei ole ju vaja, kodus saadakse seda palju. Nüüd siis võitlen ja seletan, mis tehnoloogia ülesanne/mõte lasteaias üleüldse on/oleks. Mis puutub arengukavadesse, kus IKT valdkond kirjas, siis minu arvates on need seal pigem selleks, et näidata, et see neil on. Maakohtades on see valdkond üsna nullilähedane. Õpetajad ei oska, vahendid puuduvad jne.
annely mell
Submitted by annely mell on Thu, 02/25/2016 - 21:00
See ütlus jäi mulle ka meelde, et juhitakse protsesse mitte inimesi. Inimesi saab pigem ikka tegevuse juurde suunata. Nõustun ka sellega, et peab olema eriti arenenud oskus motiveerida ning kaasata teisi ühise eesmärgi nimel pingutama.
Sille Paas
Submitted by Sille Paas on Thu, 02/25/2016 - 21:08
Juhtimine on protsess, mille tulemusel parandatakse elukvaliteeti organisatsioonis kus juht ja alluvad viibivad koos ning naudivad oma töö tegemist ja sellest tulenevaid töövilju.
Juhtimine on vastutus, vastutus oma töötajate ees, nende tervise eest ja heaolu eest, samuti finants olukorra ja objektiivse raha käsitlemise eest. Juhil on oskus näha olukordi süvitsi (tunneb ning tajub oma töötajaid), juht suudab oma meeskonda suunata. Juht kulutab oma aega ja energiat, et tagada organisatsiooni edu ja hea käekäik. Juht oskab oma organisatsiooni reklaamida ning oskab vastavalt vajadusele ja organisatsiooni huve silmas pidades olla uuenduslik mitte tagurlik. Juht suunab ning innustab oma alluvaid paremaks koostööks.
Nõustun sinu kirjutatuga. Eriti meeldib mulle esimene lause "juhtimine on protsess, mille tulemusel parandatakse elukvaliteeti organisatsioonis kus juht ja alluvad viibivad koos ning naudivad oma töö tegemist ja sellest tulenevaid töövilju". See tundub nii idealistlik, ning usun, et kui see alati nii ka toimiks siis käiksid inimesed palju õnnelikemana tööl :)
Jaana Varis
Submitted by Jaana Varis on Thu, 02/25/2016 - 11:21
Väga huvitav oli lugeda sinu postitust, natuke teises võtmes :). Sinu posituses jäi mulle silma lause :"Juhtimine on vastutus, vastutus oma töötajate ees, nende tervise eest ja heaolu eest, samuti finants olukorra ja objektiivse raha käsitlemise eest." Üks hea juht peab tõesti tundma huvi ja hoolima töötaja tervise ja heaolu pärast. Paraku võin enda kogemusest rääkida, et ühe juht unustas töötaja heaolu ja tervise täiesti ära, jättes selle tahaplaanile.
Kristina Udris
Submitted by Kristina Udris on Thu, 02/25/2016 - 17:20
Mulle meeldib sinu lauses fraas " juht ja alluvad viibivad koos ning naudivad oma töö tegemist ja sellest tulenevaid töövilju ". Kes on lasteaias see juht, kes nööre tõmbab, on õpetajatele eeskujuks? On see õppealajuhataja või direktor? Üks vastutab õppetegevuste, teine jälgib, et finantsolukord oleks hea. Alustuseks piisab kui juhtkond omavahel teeb koostööd ja tagab õpetjatele kogu selle, mille oma postituse teises lõigus välja tõid. Seejärel tulevad õpetajad tegevuste ja mõtetega kaasa, nakatades hea energiaga üksteist. Kui protsess lasteaias missiooni ja visiooni täitmiseks liigub, tuleb tunnustus ja uuendused on ka kiired tulema.
Jaana Varis
Submitted by Jaana Varis on Thu, 02/25/2016 - 11:15
Juhtida kedagi või midagi vajab inimesi, aega, vahendeid ressursse jne. Selleks, et midagi juhtida on ennekõike vaja saavutada püstitatud eesmärgid. Maario Laas kirjutas artiklis "Mis on juhtimine ja milline on hea juht?", et juhtida on võimalik protsesse. Protsessis osalevatest inimestest sõltub kuivõrd võimekad need inimesed on.
Minu jaoks tähendab juhtimine seda, kui eesotsas on inimene, kes annab endast maksimumi, et juhtida oma meeskonda. Hea juht peab omama palju häid omadusi. Panin enda jaoks olulisemad punktid kirja, milline peab/võiks olla üks hea juht. Lähtusin sellest, milline ma ise oleksin juhina. Kasutasin selleks bubbl.us keskkonda. (Miskipärast ei õnnestu pilti siia panna, kuid pilti on võimalik näha minu blogipostituses).
Lugedes erinevaid artikleid Juhtimise ja Juhi kohta, kõnetas mind Kristina Männi (Mänd) öeldud lause " Hea juht on nii kindral kui ka lasteaiaõpetaja". Omadused, mis olid selle lause kohta välja toodud on sobilikud mõlemale ametile - mõlematest ametites jagub neid.
Kristina Lee
Submitted by Kristina Lee on Mon, 02/22/2016 - 18:45
Olen nõus, et juht peab olema võimekas ning andma maksimumi. Olles samal ajal teistele eeskujuks, siis järgivad teda ka teised. Tõid välja Mario Laasi protsesside juhtimise "teooria", mis ka mind kõnetas. Bubbl.us keskkonna pilt ei tulnud praegu vist kommentaariga kaasa? Sinu blogipostituses meeldis mulle see lõik:
Ma arvan, et ma oleks suure õpihimuga juht, kes soovib anda endast kõik oleneva, et koostöö sujuks, et meeskond, keda juhin oleksid suurepärased ning tunneksid oma juhi üle uhkust.
Aitäh huvitava lugemise eest!
Tea Hermann
Submitted by Tea Hermann on Wed, 02/24/2016 - 12:36
Olen sinuga nõus, eriti meeldis lause "minu jaoks tähendab juhtimine seda, kui eesotsas on inimene, kes annab endast maksimumi, et juhtida oma meeskonda". Seda avatavasti kuna mõtlen ise samamoodi. Juhtimine ei ole kerge töö, kuid inimene kes selle vastutuse endale võtab peaks andma endast tõesti ka maksimumi, sest meeskond loodab selle peale.
Kristina Udris
Submitted by Kristina Udris on Thu, 02/25/2016 - 16:20
Jaana, sul on huvitav postitus. Mina tõin oma postituses samuti välja K.Männi öeldud lause. Leian, et me kõik oleme igapäevaselt juhid - seda siis rühmas olles, motiveerides lapsi või siis kodus oma perega olles. Anname ju mõlemal juhul endast maksimumi.
Karin Kalev
Submitted by Karin Kalev on Thu, 02/25/2016 - 19:43
Ma jäin mõtlema sinu lauset: Protsessis osalevatest inimestest sõltub kuivõrd võimekad need inimesed on. Ma saan sellest aru kahel viisil: meeskond on nii tugev, kui selles olevad inimesed. Või kui palju suudavad meeskonnas olevad inimesed üksteist toetada ja koostööd teha, et arenemisprotsess oleks maksimaalne. Mõlemad variandid antudjuhul sobivad. :)
Kristina Sirkas
Submitted by Kristina Sirkas on Tue, 02/23/2016 - 11:51
Juhtimine minu jaoks on seatud eesmärkide saavutamine. Juht on see, kes delegeerib ülesanded ja jälgib, et seatud eesmärgid täidetud saaksid. Juht ei ole alati direktor või juhataja asutuses. Protsessi võib juhtida igaüks, kes tunneb, et on selles pädev. Seletaksin seda ühe näitega, mida olen ise kogenud. 2014 aasta lõpus otsustasin kirjutada projekti oma asutusele, et soetada robootikavahendid. Koostöös asutuse juhiga kirjutasin projekti ning 2015 jaanuaris esitasin selle. Projekt oli pikk ning sisaldas lisaks vahenditele ka väljasõitude korraldamist. Kevadel tuli otsus, et projekt saab täisrhaastuse. Mina olin projektijuht. Projekt lõppes 2016 aasta januaris kui esitasin lõplikud aruanded. Kogu aasta vältel organiseerisin väljasõite, delegeerisin ülesandeid oma kolleegidele, jälgisin,et tegevuskava oleks igakuiselt täpselt täidetud, et eelarve oleks kooskõlas. Kogu selle aja oli mul meeskond, kes täitis minu antud ülesandeid, tegelikult me tegime seda koos. Meeskond on väga tähtis. Juht ei ole "targem" kui kõik teised. Juhil on juhtimisoskus ja meeskond, kes temaga töötab omab teadmisi, mida juht ei tea. Juhtimine on asi, mis algab kodust - ka kodus on kellegil "püksid jalas", kes juhib pereelu. Haridustehenoloog lasteasutuses juhib IKT valdkonda, tal ei ole küll alluvaid aga tema teadmised IT valdkonnas on suuremad kui tavalisel rühmaõpetajal ning kui haridustehnoloog alustab mõnd projekti või tegevust siis delegeerib ta ülesanded ka meeskonnale, meeskond täidab ülesandeid (kas koos või ilma tehnoloogita) ning tehnoloog jälgib, et seatud eesmärgid saaks täidetud. Selleks aga ei pea tehnoloog vaid näpuga näitama, tehnoloog abistab ja suunab. See ongi koostöö, kus üks juhib ja teised käivad sama rada.
Tea Hermann
Submitted by Tea Hermann on Wed, 02/24/2016 - 13:15
Väga huvitav oli lugeda sinu postitust, eriti meeldis mulle see kuidas sa lõid seose juhtise ja kodu vahel. Juhiroll on tõesti vajalik igal pool. Samuti oli põnev lugeda sinu enda kogemusest projektijuhina, sooviksin sellest mõnikord rohkem teada saada :)
Jaana Varis
Submitted by Jaana Varis on Thu, 02/25/2016 - 11:23
Tundes sind, siis Sa oled ja oleksid tõesti üks väga hea juht! Eestvedaja, julge ning oskad alati kaasarääkida ning teeksid kõik oma meeskonna pärast ja koos nendega, et võiduka lõpuni minna! :)
Sul oli väga põhjalik postitus, hea oli lugeda sinu enda kogemusi.
Karin Peetsalu
Submitted by Karin Peetsalu on Thu, 02/25/2016 - 16:24
Nõustun sinuga täielikult, et juht ei ole alati direktor või juhataja asutuses. Mingit tegevust või protsessi võib juhtida ka inimene, kes on mingis vallas pädev.
Loomulikult on väga tähtis ka meeskond, keda juhitakse ning selleks ongi oluline juhi hea juhtimisoskus. Oli huvitav lugeda. Aitäh!
Sirle Pall
Submitted by Sirle Pall on Thu, 02/25/2016 - 17:54
Väga huvitav postitus. Tõesti, ma olen sinuga nõus, et juht ei peaks arvama, et ta on kindlapeale targem, kui teised. Samas on inimesi, kes kellel on vaja teada, et nende juht on targem. Samuti on lood pükstega - väga hea võrdlus minuarust. Kui teised on nõus, et püksid on just selle inimese jalas ja nad seda aktsepteerivad, siis on kõik hästi. Aga kui meeskonnas on rohkem, kes tahaksid, et püksid nende jalas oleks, siis on probleem. Aga sa kirjutad, et juhil peab olema juhtimisoskus, see tähendab, et ta peab ikka oskama viisakalt selgeks teha, kelle jalas püksid on :D Lõpuks - ma arvan, et tundes sind, siis sa oled tõesti hea juht :)
Kristina Lee
Submitted by Kristina Lee on Thu, 02/25/2016 - 18:59
Väga huvitav oli lugeda Sinu postitust Kristina! Elulised näited ongi kõige paremad. Oled kindlasti üks hea projektijuht ning võtan Sind oma eeskujuks! Proovin samuti tulevikus kätt projektikirjutamises. Järgmine tsitaat läks mulle hästi korda:
Haridustehenoloog lasteasutuses juhib IKT valdkonda, tal ei ole küll alluvaid aga tema teadmised IT valdkonnas on suuremad kui tavalisel rühmaõpetajal ning kui haridustehnoloog alustab mõnd projekti või tegevust siis delegeerib ta ülesanded ka meeskonnale, meeskond täidab ülesandeid (kas koos või ilma tehnoloogita) ning tehnoloog jälgib, et seatud eesmärgid saaks täidetud.
Haridustehnoloogid aitaksid ka rohkem IKT vahendeid lasteaedadesse muretseda, kui neid veel nii palju pole.
Aitäh Sulle!
Karin Kalev
Submitted by Karin Kalev on Thu, 02/25/2016 - 19:22
Kristina, ühinen sinu mõtetega juhtimise osas. Juhti võib märgata igas situatsioonis, on see kodus , tänaval, asutuses. Ikka on välja kujunenud või valitud isik, kes võtab olukorra juhtimise e.eesmärgi täitmise oma peale. Kindlasti oled sa saanud hea kogemuse kindla eesmärgi nimel juhtimise osas. Usun,et see julgustab sind ette võtmaks ka järjest uusi ja uusi projekte. Kogemusest sünnib uus kogemus ja samas nägid sa , milliseid omadusi või vaatenurki on kasulik eesmärgi nimel kasutada.. Edu sulle ka edaspidiseks!
annely mell
Submitted by annely mell on Thu, 02/25/2016 - 21:19
Mulle meeldis, et tõid reaalse näite just enda kohta, milline on tulemus kui protsessi on edukalt juhitud. Sul oli olemas juhile omane sihikindlus ja otsutamisjulgus ning usk sellesse, et sa/te saate hakkama. :)
Sille Paas
Submitted by Sille Paas on Thu, 02/25/2016 - 22:06
Aegade algusest saadik on olnud juhid ja alluvad. Need rollid on kujunenud selleks, et ühiskond saaks toimida. Inimestel on vaja kedagi kelle poole üles vaadata ning kedagi kes neid juhiks, suunaks ja kes vastutaks. Juhi positsioon tundub paljudele inimestele kerge ning pahatihi ei osata selle tegelikku tähtsust hinnata.
Olla juht, tähendab suurt vastutust, mis omakorda eeldab head pingetaluvust. Hea juht peab otsuste tegemisel arvestama mitme osapoolega: alluvad, finantsilised võimalused, klientide soovid ja aeg. Võtta vastu selliseid otsuseid, et kõik osapooled oleksid rahul, on peaaegu võimatu. Alati on keegi, kes arvab, et temale on tehtud ülekohut või, et ta oleks ise paremat lahendust teadnud. Mida suuremat organisatsiooni juhtida seda raskem on tõeliselt tunda oma alluvaid, samas, et nad rahul oleksid peab hea juht oma töötajaid tundma. Ise olen proovinud juhi positsiooni, töötades koos seitsme inimesega. Isegi kui inimesi ei olnud palju, mõistsin kiiresti, et lahenduste leidmine mis kõigile sobib on väga keeruline.
Tihtipeale alluvad ootavad juhilt kiitust või preemiat, kuid, kui tihti need samad inimesed oma juhti kiitnud on? Sellega soovin lihtsalt, et te mõtleksite korraks juhtide peale kellega teie koos töötate. Me peaksime arvestama, et juhipositsioon on samamoodi töökoht nagu meie enda oma ja uskuma, et sellel positsioonil olija teeb seda nii hästi kui ta oskab. Sellest aru saades on vahel kergem mõista ning mitte hukka mõista, kui juhid eksivad, sest ka nemad on inimesed :)
Jaana Varis
Submitted by Jaana Varis on Thu, 02/25/2016 - 11:25
Juht olla on kindlasti raske ning väga hea oli sinu postitust lugeda. Kirjutasid sellest vaatenurgast, kuidas juhid end tunnevad kui näiteks alluvad alatihti vinguvad ja pahandavad, aga olles ise selles olukorras, ei oskaks pooled midagi peale hakata.
Kristina Udris
Submitted by Kristina Udris on Thu, 02/25/2016 - 16:14
Olen sinuga täiesti nõus, et juhid on ka inimesed ja eksimine on inimlik. Mina arvan, et kui on tekkinud probleeme ja kui mõni alluv niiöelda tunneb, et talle on tehtud ülekohut, on alati mõistlik rääkida (juhi ja alluva avameelne jutuajamine). Usun, et sellised vestlused parandavad nii töötulemusi kui ka alluva enesekindlust.
Karin Peetsalu
Submitted by Karin Peetsalu on Thu, 02/25/2016 - 16:37
Olla juht tähendab tõepoolest suurt vastutust. Õnnelik on see inimene, kes saab töötada juhi juures kellele saab alt üles vaadata. Olen ise ka töötanud inimesega kellele sai tõepoolest alt üles vaadata, absoluutselt kõiges. Ise ma püüan ikka oma haridustehnoloogiliste pädevustega toetada teisi õpetajaid, kui vaja siis ka ülemusi. Ja üritan teha reklaami oma lasteaiale, mis oli täiesti juhuslik animatsioonide tõttu. Sel moel leidsin võimaluse reklaamida oma lasteaeda positiivses võtmes. Tänud huvitava lugemise eest!
Sirle Pall
Submitted by Sirle Pall on Thu, 02/25/2016 - 17:31
Väga huvitav on lugeda sinu postitust, vaatevinklit juhi seisukohast. Ka minul on sama kogemus, kus ma pidin ajutiselt suunama 10 inimese tööd. Jõudsin oma tööga umbes samale järeldusele, kui sinagi. Ükskõik, mida sa teed, on ikka lõpuks keegi, kes pole rahul ja kes arvab, et asjad peaksid olema korraldatud teisiti. Kindlasti on inimesi, kes iseloomu poolest sobivad juhiks paremini, kui teised. Teised, kes väga tahavad, nendel on võimalik ennast arendada ja läbi koolituste olla parem juht. Ilmselt on ka inimesi, kes ei sobigi juhiks. Juhi oluline omadus on kindlasti motiveerimisoskus, kuna ta peab olema võimeline motiveerima oma alluvaid ja samal leidma ka ise endale motivatsiooni.
Kristina Lee
Submitted by Kristina Lee on Thu, 02/25/2016 - 19:08
Väga hea vaatenurk Tea! Ma võin öelda, et meie asutusel on väga hea juht ja ma tunnen, et mul on temalt veel palju õppida. Ma olen teda kiitnud ja tema kiidab meid ka. Tean, et juhil on suur vastutus, aga kui pole olnud tema enda kingades, siis tegelikult ei ole ma seda ju kunagi tajunud. Kui on mõni mure, siis ikka pöördutakse juhi poole ja tõesti, kui tal on palju alluvaid, siis seda rohkem lahendusi peavad nad koos leidma, et saavutada kompromiss. Erinevad juhid on aga erinevad. Haridustehnoloogil tõesti pole alluvaid (kellegi teise postitusest lugesin) ja võibolla on neil mõnevõrra kergem, kui sellel juhil, kellel on alluvad. Samas, haridustehnoloog peab ennast kehtestama ja andma teada, et ka tema töökoht on tähtis.
Aitäh Tea!
Karin Kalev
Submitted by Karin Kalev on Thu, 02/25/2016 - 19:48
Huvitav mõttekäik. Hea on tõesti lasta mõtetel lasta liikuda selles suunas, milline hea tagasiside on näiteks juht oma alluvatelt saanud. Pahatihti ei tule need iluisad sõnad üle huulte vaid pigem selline tagasiside võib juhi jaoks ilmneda alluvate seas läbiviidud rahulolu-uuringutest. Juhilt oodatakse palju, aga eks alluvateltki oodatakse samamoodi, lihtsalt veidi teisel kujul.
Kristina Sirkas
Submitted by Kristina Sirkas on Thu, 02/25/2016 - 21:30
Lugesin mitu korda sinu postitust ja mõtlesin, et olen sinuga nõus ja samas ei ole ka. Me kiidame ja laidame. Juhil on võimalus oma töötajaid kiita erinaval moel: rahalise preemiaga, väljasõitudega, kiidusõnaga avalikult jne. Töötajal on nimetatud võimalustest ainult viimane.(kindlasti on veel võimalusi) Ilmselt on see teema, millest võiks rääkida palju. Loomulikult vajab juht samuti kiitmist ja tunnustamist aga samamoodi nagu töötaja, peab ta selle välja teenima. Kui juht teeb "tegusid" kinniste uste taga ja keegi seda näe, ei oska keegi ka kiita. Inimese loomuses on eksida, selle läbi õpib ta teistmoodi asju tegema, õigesti. Selleks, et õigesti asju teha, tuleb endale ka tunnistada, et olen midagi valesti teinud. Kallid töötajad, hoidkem oma juhte, et ta võiks teha vigu, et nendest siis õppida. Juhid, hoidkem oma töötajaid ja laseme ka neil õppida ja areneda.
annely mell
Submitted by annely mell on Thu, 02/25/2016 - 22:00
Olen nõus, et juhid on ka inimesed, aga ka juht ei tohiks unustada, et tema alluvad on kõigest tavalised inimesed kes vahel eksivad. Kuigi mina leian, et juhil peaks olema siiski pisut paksem nahk, et taluda erinevat kriitikat ja ervestama sellega, et kõigile ei saagi meeldida. Ega kriitika ei tule ka alati tühja koha pealt, ehk tuleks seda võtta märgina sellest, et midagi oleks vaja üle vaadata seni hästi toiminud süsteemis. Ja alati pole ka süsteemis viga, vaid ongi mõni kolleeg kes pole kunagi millegagi rahul. Ma leian, et selliste probleemide/murede lahendamisks on alati hea maha pidada (arengu)vestlus:)
Sille Paas
Submitted by Sille Paas on Thu, 02/25/2016 - 22:30
Ma isiklikult leian, et enam pole mulle vaja sellist juhti, kellele ma alt üles vaatan, vaid hoopis sellist, kes oma tegude, ideede ja sõnadega on eeskujuks. Igasugune autoritaarne võim ajab mind natuke segadusse. Ma hakkan mõtlema, et miks on loodud taoline keskkond, kus ei saa kahelda, arutada ja vabalt suhelda. Mulle meeldib juht, kelle sõnad ja teod pole vastuolus. igasugused sõnademehed ja -naised ei sütita sädet ega usaldust. Loomulikult imetletakse neid ka neid juhte, kelle tegude ja sõnade vahel pole harmooniat aga mina leian, et juht suudab mind motiveerida ainult siis, kui ta on eeskujuks ja eeskuju saab minu jaoks olla ainult aus inimene, kes oma loomult ja väärtuste poolest sobib selleks. Inimene, kellel on olemas kõik eelnevalt väljatoodud omadused (hea pingetaluvus, mitme osapoolega arvestamine jne), aga kes ei pea juhiks olemise nimel pingutama ja looma võltsi kesta. Kui ta loodud töökeskkond on motiveeriv, vaba ja arenguvõimalusi pakkuv, siis tunnen, et olen õnnega koos ja ma olen nõus temaga koos läbi tule ja vee minema.
Comments
Kristina Lee
Submitted by Kristina Lee on Mon, 02/15/2016 - 16:06
Juhtimine on eesmärkide poole püüdlemine, vajades selleks erinevaid ressursse nagu inimesi, erinevaid vahendeid, aega jne. Selleks et juhtimisprotsess sujuks, on vajalik hea juhi olemasolu, kes oskab inimesi veenda, nendega koostööd teha, oma tööd ja tööprotsessi analüüsida, inimesi õpetada ja oma kogemusi jagada, protsessi juhtida nii, et inimestel tekiks motivatsioon ja tahe oma tööd teha. Juht peab oskama ennetada tekkida võivaid probleeme, samuti kontrollida protsessi käiku. Hea juht oskab oma tööd organiseerida ja delegeerida seda.
Juhil peab olema visioon ja strateegia, kuidas eesmärkide poole püüelda ja kuidas kaasata ka meeskonna liikmed, et kõik oleksid rahul. Kindlasti on üheks motivaatoriks meeskonnale tunnustamine!
Juhil peab olema inimeste tundmise omadus, ehk et tema peab panema kokku meeskonna, kes eesmärkide poole püüdlemise protsessis teeb omavahelist koostööd ja edastab infot õigeaegselt. Meeskonna liikmete valiku tegemine on alati keeruline ja selleks peab olema ka vaistu. Juht peab olema empaatiline, positiivselt meelestatud, järjekindel ja otsustusvõimeline.
Ajaga kaasas käimine on kindlasti üks märksõna, millega juht peab kursis olema.
Kõige tähtsam selle kõige juures on ikkagi juhi kindel tahe seda kõike teha!
Kristina Udris
Submitted by Kristina Udris on Wed, 02/17/2016 - 19:18
Kristina, olen sinuga nõus, et heal juhil peavad olema eesmärgid ning visioon, mille poole püüelda. Hea juht peab oskama hoida oma meeskonda, olema tasakaalukas ja ka inimlik, juht ei tohiks kunagi tõsta oma häält alluvate peale. Mulle meeldis kuidas ütles Kristina Mänd:"hea juht on nii kindral kui ka kasvataja"
Leian, et ajaga kaasas käimine on juhile väga oluline, et viia edasi oma organistatsiooni. Sama kehtib ka meie - haridustehnoloogide kohta. Et viia edasi organistasiooni, vähemalt suunata, anda uusi mõtteid. Me peame tegema koostööd oma kolleegidega, olema avatud ja head suhtlejad. See kehtib ka juhi kohta.
Kristina Lee
Submitted by Kristina Lee on Fri, 02/19/2016 - 07:37
Aitäh Kristina! Mänd'i ütlus jäi ka mulle kuskile pähe helisema :)
Sille Paas
Submitted by Sille Paas on Thu, 02/25/2016 - 21:00
Olen ka teie mõlema arvamustega nõus.
Karin Peetsalu
Submitted by Karin Peetsalu on Sat, 02/20/2016 - 22:58
Olen sinuga nõus, et hea juht peaks olema hea veenmisoskusega, koostöö aldis, analüüsimis oskusega- oskus analüüsida oma tööd, selle tulemusi; inimeste vahelisi suhteid ning millised tagajärjed on ühel või teisel käitumisel ning teol. Oskus õpetada ning jagada kogemusi, toetada oma meeskonda ja motiveerida oma töötajaid, kindlasti tahe teha oma tööd.
Sille Paas
Submitted by Sille Paas on Thu, 02/25/2016 - 21:02
Olen nõus eriti sellega, et juhil peaks olema oskus jagada oma kogemusi. Kurb on näha juhte, kes on valitud ametikohale nende suurte kogemuste pagasi tõttu, aga kes ei oska jagada oma teadmisi.
Lada Reis
Submitted by Lada Reis on Mon, 02/22/2016 - 22:52
Kuna minu postitused ei ole enam arutelus nähtavad, siis saadan testimiseks käesoleva sõnumi
Tea Hermann
Submitted by Tea Hermann on Wed, 02/24/2016 - 12:16
Olen sinuga nõus, ning mulle väga meeldib sinu viimane lause "kõige tähtsam selle kõige juures on ikkagi juhi kindel tahe seda kõike teha". Usun samuti, et see on kindlasti hea juhtimise üks võtmetest, et juhti huvitaks oma töö ning, et ta teeks seda südamega :)
Jaana Varis
Submitted by Jaana Varis on Thu, 02/25/2016 - 11:17
Sinu postituses on välja toodud omadused, mis peavad ühel heal ja juhtival juhil olema! :) Postitust lugedes, jõudsin järeldusele, et need read, mida olid juhi kohta kirja pannud ning need omadused, mille olid välja toonud, on Sul, kui tulevasel juhil juba olemas! Sinust saaks väga tark, hooliv, aus juht :)
Kristina Sirkas
Submitted by Kristina Sirkas on Thu, 02/25/2016 - 20:51
Mulle meeldis sinu postituses, et tõid välja meeskonna tunnustamise vajaduse. Olen selle arvamusega päri. Protsessi juhitakse meeskonnaga aga kui juht ei tunnusta ega austa oma meeskonda, siis juhtub kaks asja: 1) meeskond vahetub pidevalt ning selle asemel, et keskenduda asutuse arendamisse peab ta uutele inimeste missiooni ja visiooni seletama, st ühel kohal seismine. 2) Töötajad, kes ei lahku ei näita mingit tahtmist asutuse arengusse panustada ja teevad oma tööd vaikselt ja omaette, st jällegi ühel kohal seismine. Juhtimine on väga lai mõiste ning pidev protsess. Kõik algab juhist ja lõppeb ka juhiga :)
Sirle Pall
Submitted by Sirle Pall on Thu, 02/18/2016 - 15:51
Minumeelest oli loetud materjalist väga huvitav mõte Maario Laasil, kes oma artiklis kirjutas, et juhtida on võimalik ainult protsesse, mitte inimesi. Protsess siis siinkohal tähendab ajalises järjestuse toimuvate sündmuste jada. Haridustehnoloog lasteaias peab omama visiooni - kuhu meeskond areneb ja teadmisi - kuidas ja mis vahenditega arengut suunata. Kuna haridustehnoloogil ei ole võimalik valida endale meeskonda oma kriteeriumite järgi, siis peab tal olema kõrgeltarenenud oskus meeskonda motiveerida, innustada, inspireerida ja tunnustada. IKT ja haridustehnoloogia valdkond lasteaias on küll kõikvõimalikes arengukavades kirjas, aga et lasteaiad tahaksid, jõuaksid ja võiksid antud plaani järgida, oleks väga vaja lasteaedadel inimesi, kes teavad, kuidas seda protsessi juhtida.
Kristina Lee
Submitted by Kristina Lee on Sun, 02/21/2016 - 18:00
Olen Sinuga nõus Sirle ja Laasiga samuti. Mainin seda ka oma wordpress blogis: https://leeiktjuhtimine.wordpress.com/2016/02/13/mis-on-juhtimine/
Jah, lasteaias pole võimalik Haridustehnoloogil oma meeskonda valida, sest see on valitud juba asutuse juhi enda poolt. Lähtusin võibolla veidi sellest, kes on lasteaias eesotsas ja teeb valikuid, milliseid inimesi tööle võtta :)
Karin Peetsalu
Submitted by Karin Peetsalu on Sat, 02/20/2016 - 23:25
Maario Laasi mõte oli tõepoolest huvitav. Aitäh, et selle välja tõid! Lugesin aga ei osanud sellele mõttele ennem süveneda. Arvan, et haridustehnoloog oma tegemistega saab natuke mõjutada protsesse, kuna tänapäeva inimesed ja elukeskkond mõjutavad oma teheniliste teadmiste poolest ka lasteaia keskkonda.
Tea Hermann
Submitted by Tea Hermann on Wed, 02/24/2016 - 12:28
Sirle, sinu postitust oli väga huvitav lugeda. Kinlasti on Maario Laasil huvitav mõte, et "juhtida on võimalik protsesse, mitte inimesi" samas on ta oma artikklis mitmel pool välja toonud kui tähtsad on inimesed ja meeskond. Leian, et selleks, et protsessi juhtimine õnnestuks peab juht eelnevalt olema head tööd teinud ka inimestega kellega ta töötab :)
Jaana Varis
Submitted by Jaana Varis on Thu, 02/25/2016 - 11:29
Tõid välja väga huvitava osa juhtimisest. Kui haridustehnoloogil on soov minna tööle lasteaeda just selle ameti peale, siis tõesti peab ta selgeks tegema mis on antud ametiala plussid, miks see hea on jne.
Karin Kalev
Submitted by Karin Kalev on Thu, 02/25/2016 - 19:52
Minu arvates ka peab olema juhil oma visioon, mille nimel ta oma meeskonnaga tööd teeb. Eesmärgi täitmisel ajalisest graafikust kinnipidamine on suurim pähkel, sest see eeldab juhilt oskuslikku meeskonna motiveerimist ja juhtimisoskust.
Kristina Sirkas
Submitted by Kristina Sirkas on Thu, 02/25/2016 - 21:00
Ma loodan siiralt, et kui me lõpetame ülikooli on meil kõrgeltarenenud oskus meeskonda motiveerida :) Tegelikult, mulle tundub, et õpetajad on huvitatud õppimisest ja arenemisest kuid selleks, nagu sa ka kirjutasid, peab neil olema juht, kes valdab teatud teemat natuke rohkem. Lasteaias praktikal olles olen jaganud oma ideid ja mõtteid ning tagasisidena kuulen, et kõik on ju vahva aga ega seda tehnoloogiat ei ole ju vaja, kodus saadakse seda palju. Nüüd siis võitlen ja seletan, mis tehnoloogia ülesanne/mõte lasteaias üleüldse on/oleks. Mis puutub arengukavadesse, kus IKT valdkond kirjas, siis minu arvates on need seal pigem selleks, et näidata, et see neil on. Maakohtades on see valdkond üsna nullilähedane. Õpetajad ei oska, vahendid puuduvad jne.
annely mell
Submitted by annely mell on Thu, 02/25/2016 - 21:00
See ütlus jäi mulle ka meelde, et juhitakse protsesse mitte inimesi. Inimesi saab pigem ikka tegevuse juurde suunata. Nõustun ka sellega, et peab olema eriti arenenud oskus motiveerida ning kaasata teisi ühise eesmärgi nimel pingutama.
Sille Paas
Submitted by Sille Paas on Thu, 02/25/2016 - 21:08
Just nii, väga tabavalt oled kõik välja kirjutanud.
Karin Peetsalu
Submitted by Karin Peetsalu on Sat, 02/20/2016 - 22:51
Juhtimine on protsess, mille tulemusel parandatakse elukvaliteeti organisatsioonis kus juht ja alluvad viibivad koos ning naudivad oma töö tegemist ja sellest tulenevaid töövilju.
Juhtimine on vastutus, vastutus oma töötajate ees, nende tervise eest ja heaolu eest, samuti finants olukorra ja objektiivse raha käsitlemise eest. Juhil on oskus näha olukordi süvitsi (tunneb ning tajub oma töötajaid), juht suudab oma meeskonda suunata. Juht kulutab oma aega ja energiat, et tagada organisatsiooni edu ja hea käekäik. Juht oskab oma organisatsiooni reklaamida ning oskab vastavalt vajadusele ja organisatsiooni huve silmas pidades olla uuenduslik mitte tagurlik. Juht suunab ning innustab oma alluvaid paremaks koostööks.
https://kariniajaveeb.wordpress.com/category/ht-praktika-2/
Kristina Lee
Submitted by Kristina Lee on Sun, 02/21/2016 - 13:55
Olen Sinuga nõus Karin. Meeldib, et tõid välja sellise lause:
Just! Hea juht peab oskama oma töötajaid motiveerida ja osata nende hingeelus toimuvat tunnetada. Uuenduslikkus on edasiviiv jõud! :)
Aitäh Karin!
Tea Hermann
Submitted by Tea Hermann on Wed, 02/24/2016 - 12:32
Nõustun sinu kirjutatuga. Eriti meeldib mulle esimene lause "juhtimine on protsess, mille tulemusel parandatakse elukvaliteeti organisatsioonis kus juht ja alluvad viibivad koos ning naudivad oma töö tegemist ja sellest tulenevaid töövilju". See tundub nii idealistlik, ning usun, et kui see alati nii ka toimiks siis käiksid inimesed palju õnnelikemana tööl :)
Jaana Varis
Submitted by Jaana Varis on Thu, 02/25/2016 - 11:21
Väga huvitav oli lugeda sinu postitust, natuke teises võtmes :). Sinu posituses jäi mulle silma lause :"Juhtimine on vastutus, vastutus oma töötajate ees, nende tervise eest ja heaolu eest, samuti finants olukorra ja objektiivse raha käsitlemise eest." Üks hea juht peab tõesti tundma huvi ja hoolima töötaja tervise ja heaolu pärast. Paraku võin enda kogemusest rääkida, et ühe juht unustas töötaja heaolu ja tervise täiesti ära, jättes selle tahaplaanile.
Kristina Udris
Submitted by Kristina Udris on Thu, 02/25/2016 - 17:20
Tore lugemine Karin! Leian, et juht on inimene, kes paneb asjad organistatsioonis toimuma. Ta loob keskkonna, kus alluvad tunnevad end motiveerituna
Kristina Sirkas
Submitted by Kristina Sirkas on Thu, 02/25/2016 - 21:12
Mulle meeldib sinu lauses fraas " juht ja alluvad viibivad koos ning naudivad oma töö tegemist ja sellest tulenevaid töövilju ". Kes on lasteaias see juht, kes nööre tõmbab, on õpetajatele eeskujuks? On see õppealajuhataja või direktor? Üks vastutab õppetegevuste, teine jälgib, et finantsolukord oleks hea. Alustuseks piisab kui juhtkond omavahel teeb koostööd ja tagab õpetjatele kogu selle, mille oma postituse teises lõigus välja tõid. Seejärel tulevad õpetajad tegevuste ja mõtetega kaasa, nakatades hea energiaga üksteist. Kui protsess lasteaias missiooni ja visiooni täitmiseks liigub, tuleb tunnustus ja uuendused on ka kiired tulema.
Jaana Varis
Submitted by Jaana Varis on Thu, 02/25/2016 - 11:15
Juhtida kedagi või midagi vajab inimesi, aega, vahendeid ressursse jne. Selleks, et midagi juhtida on ennekõike vaja saavutada püstitatud eesmärgid. Maario Laas kirjutas artiklis "Mis on juhtimine ja milline on hea juht?", et juhtida on võimalik protsesse. Protsessis osalevatest inimestest sõltub kuivõrd võimekad need inimesed on.
Minu jaoks tähendab juhtimine seda, kui eesotsas on inimene, kes annab endast maksimumi, et juhtida oma meeskonda. Hea juht peab omama palju häid omadusi. Panin enda jaoks olulisemad punktid kirja, milline peab/võiks olla üks hea juht. Lähtusin sellest, milline ma ise oleksin juhina. Kasutasin selleks bubbl.us keskkonda. (Miskipärast ei õnnestu pilti siia panna, kuid pilti on võimalik näha minu blogipostituses).
Lugedes erinevaid artikleid Juhtimise ja Juhi kohta, kõnetas mind Kristina Männi (Mänd) öeldud lause " Hea juht on nii kindral kui ka lasteaiaõpetaja". Omadused, mis olid selle lause kohta välja toodud on sobilikud mõlemale ametile - mõlematest ametites jagub neid.
Kristina Lee
Submitted by Kristina Lee on Mon, 02/22/2016 - 18:45
Olen nõus, et juht peab olema võimekas ning andma maksimumi. Olles samal ajal teistele eeskujuks, siis järgivad teda ka teised. Tõid välja Mario Laasi protsesside juhtimise "teooria", mis ka mind kõnetas. Bubbl.us keskkonna pilt ei tulnud praegu vist kommentaariga kaasa? Sinu blogipostituses meeldis mulle see lõik:
Aitäh huvitava lugemise eest!
Tea Hermann
Submitted by Tea Hermann on Wed, 02/24/2016 - 12:36
Olen sinuga nõus, eriti meeldis lause "minu jaoks tähendab juhtimine seda, kui eesotsas on inimene, kes annab endast maksimumi, et juhtida oma meeskonda". Seda avatavasti kuna mõtlen ise samamoodi. Juhtimine ei ole kerge töö, kuid inimene kes selle vastutuse endale võtab peaks andma endast tõesti ka maksimumi, sest meeskond loodab selle peale.
Kristina Udris
Submitted by Kristina Udris on Thu, 02/25/2016 - 16:20
Jaana, sul on huvitav postitus. Mina tõin oma postituses samuti välja K.Männi öeldud lause. Leian, et me kõik oleme igapäevaselt juhid - seda siis rühmas olles, motiveerides lapsi või siis kodus oma perega olles. Anname ju mõlemal juhul endast maksimumi.
Karin Kalev
Submitted by Karin Kalev on Thu, 02/25/2016 - 19:43
Olen nõus su väitega, et hea juht saab hakkama nii laste kui täiskasvanutega. Lihtsalt veidi rohkem läheb vaja tunda oma meeskonnaliikmeid:)
Sirle Pall
Submitted by Sirle Pall on Thu, 02/25/2016 - 22:11
Ma jäin mõtlema sinu lauset: Protsessis osalevatest inimestest sõltub kuivõrd võimekad need inimesed on. Ma saan sellest aru kahel viisil: meeskond on nii tugev, kui selles olevad inimesed. Või kui palju suudavad meeskonnas olevad inimesed üksteist toetada ja koostööd teha, et arenemisprotsess oleks maksimaalne. Mõlemad variandid antudjuhul sobivad. :)
Kristina Sirkas
Submitted by Kristina Sirkas on Tue, 02/23/2016 - 11:51
Juhtimine minu jaoks on seatud eesmärkide saavutamine. Juht on see, kes delegeerib ülesanded ja jälgib, et seatud eesmärgid täidetud saaksid. Juht ei ole alati direktor või juhataja asutuses. Protsessi võib juhtida igaüks, kes tunneb, et on selles pädev. Seletaksin seda ühe näitega, mida olen ise kogenud. 2014 aasta lõpus otsustasin kirjutada projekti oma asutusele, et soetada robootikavahendid. Koostöös asutuse juhiga kirjutasin projekti ning 2015 jaanuaris esitasin selle. Projekt oli pikk ning sisaldas lisaks vahenditele ka väljasõitude korraldamist. Kevadel tuli otsus, et projekt saab täisrhaastuse. Mina olin projektijuht. Projekt lõppes 2016 aasta januaris kui esitasin lõplikud aruanded. Kogu aasta vältel organiseerisin väljasõite, delegeerisin ülesandeid oma kolleegidele, jälgisin,et tegevuskava oleks igakuiselt täpselt täidetud, et eelarve oleks kooskõlas. Kogu selle aja oli mul meeskond, kes täitis minu antud ülesandeid, tegelikult me tegime seda koos. Meeskond on väga tähtis. Juht ei ole "targem" kui kõik teised. Juhil on juhtimisoskus ja meeskond, kes temaga töötab omab teadmisi, mida juht ei tea. Juhtimine on asi, mis algab kodust - ka kodus on kellegil "püksid jalas", kes juhib pereelu. Haridustehenoloog lasteasutuses juhib IKT valdkonda, tal ei ole küll alluvaid aga tema teadmised IT valdkonnas on suuremad kui tavalisel rühmaõpetajal ning kui haridustehnoloog alustab mõnd projekti või tegevust siis delegeerib ta ülesanded ka meeskonnale, meeskond täidab ülesandeid (kas koos või ilma tehnoloogita) ning tehnoloog jälgib, et seatud eesmärgid saaks täidetud. Selleks aga ei pea tehnoloog vaid näpuga näitama, tehnoloog abistab ja suunab. See ongi koostöö, kus üks juhib ja teised käivad sama rada.
Tea Hermann
Submitted by Tea Hermann on Wed, 02/24/2016 - 13:15
Väga huvitav oli lugeda sinu postitust, eriti meeldis mulle see kuidas sa lõid seose juhtise ja kodu vahel. Juhiroll on tõesti vajalik igal pool. Samuti oli põnev lugeda sinu enda kogemusest projektijuhina, sooviksin sellest mõnikord rohkem teada saada :)
Jaana Varis
Submitted by Jaana Varis on Thu, 02/25/2016 - 11:23
Tundes sind, siis Sa oled ja oleksid tõesti üks väga hea juht! Eestvedaja, julge ning oskad alati kaasarääkida ning teeksid kõik oma meeskonna pärast ja koos nendega, et võiduka lõpuni minna! :)
Sul oli väga põhjalik postitus, hea oli lugeda sinu enda kogemusi.
Karin Peetsalu
Submitted by Karin Peetsalu on Thu, 02/25/2016 - 16:24
Nõustun sinuga täielikult, et juht ei ole alati direktor või juhataja asutuses. Mingit tegevust või protsessi võib juhtida ka inimene, kes on mingis vallas pädev.
Loomulikult on väga tähtis ka meeskond, keda juhitakse ning selleks ongi oluline juhi hea juhtimisoskus. Oli huvitav lugeda. Aitäh!
Sirle Pall
Submitted by Sirle Pall on Thu, 02/25/2016 - 17:54
Väga huvitav postitus. Tõesti, ma olen sinuga nõus, et juht ei peaks arvama, et ta on kindlapeale targem, kui teised. Samas on inimesi, kes kellel on vaja teada, et nende juht on targem. Samuti on lood pükstega - väga hea võrdlus minuarust. Kui teised on nõus, et püksid on just selle inimese jalas ja nad seda aktsepteerivad, siis on kõik hästi. Aga kui meeskonnas on rohkem, kes tahaksid, et püksid nende jalas oleks, siis on probleem. Aga sa kirjutad, et juhil peab olema juhtimisoskus, see tähendab, et ta peab ikka oskama viisakalt selgeks teha, kelle jalas püksid on :D Lõpuks - ma arvan, et tundes sind, siis sa oled tõesti hea juht :)
Kristina Lee
Submitted by Kristina Lee on Thu, 02/25/2016 - 18:59
Väga huvitav oli lugeda Sinu postitust Kristina! Elulised näited ongi kõige paremad. Oled kindlasti üks hea projektijuht ning võtan Sind oma eeskujuks! Proovin samuti tulevikus kätt projektikirjutamises. Järgmine tsitaat läks mulle hästi korda:
Haridustehnoloogid aitaksid ka rohkem IKT vahendeid lasteaedadesse muretseda, kui neid veel nii palju pole.
Aitäh Sulle!
Karin Kalev
Submitted by Karin Kalev on Thu, 02/25/2016 - 19:22
Kristina, ühinen sinu mõtetega juhtimise osas. Juhti võib märgata igas situatsioonis, on see kodus , tänaval, asutuses. Ikka on välja kujunenud või valitud isik, kes võtab olukorra juhtimise e.eesmärgi täitmise oma peale. Kindlasti oled sa saanud hea kogemuse kindla eesmärgi nimel juhtimise osas. Usun,et see julgustab sind ette võtmaks ka järjest uusi ja uusi projekte. Kogemusest sünnib uus kogemus ja samas nägid sa , milliseid omadusi või vaatenurki on kasulik eesmärgi nimel kasutada.. Edu sulle ka edaspidiseks!
annely mell
Submitted by annely mell on Thu, 02/25/2016 - 21:19
Mulle meeldis, et tõid reaalse näite just enda kohta, milline on tulemus kui protsessi on edukalt juhitud. Sul oli olemas juhile omane sihikindlus ja otsutamisjulgus ning usk sellesse, et sa/te saate hakkama. :)
Sille Paas
Submitted by Sille Paas on Thu, 02/25/2016 - 22:06
Olen jällegi kõigega nõus, mis kirja on pandud. Oled kindlasti suure kogemuse võrra rikkam, et selle projekti juhtimise enda peale võtsid!
Tea Hermann
Submitted by Tea Hermann on Wed, 02/24/2016 - 12:13
Aegade algusest saadik on olnud juhid ja alluvad. Need rollid on kujunenud selleks, et ühiskond saaks toimida. Inimestel on vaja kedagi kelle poole üles vaadata ning kedagi kes neid juhiks, suunaks ja kes vastutaks. Juhi positsioon tundub paljudele inimestele kerge ning pahatihi ei osata selle tegelikku tähtsust hinnata.
Olla juht, tähendab suurt vastutust, mis omakorda eeldab head pingetaluvust. Hea juht peab otsuste tegemisel arvestama mitme osapoolega: alluvad, finantsilised võimalused, klientide soovid ja aeg. Võtta vastu selliseid otsuseid, et kõik osapooled oleksid rahul, on peaaegu võimatu. Alati on keegi, kes arvab, et temale on tehtud ülekohut või, et ta oleks ise paremat lahendust teadnud. Mida suuremat organisatsiooni juhtida seda raskem on tõeliselt tunda oma alluvaid, samas, et nad rahul oleksid peab hea juht oma töötajaid tundma. Ise olen proovinud juhi positsiooni, töötades koos seitsme inimesega. Isegi kui inimesi ei olnud palju, mõistsin kiiresti, et lahenduste leidmine mis kõigile sobib on väga keeruline.
Tihtipeale alluvad ootavad juhilt kiitust või preemiat, kuid, kui tihti need samad inimesed oma juhti kiitnud on? Sellega soovin lihtsalt, et te mõtleksite korraks juhtide peale kellega teie koos töötate. Me peaksime arvestama, et juhipositsioon on samamoodi töökoht nagu meie enda oma ja uskuma, et sellel positsioonil olija teeb seda nii hästi kui ta oskab. Sellest aru saades on vahel kergem mõista ning mitte hukka mõista, kui juhid eksivad, sest ka nemad on inimesed :)
Jaana Varis
Submitted by Jaana Varis on Thu, 02/25/2016 - 11:25
Juht olla on kindlasti raske ning väga hea oli sinu postitust lugeda. Kirjutasid sellest vaatenurgast, kuidas juhid end tunnevad kui näiteks alluvad alatihti vinguvad ja pahandavad, aga olles ise selles olukorras, ei oskaks pooled midagi peale hakata.
Kristina Udris
Submitted by Kristina Udris on Thu, 02/25/2016 - 16:14
Olen sinuga täiesti nõus, et juhid on ka inimesed ja eksimine on inimlik. Mina arvan, et kui on tekkinud probleeme ja kui mõni alluv niiöelda tunneb, et talle on tehtud ülekohut, on alati mõistlik rääkida (juhi ja alluva avameelne jutuajamine). Usun, et sellised vestlused parandavad nii töötulemusi kui ka alluva enesekindlust.
Karin Peetsalu
Submitted by Karin Peetsalu on Thu, 02/25/2016 - 16:37
Olla juht tähendab tõepoolest suurt vastutust. Õnnelik on see inimene, kes saab töötada juhi juures kellele saab alt üles vaadata. Olen ise ka töötanud inimesega kellele sai tõepoolest alt üles vaadata, absoluutselt kõiges. Ise ma püüan ikka oma haridustehnoloogiliste pädevustega toetada teisi õpetajaid, kui vaja siis ka ülemusi. Ja üritan teha reklaami oma lasteaiale, mis oli täiesti juhuslik animatsioonide tõttu. Sel moel leidsin võimaluse reklaamida oma lasteaeda positiivses võtmes. Tänud huvitava lugemise eest!
Sirle Pall
Submitted by Sirle Pall on Thu, 02/25/2016 - 17:31
Väga huvitav on lugeda sinu postitust, vaatevinklit juhi seisukohast. Ka minul on sama kogemus, kus ma pidin ajutiselt suunama 10 inimese tööd. Jõudsin oma tööga umbes samale järeldusele, kui sinagi. Ükskõik, mida sa teed, on ikka lõpuks keegi, kes pole rahul ja kes arvab, et asjad peaksid olema korraldatud teisiti. Kindlasti on inimesi, kes iseloomu poolest sobivad juhiks paremini, kui teised. Teised, kes väga tahavad, nendel on võimalik ennast arendada ja läbi koolituste olla parem juht. Ilmselt on ka inimesi, kes ei sobigi juhiks. Juhi oluline omadus on kindlasti motiveerimisoskus, kuna ta peab olema võimeline motiveerima oma alluvaid ja samal leidma ka ise endale motivatsiooni.
Kristina Lee
Submitted by Kristina Lee on Thu, 02/25/2016 - 19:08
Väga hea vaatenurk Tea! Ma võin öelda, et meie asutusel on väga hea juht ja ma tunnen, et mul on temalt veel palju õppida. Ma olen teda kiitnud ja tema kiidab meid ka. Tean, et juhil on suur vastutus, aga kui pole olnud tema enda kingades, siis tegelikult ei ole ma seda ju kunagi tajunud. Kui on mõni mure, siis ikka pöördutakse juhi poole ja tõesti, kui tal on palju alluvaid, siis seda rohkem lahendusi peavad nad koos leidma, et saavutada kompromiss. Erinevad juhid on aga erinevad. Haridustehnoloogil tõesti pole alluvaid (kellegi teise postitusest lugesin) ja võibolla on neil mõnevõrra kergem, kui sellel juhil, kellel on alluvad. Samas, haridustehnoloog peab ennast kehtestama ja andma teada, et ka tema töökoht on tähtis.
Aitäh Tea!
Karin Kalev
Submitted by Karin Kalev on Thu, 02/25/2016 - 19:48
Huvitav mõttekäik. Hea on tõesti lasta mõtetel lasta liikuda selles suunas, milline hea tagasiside on näiteks juht oma alluvatelt saanud. Pahatihti ei tule need iluisad sõnad üle huulte vaid pigem selline tagasiside võib juhi jaoks ilmneda alluvate seas läbiviidud rahulolu-uuringutest. Juhilt oodatakse palju, aga eks alluvateltki oodatakse samamoodi, lihtsalt veidi teisel kujul.
Kristina Sirkas
Submitted by Kristina Sirkas on Thu, 02/25/2016 - 21:30
Lugesin mitu korda sinu postitust ja mõtlesin, et olen sinuga nõus ja samas ei ole ka. Me kiidame ja laidame. Juhil on võimalus oma töötajaid kiita erinaval moel: rahalise preemiaga, väljasõitudega, kiidusõnaga avalikult jne. Töötajal on nimetatud võimalustest ainult viimane.(kindlasti on veel võimalusi) Ilmselt on see teema, millest võiks rääkida palju. Loomulikult vajab juht samuti kiitmist ja tunnustamist aga samamoodi nagu töötaja, peab ta selle välja teenima. Kui juht teeb "tegusid" kinniste uste taga ja keegi seda näe, ei oska keegi ka kiita. Inimese loomuses on eksida, selle läbi õpib ta teistmoodi asju tegema, õigesti. Selleks, et õigesti asju teha, tuleb endale ka tunnistada, et olen midagi valesti teinud. Kallid töötajad, hoidkem oma juhte, et ta võiks teha vigu, et nendest siis õppida. Juhid, hoidkem oma töötajaid ja laseme ka neil õppida ja areneda.
annely mell
Submitted by annely mell on Thu, 02/25/2016 - 22:00
Olen nõus, et juhid on ka inimesed, aga ka juht ei tohiks unustada, et tema alluvad on kõigest tavalised inimesed kes vahel eksivad. Kuigi mina leian, et juhil peaks olema siiski pisut paksem nahk, et taluda erinevat kriitikat ja ervestama sellega, et kõigile ei saagi meeldida. Ega kriitika ei tule ka alati tühja koha pealt, ehk tuleks seda võtta märgina sellest, et midagi oleks vaja üle vaadata seni hästi toiminud süsteemis. Ja alati pole ka süsteemis viga, vaid ongi mõni kolleeg kes pole kunagi millegagi rahul. Ma leian, et selliste probleemide/murede lahendamisks on alati hea maha pidada (arengu)vestlus:)
Sille Paas
Submitted by Sille Paas on Thu, 02/25/2016 - 22:30
Ma isiklikult leian, et enam pole mulle vaja sellist juhti, kellele ma alt üles vaatan, vaid hoopis sellist, kes oma tegude, ideede ja sõnadega on eeskujuks. Igasugune autoritaarne võim ajab mind natuke segadusse. Ma hakkan mõtlema, et miks on loodud taoline keskkond, kus ei saa kahelda, arutada ja vabalt suhelda. Mulle meeldib juht, kelle sõnad ja teod pole vastuolus. igasugused sõnademehed ja -naised ei sütita sädet ega usaldust. Loomulikult imetletakse neid ka neid juhte, kelle tegude ja sõnade vahel pole harmooniat aga mina leian, et juht suudab mind motiveerida ainult siis, kui ta on eeskujuks ja eeskuju saab minu jaoks olla ainult aus inimene, kes oma loomult ja väärtuste poolest sobib selleks. Inimene, kellel on olemas kõik eelnevalt väljatoodud omadused (hea pingetaluvus, mitme osapoolega arvestamine jne), aga kes ei pea juhiks olemise nimel pingutama ja looma võltsi kesta. Kui ta loodud töökeskkond on motiveeriv, vaba ja arenguvõimalusi pakkuv, siis tunnen, et olen õnnega koos ja ma olen nõus temaga koos läbi tule ja vee minema.