- Info
Excerpt
Kursus teeb valikulise sissevaate psühholoogia kui teaduse mõistetesse ja mudelitesse. Valikud lähtuvad ideest, et tulevasel teatritegijal on hea mõista vähemalt kolme osapoole psüühikat. Esiteks iseenda psüühikat, näiteks seda, kuidas efektiivselt õppida ning kuidas tulla toime ärevusega. Teiseks oma publiku psüühikat, näiteks seda, mis toimub teatrietenduse ajal publiku peas ja mis jälgi see jätab. Ning kolmandaks näidendite karakterite psüühikat, näiteks seda, millised on ja millest tekivad isiksusejooned ja psüühikahäired.
Content
Kursus koosneb kolme tüüpi tegevustest:
-
7 4-tunnist kohtumist, mis sisaldavad nii loengu kui seminari elemente.
-
Enne iga teist kohtumist ootavad lugemist teemakohased tekstid.
-
Pärast iga teist kohtumist ootavad kirjutamist lühikesed tekstid. Tekstis palume autoril rakendada õpitud põhimõisteid. Teksti tähtaeg on nädal-paar pärast kohtumist. Sellele antakse tagasisidet, kuni see ületab arvestuse saamiseks vajalikud kriteeriumid. Lähteülesanne ja kriteeriumid antakse kursuse käigus.
Hinde kujunemine
-
Arvestuse saamiseks tuleb:
-
Osaleda vähemalt 5 kohtumisel
-
Esitada tähtaegselt vähemalt 3 kirjalikku tööd
-
Puudusi saab likvideerida kokkuleppel õppejõuga asendusülesannete abil
Kava ja õpiväljundid
1. kohtumine. Kuidas psüühika areneb ja õpib? (Grete)
Õpiväljundid: mõistab õppimise olemust ning seda toetavaid tegureid; eristab õppimist ja sooritust ning nende aluseks olevaid mehhanisme; tunneb kodeerimise ja meenutamise rolli mälusisude tekkimises, samuti tõhusate õpistrateegiate olemust ning teab, miks need on tõhusad; oskab suunata iseenda õppimist psüühikat säästval viisil (ja loodetavasti ka saab seda kursuse jooksul harjutada).
Teemad: õppimise olemus, mälu seaduspärad, näpuotsaga metakognitsioon ja mõtlemise muutumist
2. kohtumine. Mis psüühikat liikuma paneb? (Grete)
Õpiväljundid: tunneb olulisemaid õppimisega seotud motivatsiooniteooriaid ning mõtestab iseenda õpimotivatsiooni ning selle kõikumisi võimekususkumuste teooria ning isemääramisteooria vaatenurgast.
Teemad: võimekususkumuste teooria, isemääramisteooria
3. kohtumine. Representeerimine ja kust tuleb sõna jõud? (Andero)
Õpiväljundid: oskab kasutada mentaalse representeerimisega seotud mõisteid tunnetuse, tegevuse, mõtlemise ning psüühika mõjutamise kirjeldamiseks.
Teemad. Representatsiooni mõiste. Hierarhiline representeerimine tajus, tegevuses ja mõtlemises. Representatsioonide kaudu mõjutamine. Praimimise vormid.
4. kohtumine. Simuleerimine ja mis psüühikaga teatris juhtub? (Andero)
Õpiväljundid: oskab kasutada mentaalse simuleerimisega seotud mõisteid mõtlemise, empaatia ja narratiivse kogemuse kirjeldamisel.
Teemad. Simulatsiooni mõiste. Mentaalsed simulatsioonid mõtlemises, mälus ja empaatias. Narratiivi transporteerumine. Narratiivi kütkestavus, mõju ja selle ulatus.
5. kohtumine. Isiksus ja psüühikahäired (Kariina Laas)
Teemad: psüühikahäirete kujunemise põhjused: st nii geenid kui keskkond, stress-diatees mudel; peamised psüühikahäirete grupid erifookusega isiksusehäiretel; kuidas diagnoosimine käib, sh kuidas üldjoontes eristada, kas tegemist on normaalse iseloomu/isiksusega või psüühikahäirega?
Õpiväljundid: Teab, kuidas isiksusetüüpe ja psüühikahäireid tänapäeval peamiselt liigitatakse. Oskab psüühikahäire kujunemist kirjeldada diatees-stressi mudelis. Oskab arutleda geenide ja keskkonna mõju üle. Teab põhiprintsiipe, mille alusel eristada normaalset psüühika funktsioneerimist ebanormaalsest.
6. kohtumine. Kuidas psüühika eest hoolitseda? (Kariina Laas)
Teemad: olulisemad emotsiooniteooriad, stressi ja stressireaktsiooni olemus, praktilised vaimse tervise eest hoolitsemise võtted e kuidas stressi ja liigsete negatiivsete emotsioonidega toime tulla
Õpiväljundid: tunneb emotsioonide olemust; tunneb stressireaktsiooni lühi- ja pikaajalisi sümptomeid; teab peamisi emotsioonide reguleerimise (sh ärevusega toimetulek) tõhusaid ja psüühilist tervist hoidvaid võtteid.
7. kohtumine. Teadus ja teised maailma mõtestamise vormid (Arko Olesk)
Teemad: mis on tõenduspõhisus, kuidas seda hinnatakse. Kuidas saadakse psühholoogias (ja teaduses laiemalt) teaduslikke teadmisi. Teaduslik kirjaoskus ning teaduse mõistmise roll igapäevaelus. Artistic research ja kunstilised formaadid teaduskommunikatsiooni vahendina.