Planeerides õpetajate koostöist õppimisvõimalust võiks mõelda sellele, mida me vajame ja millele peaksime keskenduma, et veelgi paremini toetada oma õppijate õppimist ja arengut. Õpetajate heaolu on otseselt seotud meie õppijate heaolu ja toimetulekuga. Seega soovitan seada fookusesse õppijad ja küsida: Kuidas meie õppijatel läheb? Mõtle, ka sellele, et kuidas tead, et neil läheb kas hästi või mitte nii hästi.
Selleks, et õppijatel läheks paremini, mida vajavad meie õpetajad? Kuidas tean? Kuidas teada saada kui ei tea?
Tasub kindlasti ka mõelda, millised on meie koolis juba toimivad koostöised õpiviisid ja kuivõrd tõhusad nad on. Kas võiks juba toimivat lähenemist edasi arendada, pisut muuta või kui neid ei ole või need ei toimi, siis mis võiks olla see lähenemine, mis meie õpetajatele sobiks ja mis toetaks meie ühist õppimist, et saada veel paremaks õpetajaks oma õpilastele. Erinevatest koostöistest õppimisviisidest lugesite viimases loengus ja materjal on leitav failide all. Loe kindlasti läbi soovitused allikast: Aus, D., Eisenschmidt, E. & Oppi. P. (2021). Õpiring kui õpetajate professionaalne õpikogukond koolis. Juhendmaterjal õpiringida käivitamiseks koolis. TLÜ. Kättesaadav https://www.tlu.ee/sites/default/files/HIK/Tulevikukool/%C3%95piringi%20juhendmaterjal_l.pdf
Järgmise sammuna võiksid mõelda, et juhul, kui sul on ideid juba toimiva ühisõppimise vormi arendamiseks või uue käivitamiseks, tasuks ehk oma ideed tutvustada ka kooli juhtkonnale.
Samuti peaks läbi mõtlema, kui suurelt ja kellega sa sooviksid alustada. Kas see koostöine õpiring võiks olla ülekooliline, ainesektsiooni või väiksem kolleegidest sõprusringkonna põhine.
Kui esmased ideed oled kirja pannud ja vajadusel ka juhtkonnaga läbi rääkinud, siis mõtle läbi kuidas ja millal esimene kohtumine organiseerida. Mõtle läbi, kuidas ideed kolleegidele tuvustada ja kuidas ühiselt kokku leppida eesmärk ehk mida tahame koos saavutada ja milline on meile sobiv koostöövorm ning kohtumiste tihedus (sh kohtumiste pikkus, kuidas ja kus korraldame). Leidke koos kõigile sobivad ajad ja märkige need ka kalendrisse.
Esimesel kohtumisel on oluline ka läbi rääkida, kuidas peaksime ühiseid kohtumisi korraldama ja neid juhtima, et need oleksid tõhusad ning vastutus oleks jagatud. Ideid saab: Nordahl, T., Jahnsen, H., Støen, J., Tinnesand, T. (2016). LP-mudel: Õppekeskkond ja pedagoogiline analüüs. Käsiraamat. https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/LP-mudel_kasiraamat.pdf (vt alates lk 61)
Pane palun eDidaktikumi vastusena ülesandele kirja:
1) Ülevaade õpetajate koostöise õpikogukonna käivitamise protsessist (millised olid eeltegevused enne kohtumist) . Kellega, kus, kuidas õpiringi läbi viisite, mis oli fookus, kuidas ja millised olid kokkulepped ja tulemused. Kui on juba toimiv süsteem, siis kirjelda enda rolli selle õpikohtumise ettevalmistamisel/juhtimisel/läbiviimisel.
2) Analüüsi, kasutades mõnda esimeses loengus kasutatud refleksioonimudelit seda kogemust enda kui juhi, eestvedaja rollist lähtuvalt. Kuidas läks ehk mis õnnestus ja kus näed arenguruumi, et olla veel tõhusam kolleegide õppimise toetaja, õppimise eestvedaja?
3) Mõeldes enda organisatsioonile, siis mida oleks vaja teha sinu hinnangul organisatsiooni tasandil, et toetada veelgi tõhusamalt õpetajate koostöist õppimist ning tagada, et käivitatud protsessid jääksid kestma? Millised võiksid olla järgmised sammud? Kuidas saaksid sina neid protsesse toetada?