Tähelepanu! eDidaktikum lõpetab teenuse pakkumise juulis 2025. Täpsem info siin

AIG7232.HT Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika II 2020/2021 kevad

Peasakid

  • Info

Kokkuvõte

Luua eeldused arusaamise kujunemiseks ajaloo (ja ühiskonnaõpetuse) didaktika juhtküsimustest ning arendada oskusi õppeprotsessi organiseerimisel põhikoolis ja gümnaasiumis. Olla valmis töötama erinevates õppekeskkondes ja kasutama eesmärgipäraselt õppemeetodeid. Üliõpilane: 1. On pädev valima sobivaid meetodeid õppeprotsessi planeerimiseks ja juhtimiseks, kujundama õpikeskkonda, juhendama õppijate õppimist ja toetama õpimotivatsiooni ning andma õpilaste õppimisele põhjendatud tagasiside; 2. On teadlik oma tegevuse ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana eetilistest aspektidest, võimalustest ja piirangutest ning ühiskondlikust rollist.

Sisu

Tutvumine ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetamiseks sobivate meetoditega, nende katsetamine, analüüs ja iseseisev kavandamine: uue teema alustamiseks/õppijate teadmiste väljaselgitamiseks; oskuste kujundamiseks: allikaanalüüs (statistika, ajalookaart, dokument, pilt, kariaktuur jms), seminar, diskussioon, projekt, erinevad rühmatöö meetodid, juhtumi analüüs, empaatiaülesanded, teksti (suunatud) lugemise ülesanded, kokkuvõtvad tabelid, ülesanded teema lõpetamiseks ja mängud, loovülesanded, IKT võimalusi kasutav õpe jt aktiivõppemeetodid. Õppetöö korraldamine väljaspool klassiruumi, nt muuseumis, arhiivis või õppekäiguna. Tundide kavandamine õpitud keskkondi ja meetodeid kasutades.

Kursuse hindamiseks on õpimapi esitamine. Õpimapi komponendid: 1. käsitletud meetodeid tutvustavad materjalid, millele üliõpilased lisavad oma hinnangu meetodi sobivuse kohta (tugevused ja ohukohad) ja meetodi võimalikud kasutusvaldkonnad eri tunniosades ja teiste teemade õppimisel; 2. üliõpilase koostatud ülevaatlik tabel käsitletud meetodite sobivusest tunni eri osadega, Näidis Eelhäälestus Õppimine Refleksioon Tähemäng Rühmatöö: sik-sak Minu definitsioon (definitsioonikaart) TTS TTS TTS 3. kolm tunnikava ühel vabalt valitud teemal, mille ülesehituses kasutatakse erinevaid meetodeid (koos tunni läbiviimiseks vajamineva lisamaterjaliga, sh IKT võimalusi kasutades). Kolmes tunnikavas kasutatakse sama teema õppimiseks erinevaid meetodeid. Erineda võivad ka õpitulemused; 4. tunnilahendus väljaspool klassiruumi: muusemis, arhiivis või õppekäigul (Vabamu ekspositsiooni põhjal koostatud tund); 5. ülesanne või lahendus e-keskkonnas õppimiseks (vabalt valitud õpitud e-keskkonnas); 6. iseseisvalt väljaarendatud meetodi tutvustamine ja läbitegemine kaasüliõpilastega (Läbitegemisele ei saa hetkel kindel olla. Seda põhjalikum peaks olema meetodi kirjeldus); 7. lõpuessee (u 1–3 lehekülge) – Õppemeetodite ja -keskkondade roll ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õppimisel, õppeprotsessi kujundamisel, vastates küsimustele miks? kuidas? mida? Kuidas valin ja kasutan meetodeid? Kuidas eesmärgistan nende kasutamist ja selgitan õpilastele, mida mingi meetod toetada aitab.