KUTSESTANDARD
ÕPETAJA | V tase
HARIDUSE KUTSENÕUKOGU
EESSÕNA
Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemis määratletakse kvalifikatsiooninõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A – Terminid). Kõik kutsed ei eelda kvalifikatsiooninõuete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu.
Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid õpetaja V kutsekvalifikatsioonile.
Kutsestandardi koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi moodustatud töörühm koosseisus:
a Ille Allsaar Eesti Linnade Liit
a Olav Eensalu Anija Vallavalitsus
a Eve Eisenschmidt Tallinna Ülikool
a Juta Hirv Eesti Õpetajate Liit
a Jüri Jürivee Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
a Meeli Kaldma Tallinna Teeninduskool, Eesti Koolijuhtide Ühendus
a Vaike Parkel Eesti Haridustöötajate Liit
a Kaie Piiskop Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
a Epp Rebane Haridus- ja Teadusministeerium
a Marju Reinvart Eesti Lasteaednike Liit
a Vilja Saluveer Haridus- ja Teadusministeerium
a Mari-Epp Täht Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Ajavahemikel 21. aprill – 12. mai, 15. juuni – 25. august ja 22. oktoober – 22. november 2004 viidi läbi kutsestandardi kavandi 4 arvamusküsitlust.
Kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on töörühm arvestanud arvamusküsitlustel tehtud ettepanekuid ja märkusi.
Käesolev kutsestandard on koostatud esmakordselt.
Õpetaja V kutsestandard on kinnitatud 21. september 2005. a. Hariduse Kutsenõukogu otsusega nr 5.
Kutsestandardis määratletud kutsekvalifikatsioonid on kantud kutseregistrisse.
1 KASUTUSALA
Kutsestandardite kasutusala on järgmine:
1. töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine;
2. õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine;
3. eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine;
4. rahvusvaheliste kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks.
2 STATISTILISED TÄHISED
Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 1 järgi kuulub õpetamine hariduse valdkonda, kood M.
Ametite Klassifikaatori2 järgi kuulub õpetaja 2. pearühma “Tippspetsialistid”, kood 23.
3 KUTSENIMETUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONI TASE
a Eesti keeles: Õpetaja V
a Inglise keeles: Teacher V
a Vene keeles: Учитель V
4 KUTSEKIRJELDUS
Õpetaja on rahvusliku identiteedi kandja ja ühiskonna vaimsuse kujundaja, kelle põhitegevused on õppeprotsessi planeerimine ja juhtimine; õppija juhendamine, tema arengu ja motivatsiooni toetamine; õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine ning tagasisiside andmine õppijale, tema vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel.
Õpetaja valdab õppesisu (ainet) ja oskab valida sobiva tegutsemismudeli sõltuvalt õpigrupi tasemest ja õpiolukorrast.
Õpetaja oskab toimida töökollektiivi ja töörühma liikmena ja on suuteline osalema õppeasutuse arengu- ja õppekavade väljatöötamises ning hariduselu edendamises nii õppeasutuses kui ka väljaspool seda.
Õpetaja oskab juhendada lastevanemaid ja teha nendega koostööd, suunates neid lähtuvalt õppija vajadusest kasutama tugisüsteeme ja spetsialistide abi.
Õpetaja järgib üldinimlikke eetilisi põhimõtteid ja austab õppija individuaalsust ning inimväärikust. Õpetajaks olemine eeldab vastutustunnet õppijate arengu ja õpikeskkonna turvalisuse eest. Õpetaja vastutab oma tegevuse seaduslikkuse eest.
Õpetaja kutsealane areng koosneb esmaõppest, kutseaastast ja elukestvast täiendusõppest. Esmaõppes omandatakse õpetajatööks vajalikud põhiteadmised ja oskused. Kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, selle vältel arendatakse edasi esmaõppes omandatud kutseoskusi. Õpetaja hindab oma vastavust kutsestandardis püstitatud nõuetele ja arendab end kutsealaselt pidevalt.
Mõistet õpetaja kasutatakse kutsekirjelduses koolieelse lasteasutuse õpetaja, klassiõpetaja, aineõpetaja (põhikooli ja gümnaasiumi aineõpetaja ja kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja) ja eripedagoogi tähenduses.
Koolieelse lasteasutuse õpetaja õpetab lapsi koolieelses lasteasutuses.
Klassiõpetaja õpetab oma klassis põhiliselt kõiki aineid 1.–6. klassini.
Aineõpetaja töötab põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, õpetades üht või mitut ainet.
Eripedagoog töötab hariduslike erivajadustega õppijatega.
Kutsekvalifikatsiooni Õpetaja V taotlemisel on nõutav
1. pedagoogiline kõrgharidus (sh rakenduskõrgharidus);
2. aine- või kutsealane kõrg- või keskeriharidus ning pedagoogiline koolitus.
Kutsekvalifikatsiooni omistamise tingimused täpsustatakse kutsekvalifikatsiooni omistamise korras.
5 KUTSEOSKUSNÕUDED
5.1 Üldteadmised ja -oskused3
5.1.1 Orienteerub Eesti, Euroopa ja maailma ajaloos ja kultuuris, ümbritsevas keskkonnas, ühiskonna toimemehhanismides ja kodaniku rollis ühiskonnas.
5.1.2 Omab teadmisi inimese arengu seaduspärasustest.
5.1.3 Keeleoskus:4
1. riigikeel –
kesktase – õpetajad, kelle emakeel ei ole riigikeel;
kõrgtase – eesti õppekeeles ning eesti keelt ja muud õppeainet eesti keeles õpetavad õpetajad, kelle emakeel ei ole riigikeel.
2. üks võõrkeel – B2
3. üks võõrkeel – A2
5.1.4 Kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, kusjuures tavakasutajast õpetaja:
1. oskab kasutada IKT riist- ja tarkvara, sh õpiprogramme ja veebipõhiseid õpikeskkondi;
2. tunneb IKT-põhise aktiiv- ja projektõppe põhimõtteid ja metoodikat ning oskab neid aineõppesse integreerida;
3. oskab valmistada elektroonilisi ja veebipõhiseid õppematerjale;
4. oskab leida infot ja leitud infot/allikaid/materjale kriitiliselt hinnata, materjale refereerida ja nendele korrektselt viidata;
5. oskab kasutada erinevaid IKT vahendeid oma tööde vormistamiseks ja esitamiseks (nt e-portfoolio, koduleht jmt) ning andmete süstematiseerimiseks;
6. järgib veebipõhise informatsiooni ja intellektuaalse omandi kasutamise häid tavasid;
7. teab IKT kasutamisega seonduvaid ohte enda ja õpilaste tervisele, sotsiaalsele ja vaimsele arengule, oskab neid vältida õppeprotsessis.
5.1.5 Tunneb koolikorraldust ja haridusasutuse asjaajamist.
5.1.6 Tunneb toetava ja turvalisuse õpikeskkonna nõudeid ja järgib neid.
5.2 Põhiteadmised ja –oskused
5.2.1 Omab teadmisi pedagoogikast ja psühholoogiast, sh õpipsühholoogiast:
1. kasvatusteaduste ja kasvatusfilosoofia põhitõdedest ja suundumustest õpiteooriatest, -strateegiatest ja -stiilidest;
2. aktiviseeriva ja arendava õpikeskkonna kujundamise põhimõtetest ja meetoditest, sh juhtimise ja meeskonnatöö põhimõtetest;
3. õppija arengu seaduspärasustest ja eripärast;
4. mitmekultuurilise õpikeskkonna eripärast;
5. kooliuuringute korraldamise meetoditest;
6. juhtimise ja meeskonnatöö põhimõtetest;
7. nõustamise, sh kutse- ja karjäärinõustamise ja juhendamise põhimõtetest ja meetoditest;
8. erinevatest analüüsi, tagasiside ja hindamismeetoditest.
5.2.2 Omab aine- ja ainedidaktika alaseid teadmisi:
1. õpetatavast ainevaldkonnast, ainesisu valiku põhialustest ja õpetamise põhimõtetest;
2. riiklikust õppekavast ja selle rakendamise võimalustest, sh eelneva ja järgneva kooliastme või haridustaseme nõudmistest;
3. ainete omavahelise lõimimise võimalustest ja seostest ümbritseva keskkonnaga;
4. õpetaja professionaalset arengut toetavatest materjalidest.
5.2.3 Omab teadmisi hariduskorraldusest:
1. oma töövaldkonda reguleerivast seadusandlusest ja hariduskorraldusest, õppeasutuse välistest ja sisestest tugistruktuuridest.
Õpetaja kutseoskused- ja tegevused tuuakse välja lisas B.
Kirjeldatud on tegevusi, mille kaudu väljenduvad õpetaja kutsealased teadmised ja oskused, mida õpetaja kasutab vastavalt eesmärkidele, otstarbekusele ja võimalustele. Oskuste taset ei eristata.
5.3 Erioskused ja –teadmised
5.3.1 Koolieelse lasteasutuse õpetaja
Koolieelse lasteasutuse õpetaja:
1. loob last arendava mängulise ja turvalise keskkonna;
2. suudab juhendada mängulist õppimist;
3. kujundab lapsest lähtuva kasvukeskkonna;
4. märkab varakult erivajadusi ja nõustab lastevanemaid, teavitab neid vajadusel
5. spetsialistiga konsulteerimise võimalustest;
6. kujundab esmaseid suhtlemis-, õpi- ja koostööoskusi;
7. nõustab lastevanemaid arengu- ja kasvatusalastes küsimustes.
5.3.2 Eripedagoog
Eripedagoogi põhitegevus on hariduslike erivajadustega lapse (edaspidi HEV-laps) arengu suunamine eesmärgiga soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas, esmase puude ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega, tema potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine.
Eripedagoog:
1. tunneb HEV-laste õppekavade (individuaalne õppekava, lihtsustatud õppekava, toimetuleku õppekava, hooldusklassi õppekava) sisu ning nende õppekavade rakendamise võimalusi, valdab HEV-laste õpetamise metoodikat;
2. tunneb õppekorralduse erinevusi HEV-laste õpetamisel, oskab õppeprotsessi üles ehitada vastavalt HEV õppekavadele, orienteerudes õppekava põhieesmärgile ja pädevuste kujundamisele;
3. suudab uurida ja kirjeldada laste kognitiivset arengut, psüühilisi protsesse, sotsiaalset arengutaset ja kõnelisi iseärasusi; suudab välja selgitada laste teadmisi ja oskusi ning hinnata lapse arengu vastavust eale;
4. oskab lapse uuringul saadud tulemuste põhjal koostada individuaalset õppekava ja klassi arengukavasid;
5. valdab õppesisu (ainet), tunneb HEV laste kasvatamise/õpetamise eripära (ainete õpetamise erimetoodikat);
6. arvestab oma töös HEV-lapse reaalse arenguvalla madalast tasemest ja potentsiaalse arenguvalla kitsusest tulenevaid nõudeid õppeprotsessile;
7. arvestab HEV-laste õpetamisel nende tunnetustegevuse ja kõne arengu iseärasustega;
8. suudab vastava õppevara puudumisel ise koostada nõuetekohaseid harjutusmaterjale/ülesandeid, muuta raskusastet ning kasutada töövõtteid, mis parimal viisil toimiksid laste elementaarse taju, piiratud töömälu mahu, puuduliku verbaalse mõtlemise tingimustes;
9. nõustab õppijaid, õpetajaid ja lastevanemaid lapse erivajadustest lähtuvalt;
10. on valmis osalema eripedagoogika/-metoodika edendamises nii haridusasutuses kui väljaspool seda;
11. omab valmisolekut täiendusõppeks sõltuvalt eripedagoogika profiilist, sihtrühmast.
5.4 Isikuomadused ja võimed
(vajalikud eelkõige eneseanalüüsiks)
1. kõlbelisus,
2. algatusvõime,
3. emotsionaalne eneseteadlikkus/stabiilsus,
4. empaatia,
5. järjekindlus,
6. koostöövalmidus/suhtlemisvalmidus,
7. pingetaluvus,
8. tolerantsus,
9. vastutustunne.
6 KEHTIVUSAEG
6.1 Kutsestandard vaadatakse läbi vähemalt üks kord 4 aasta jooksul.
6.2 Omistatud kutse on pidevalt erialasel tööl oleval õpetajal tähtajatu.