Minule isiklikult seostub esimese asjana juhtimisega seoses mõte „raha“ ehk majanduslik pool. Ilmselt on see seotud minu lapsepõlvega, kuna kasvasin üles keskkonnas, kus juhtimis oskust ja head majanduslikku olukorda peeti väga tähtsaks. Kui hakata pikemalt järele mõtlema siis juhtimine ei hõlma ainult majandus sektorit vaid ka kõiki teisi elualasid nt: IKT juhtimine lasteaias. Minujaoks on juhtimine suurema osa elust tähendanud seda, et juht jagab inimestele ülesanded ning seeläbi saavutatakse vajalikud eesmärgid. Tegelikult aga mõned aastad tagasi juba hakkasin mõistma, et juhtimine hõlmab endast rohkemat, kui ülesannete jagamist. Peamised juhtimistegevused on plaanimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Samuti pean ise oluliseks väga head koostöö oskust ning eelkõige minujaoks tähendab juhtimine ühtse meeskonna loomist, kes on valmis samade eesmärkidel nimel töötama ja vaeva nägema. Nagu öeldakse ei saa paat liikuda edasi, kui igaüks sõuab omas suunas.
Mulle väga meeldis mõte, et paat ei saa liikuda edasi, kui igaüks sõuab omas suunas. Gerli on suurepäraselt välja toonud meeskonnatöö ja ühtse suuna olulisuse organisatsiooni töös ja juhtimises.
Ka minule seostub juhtimine kohe rahaga. Eks see tegelikult ka nii on. Mida külvad, seda ka lõikad :) Oled enda jaoks väga hästi selgeks teinud peamised juhtimistegevused. Mulle meeldis ka see ütlus, et ,,paat ei saa liikuda edasi, kui igaüks sõuab omas suunas.,, Selle lausega saabki kogu juhtimis tehnika minu arvates kokkuvõtta :)
Gerli pani kirja see, mis oli ja on praegu mõnedes peredes kasvatamise eesmärk - see, kes juhib - on rikkas inimene. Mul on kahju ainult sellepärast, et mõned inimesed mõtlevad niimoodi terve oma elu.
Olen samuti Gerli viimase lausega igati nõus. Samuti olen täheldanud ka praeguste tuttavate seas seda olukorda, kus juhtimine võrdub rahaga, mis on üsna absurdne siiski. Loodame, et tulevik on helgem ja annam rohkem inimestele mõistust ja aru lahkamaks mõiste juhtimine laiahaardelist olemust. Olen ühtsel meelel, et koostöö oskus on väga oluline oskus. Oskus vajadusel oma arvamus maha suruda.
Mulle meeldib, et sa tõid välja selle, mis mulje on juhtimisest jäänud näiteks lapsepõlves ja kuidas see tõlgendus on muutunud aja jooksul. Ma usun, et näiteks lapsena, ka lasteaias, lapsed tõlgendavadki väga tihti juhtimist sellena, et keegi annab neile korralduse ja seda hakkab keegi täitma - lasteaias siis näiteks lapsed. Kui võtta üldse lapse vaatenurgast juhtimine, siis nemad ilmselt ei hoomagi seda, et iga tegevuse tegemine nõuab kellegi poolt planeerimist. Lasteaias on ju tegelikult enamus tegevustes siiski juht ja töö tegijad, kuid aja jooksul tuleks ka neile näidata ehk kõige rohkem seda, mida juhtimine õigupoolest tähendab - ülitore oleks see, kui rühmas saaks juba väikestega tegevusi läbi viia nii, et ka planeerimine ja organiseerimine teha lastega koos, sest see avardab ka nende maailmapilti ja näitab neile seda, et iga tegevus nõuab suurt eeltööd. Võib-olla liiga suur amps, mida võtta, aga näiteks eelkoolirühmaga võiks proovida koos nädalakava teha ja lasta lastel ideid pakkuda, mida ja kuidas teha ning mis järjestuses asjad peaksid olema. Nii saavad nad ka omavahel arutleda, kuidas asju teha ja see süvendab juba rohkem seda seisukohta, et hea tulemus nõuab head tiimitööd, mitte ainult head juhti. Hea juht ongi osa tiimist ja mõtleb teistega koos kaasa ja võtab neid arvesse.
Olen Sinuga väga nõus, et juhtimine seostub rahaga. Kui pole resursse, siis ei saa ju midagi juhtida. Mina pooldan samuti seda, et üks hea juhtimine toimib siis, kui on hea meeskonnatöö ning kõigil on ühised eesmärgid ja sihid.
Sõna juht on minu jaoks midagi hirmsat ja teistsugust. Silme ette tulevad kohe kurjad juhid, stress ja pikad tööpäevad. Ei tea kas selline mõtteviis on tulnud lapsepõlvest või mitte. Ennast pole ma kunagi kujutanud ette juhina. Olen pigem tagasihoidlik, vaikne ja tahan oma asju omaette ajada. Koolis haridustehnoloogi ainete ülesandeid lahendades, olen tundma hakanud, et juhi töö ei olegi nii hull. Nimelt teiste juhendamine, suunamine ja aitamine on midagi sellist, mis mulle meeldib. Ülikooli kolme aasta jooksul on tulnud välja ka minus juhi iseloomuomdused: tahan ennast ja oma mõtteid teistele näidata (postiivses mõttes), kohutundlikus, teha midagi teistsugust ja jõuda kuskile. Suurettevõttes ma ennast mitte kunagi ei näe, pigem ajada asja väikeses kollektiivis, näiteks lasteaias. Juhiks võib saada igaüks, iseasi, kui heaks juhiks! :)
Nõustun sellega, et juhiks võib saada ja olla igaüks, kuid iseasi kui hea juht. Minu postituses ka kajastus see, kui oluline on juhi isiksus. Juht peab olema eeskujuks teistele. Töötajad võiksid tahta juhile järgneda vabatahtlikult. Olen töötanud erinevatel elualadel ja erinevate juhtide juhtimise all ning mõistnud, et kõik ei ole juhiks loodud. Olen ka ise juhi ametikohal töötanud ja tean, et juht ei saa lihtsalt jagada ülesandeid ning kontrollida nende täitmist. Juht peab olema motivaatoriks ja leidma just selle kollektiivi jaoks sobilikud vahendid ja võimalused, et juhtida.
Kõigepealt mulle meeldib, et Maarja on esimesena foorumi aruteluks ka pildi lisanud. Tekitades seeläbi kohe huvi lugeda Maarja arvamust. Juht on tõesti keegi, kes näitab õiget suunda, tunnustab ja motiveerib. Jagan Maarjaga sarnaseid arvamusi ka mina ise ei kujuta ennast ette suure firma juhina aga lasteaias väikeses kollektiivis saaksin kindlasti ka juhi ülesannetega hakkama.
Isiklik kogemus hindamisel on oluline ja samas on hea, kui inimesel on erinev kogemus ühel teemal. Tore, et ülikoolis meile antakse ülevaade missugused juhid on olemas.
Väga paljud on arvamusel, et juht on keegi hirmus ja kuri, minul on õnneks siiani selles suhtes hästi läinud, kuna pole veel ühtegi sellist kohanud. :) Nii nagu Maarjagi olen ülikooli aastatel tundma hakanud, et see juhi amet (just lasteaias) ei olegi nii õudne. Arvan, et mida pädevam on inimene ise, seda rohkem on tal ka soovi teadmisi teistega jagada.
Maarja kommentaarist leidsin ma isegi väheke ennast: "tahan ennast ja oma mõtteid teistele näidata (postiivses mõttes), kohutundlikus, teha midagi teistsugust ja jõuda kuskile" - Selline soov ja tahtmine on tulnud minul kaasa ülikooliga ja just nimelt selle haridustehnoloogi erialaga. See on uus ja uudne mulle ja ka paljudele teistele. On hea omada ainete põhiseid teadmisi ning neid teistele edasi anda.
Mulle jäi ka kohe Maarja postituse puhul silma illustreeriv ja hea mõttega pilt. Täpselt selline üks juht peakski olema. Samuti arvasin ka mina kunagi, et juht on nii jube olla, aga kui paned end proovile, siis saadki teada, millised omadused Sul võivad lisaks olla ja ehk kunagi saad ka ise juhiks, kuigi mõtled et see ei ole iial võimalik :)
Mulle meeldib Sinu postituse juures see, et oled toonud välja selle, et juhiks võib saada igaüks, kuid kui heaks juhiks. Iga inimene on erinev ning juhte võib olla igasuguseid. Kõigis on kindlasti nii positiivseid kui ka negatiivseid pooli, kuid läbi katsumuste püüeldaksegi hea juhi poole. Arvan, et heaks juhiks saab läbi kogemuste ja suurel määral meeskonnaga arvestades.
Esimese mõttena seostub minulgi juhile mõeldes keegi kuskil kõrgemal ja kaugemal. Lugedes neid artikleid, räägivad küll kõik, et hea juht võtab kõiki arvesse, töötab teistega koos ja on motivaatoriks, aga ma isiklikult leian, et kui sa oled kuskil kollektiivis see kõige lihtsam töötaja ja kõige pisem mutter, siis enamasti ei tunnegi sa seda, et sa oluline oleks. Otseselt ei võta keegi sind kuulda ja samas, keegi ilmselt isegi ei küsi selle kõige väiksema mutri käest, mis tema arvamus on või kas asju saaks teisiti teha.
Samas, see sõltub ka kollektiivist - alati ei pea olema mingi ettevõte, kus on suur juht ja mitu kaasjuhti ja siis ainult lihttöötajad, kellel mingid eesmärgid seatud, mida täita ja siis töö käib. Sellega seoses tuli kohe näide meie enda ülikoolist, kus tegelikult olgu siis juhatus või õppejõud - kõik on õpetajad ja kõigi suurim eesmärk peaks olema see, et õpetada ja õppetöö arendamine ja sujuvus. Samas viimases loengus tõi Eli Laaser näite sellest, kuidas temalgi oli tunne, et ta on täiesti tähtsusetu, kui ta kuulis näiteks oma tudengite käest, et tema aine ajale on lihtsalt teine seminar pandud, teda keegi isegi ei informeerinud sellest. Ja see minu silmis tõestab seda fakti, mis tuli ka artiklitest välja, et tõesti - igaühest võib saada juht, aga see ei tähenda, et iga juht on hea juht!
Olen Melissaga nõus, et juhiks võib nii sündida kui ka õppida aga iseaasi on tõesti see, kui hea juht ollakse. Selle ülesande puhul tõesti õppisime nägema ideaali ja milline siis võiks olla hea juht. Reaalsuses tõesti kõik juhid pole head juhid. Kui meil on see võimalus nähes mõlemat poolt neid vigu mitte korrata. Seega meeldis mulle väga Melissa postitus, kes tõi välja ka negatiivsema poole.
Melissa postituses kajastub kahjuks paljude ettevõtete ja organisatsioonide reaalsus, kus juht ei oska juhtida. Ometi ka need ettevõtted toimivad ja töötavad. Ma ei oska kommenteerida kui suure kasuteguriga, aga bürokraatiamaailm kindlasti toimib. Kahjuks tean ka lasteaedu, kus koristaja on madalam kui muru ja õppenõukogu moodustub direktorist ja õppealajuhatajast.
Alustaks sellest, et mulle meeldis see kuidas sa tõid välja ka negatiivsed pooled. Alati ei saa olla positiivne, tuleb näha ka seda halvemat poolt. Samamoodi peab ka juht olema vahel negatiivne ja oskama ennast kehtestada. Sa tõidki näite, et õpetajate suurim eesmärk peaks olema õpetada ja õpetööd sujuvamaks muuta. See on väga hea tähelepanek, sest minu arvates peakski üks lasteaed nii käituma ja ühesgi lasteaias ei saa olla ainult üks juht. Kõik õpetajad ja isegi abiõpetajad on mingi määral juhid. Kui keegi oleks kõige pisem mutter, siis ei toimiks koostöö.
Meeldib sinu viimane lause, et selle välja tõid. Igaühest võib saada just, aga see ei tähenda, et iga juht on hea juht! Samamoodi on ka lasteaiaõpetajate ning paljude teiste ametitega. Tuleb lihtsalt enda jaoks leida see õige, et saada heaks kas siis juhiks või poemüüaks. :)
Nõustun arvamusega, et igaühest võib saada juht, kuid arvan, et igaühest ei saa liidrit. Tänapäeval on väga kerge saada kõrget ametikohta tänu tutvustele, olenemata sellest, kas ta on hea juht või mitte, töö saadakse, kuna 'tema teadis kes teadis kedagi...' Kuid liider on keegi, kes inspireerib ja motiveerib oma töötajaid.
Ka minule jäi silma see viimane lause, et igaühest võib saada juht, aga see ei tähenda, et iga juht on hea juht! Ma täiesti nõustun sellega. Kahjuks on selliseid juhte tänapäeval väga palju, ka lasteaedades. Praktikal tuleb see ka kohe välja kui juhi ja meeskonna vaheline koostöö eriti ei suju.
Näite ülikoolist lausega tuli ka minul kohe meelde õppejõu Eli reaktsioon sellele ja samuti oli see õige reaktsioon tema poolt. Igaühest võib saada juht - jah me tegelikult olemegi. Me juhime iseend, oma perekonda, oma sõpruskonda. Me juhime oma käekäiku, kuid kui hästi või halvasti? Igal kogukonnal on oma eesmärgid. Sõpruskonnal sõpruse hoidmine, perekonnas ühtsuse ja tavade hoidmine. Ühel hetkel väga hea juht võib ka allakäigu trepist alla poole astuda ja vastupidi. Inimene on võimeline muutma end nii palju.
Olen sinuga nõus Melissa, et igast inimesest võib saada juht, kuid milline. Kui inimesest saab juht, peaks tal olema sellised omadused ja iseloom, et midagi juhtida ning teha seda hästi ja edukalt. On palju näiteid kui inimene alustab oma ettevõttega, aga kaugele ta ei jõua, sest tal lihtsalt puuduvad juhi oskused ja omadused.
Juhtimine on minu jaoks eelkõige inimgrupi töö suunamine vajaliku arengu suunas. Juhtimisel seatakse mingi organsatsiooni ja inimgrupi eesmärgid, ning selles suunas liigutakse. Juht on see, kes suunab ja mõjutab inimesi vajalikus suunas. Juht näeb asjade suurt pilti, oskab motiveerida alluvaid ning on ise kõige suurem eeskuju. Juht ei saa olla keegi närviline, magamata ja pahur, kes tuleb hommikul tööle ning kukub kamandama. Juht on innovaatiline, eeskujuks teistele. Ideaalis tahavad töötajad oma juhile vabatahtlikult järgneda, mitte ei täida oma tööülesandeid, et saaks päeva õhtusse ja palga pangakontole. On väga innustav kuulda mõndade lasteaedade õpetajate õhinal vestlusi sellest, kui karismaatiline ja aktiivne on nende direktor. Õpetajad ise tahavad osaleda projektides, korraldada ka maja siseseid ja õpetajatele suunatud üritusi ning olla ise sama särasilmsed ja innovaatilised kui nende juht. Juhtimisel on väga oluline juhi isiksus ning tänapäeval seostatakse üha enam niiöelda leaderit ja coachi. Juht peab teadma millises suunas organisastioon areneb, ning suutma panna inimesi töötama selle arengu toetamise jaoks. Juhi töö juures on väga palju pisikesi nüansse, millele tavaliselt jääb tähelepanu vajaka. Näiteks on ülimalt oluline, et juht märkaks oma töötajaid, tunnustaks neid, mitte ei oleks lihtsalt kuskil kinnise ukse taga. Juht tuleb ütleb naerulsui hommikul tere, küsib kuidas SUL läheb ning püüab oma nõu ja jõuga sind eelkõige aidata, et saaksid oma tööd paremini teha. Juht märkab oma töötajaid, mõistab nende tugevusi, ning püüab neid arendada. Juht surub alla oma ego olla kõiges esimene ja parem ning laseb oma töötajatel särada, mõistes nende tugevusi. Juht märkab ka nõrkusi, ning püüab neid arendada, mitte inimest maha tampida, sest ta on milleski nõrk. Kõik see moodustab minu jaoks juhtimise- inimgrupi tööle panemine, nii, et nad tahavad koos mingi ühise eesmärgi suunas liikuda!
Kerlini postitust on suur rõõm lugeda. On näha, et tegu on inimesega kes tunneb seda valdkonda lähemalt ja teab, milline peaks üks ideaalne juht olema. Postitus on väga postiivne ja arvan, kui üks juht iga hommik selle endale ette loeks siis ta ilmselt ka oleks sama postiivne nagu antud postitus.
Kerlin, sinu postitust oli väga tore lugeda. Oled väga postiivne inimene ja seda on kaugele näha. Ma arvan, et sinu postituse võiks iga juht välja printida, endale padja alla panna ja seda igal hommikul lugeda. Kindlasti on ohtralt palju selliseid juhte, kes on täpselt vastupidi sinu postituses kirjeldatule. Iga juht peakski olema nagu sina kirjeldasid: ,,Juht tuleb ütleb naerulsui hommikul tere, küsib kuidas SUL läheb ning püüab oma nõu ja jõuga sind eelkõige aidata, et saaksid oma tööd paremini teha,,. See hommikune TERE ongi vahel nii oluline, et päev sujuks ja kõik läheks hästi :)
Lugedes Kerlini postitust kõnetas mind ennast sõnad motivaator ja eeskuju. Hea juht oskab neid nö nuppe vajutada, et inimesed oleksid motiveeritud. Samuti on oluline ka eeskuju, sest pahatihti peegledavad inimesed sinu käitumist tagasi ning kui sa oled selline, et mitte miski ei meeldi ja koguaeg on probleem. Siis võid arvata, et järgmisel korral, kui on vaja midagi organiseerida on grupis negatiivselt meelestatud inimesed.
Mulle väga meeldis selle postituse juures see, et tõid välja kui tähtis on juhi eeskuju. Kui juht ainult nõuab ja ise neid asju ei tee, siis ei motiveeri see ka teisi neid asju tegema. Samuti meeldis mulle see, et juht peab märkama. Nii lasteaias kui ka teistes asutustes on ülioluline see, et juht märkaks millised on tema meeskonna tugevused ja nõrkused ja ka palju muud. Samuti oli väga hea ka see, et tõid välja, milline üks juht kindlasti olla ei tohiks.
Olen päri kommentaariga. Sinu vastusest on näha,et oled ise selle juhtimise protsessi sees ning vead seda ka ise edasi. Hea oli lugeda sinu mõtteid, kui oled ise juhi rollis. Sain nii mõnegi hea näitliku lause omale.
Nopiks su postitusest välja selle mõtte, et juht peaks tunnustama tehtud töö eest. Kui ma mõtlen sellele, siis minu arust see ongi kõige tähtsam. Inimesed on igas meeskonnas erinevad, igal ühel võib olla mingi mõte või idee ja läbi suure töö jõutakse enamasti alati ka kokkuleppele, mis on parim suund, kuhu liikuda. Enamasti hakkab siis töö mingi eesmärgi suunas, aga minu arust on oluline ka lihtsalt mõtte või idee eest inimest kiita, isegi, kui see otsest kasutust ei saa. Iga inimese võimekus on samuti erinev ja minu arust on oluline märgata seda, et keegi mõtleb kaasa ja üritab ka oma visiooni teistega jagada. Kiitust minu silmis ei vaja ainult suur ja edukas lõpptulemus, vaid vahel võiks iga väikest sammu ka näha ja kiita, sest väikesed sammud võivad inimesi edasi innustada väga suurte tegudeni!
Väga hea oli sinu teksti lugeda, kõik öeldu on õige. Eriti jäi silma,et juht peab olema eeskuju, mitte inimene kes tuleb pahurana tööle, on närviline ja kamandab töötajaid. Sellise juhi puhul ei soovi keegi enam rõõmsal meelel tööd teha. Kui koostöö toimib, on kõigil seal hea ja rahulik töötada.
Kohe on näha, et tegemist on juba juhiga, kes teab, mida teeb. Mulle meeldib Sinu mõte, et juht ei tohiks olla selline, kes veeretab päeva õhtusse ning ootab oma raha lihtsalt kontole. Mis peamine, et juht on eeskuju teistele. See on tõesti väga oluline.
Juhtimine seisneb eesmärkide saavutamiseks vajaliku keskkonna, süsteemide ja protsesside kujundamises. Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise (Vikipeedia). Minu jaoks juhtimine on protsess, mille käigus juht koordineerub ja jagab mõistvalt töö ülesandeid . Selle töö tulemuseks on saada erinevate mõiste tulu, mis ei pea olema rahaline.
Hea juht vältib konflikte, loob motiveeriva õhk- ja keskkonna, võtab vastu grupitöö tegevuse eest, korraldab mõistvalt teiste töö, arendab oma kollektiivi. Samas hea juht ootab tagasisidet oma tööst ja see ei pea olema ainult ülevate hinnang, vaid ka töökaaslaste hinnang. On kompeteentne vastatama oma töö eest. Ise olen töötanud kahe juhendamise stiiliga. 1. Üht muretseb ainult enda kasu saamisest - inimesed on ainult vajalik resurss ja neid võib vahetada nii nagu tahad. 2. Juht teab, et iga inimene tema jaoks on oluline ja parema üldtulemuse saamise on vaja neid kõike. Tulemus on oluline just grupi jaoks.
Haridustehnoloog, kes töötab lasteasutuses, peab teadma juhtimise struktuuri asutuses minu mõttes konfliktide vältimisel. Siis, kui inimene teab kelle poole ta võib pöörata probleemi tekkimisel või küsimuste korral, siis on mugavam ja loomulikum. Samas igas töös peab olema ainult üks koordineeriv juht, kes on suuteline aidata. Näiteks, kes jagab tugiteenuseid tehnilistel küsimustel.
Sandra postituse juures meeldib mulle enim pilt. Olgugi, et pildi pealkiri on vene keeles on tegu pildiga, mis on sõnatetagi antud kontekstis arusaadav. Lisaks on Sandra ilusti välja toonud, kuidas on seotud juhtimine ja haridustehnoloogi töö.
Õige, juht ei pea alati saama rahalist tulu. Olen selle väitega 100% nõus. On inimesi, kes lähevad täitsa hulluks ainult raha pärast. Tekitades sellega töötajates stressi ja tahtamatust mitte tööle tulla. Nagu sa kirjutasid: ,,Hea juht vältib konflikte, loob motiveeriva õhk- ja keskkonna.,, Töötajad on justkui oma juhi peegelpilt ;) Eks see ole igaühe valik, kas olla motiveeriv või hoopis see kiusav juht, keda keegi ei salli.
Mulle meeldib, et postituses on välja toodud, et juht arendab oma kollektiivi. Ja see, nagu ka enda arutelus kirjutasin- juht vajab oma töötajaid, koos on kergem ja mida sujuvam on koostöö, seda kergem on ka ühiseid eesmärke saavutada.
Mulle meeldib, et sa tõid välja selle, et juht ootab ka tagasisidet enda töö kohta. See on väga hea tähelepanek. Juht mitte ei anna vaid peab ka ise seda vastu võtma, et kogu kollektiiv saaks areneda.
Minu jaoks seostub sõna "juhtimine" millegi suure juhendamisega. Näiteks mõne organisatsiooni. Kui paar aastat tagasi oleks keegi minu käest küsinud, kes on juht, oleks ma kindalt vastanud, et keegi, kes on võimukas, tark, rikas. See sõna tuletab justkui kohe meelde mõne suurfirma juhte, härrasmehi ülikondades. Praeguseks arvan, et juht võib olla kes iganes. Ka mina olen juht, oma lasteaia rühma laste juht, mingis mõttes. Juhtida saab väga paljusid erinevaid gruppe. Juht on mõjutaja, kes mõjutab juhitatavaid mingi eesmärgi või tulemuse saamise nimel.
Mina oleks samuti paar aastat tagasi vastanud, et juht on keegi võimukas, tark ja rikas. Ülikooli aeg on kindlasti meie mõttemaailma muutnud. Ka mina arvan samamoodi nagu sina- juht võib olla kes iganes. On tal siis ülikond või mitte. Nii armas oli lugeda, et sina oled oma rühma juht. Töötan isegi ja tunnen ka ennast oma laste juhina. Aga sinu postitust lugedes tulid mulle kohe silme ette pardid ja pardipojad :) Eks lasteaiaõpetaja töö ongi oma laste turvaline juhtimine ja õpetamine!
Jagan nii Johannaga kui ka Maarjaga ühist arvamust. Mina arvasin samuti kunagii, et juhid on ainult rikkad, targad, võimukad inimesed. Kes käivad ringi kostüümides või ülikonnas. Mul on heameel, et ülikool on suutnud meis kõigis seda arvamust muuta ning me oleme mõistma hakanud, mis on tegelikult juhtimine ning, et ka rühmaõpetaja on tegelikult juht lastele.
Väga meeldis mõte, et inimestel muutub nii kogemus, kui ka suhtlemine erinevate sõnade jaoks. Samas juhid võtavad erinevaid rolle enda peale - ehk siis tõesti igaüks on mingis mõttes või valdkonnas juht.
Ma arvan, et mina oleks samuti vastanud ning kindlasti oleks maininud veel, et juht kes ajab raha taga. Nüüd täna, ei suudaks ma kaugeltki mõelda sellele, et nt haridustehnoloogina lasteaias ma ajaks mingit raha taga, see ei tooks mingeid tulemusi. Jah, rühmajuhid oleme me tõesti, me teame oma rühma eesmärke, milleni me tahame jõuda ja selle jaoks me planeerime, organiseerime, eest veama ja kontrollime. Jõudu tööle meile!
Mulle tegelikult väga meeldib, et paljudest vastustest tuleb välja just rühmaõpetaja näide juhina. Kui vaadelda õpetajat juhina, siis minu arust see on hea näide just sellepärast, et meie kõrval on ka abiõpetaja ning meie ees on lapsed, kes soovivad ainult õppida ja on huvitatud ilmselt kõigest. Abiõpetaja minu silmis ja oma rühma kogemusel, on ülimalt oluline inimene. Kui mina töötasin rühmas, siis ma mõtlesin absoluutselt iga päev sellele, et see inimene teeb nii palju tööd ja kõike südamest - see kindlasti sõltub jällegi nii õpetaja enda suhtumisest kui ka abiõpetajast endast, aga minu isiklik kogemus oli nii positiivne ja ma oleks nii tahtnud teha midagi, et see inimene oleks tunduvalt rohkem hinnatud. Nüüdsest on ta ise rühmaõpetaja, sest tal oli idee, et ta võiks seda tööd proovida teha ja ta läkski õppima seda. Ma ei näe absoluutselt sellel vahet, mis positsioonil inimene on tööalaselt - kui inimene teeb oma tööd südamega, siis minu silmis on ta igas kollektiivis ülimalt oluline isik. Olgu see siis kas või koristaja, aga kui talle meeldib oma tööd teha ja ta töötab mõnusas kollektiivis, kus teda arvestatakse inimesena, siis on tema ka võtmeisik selles meeskonnas. Ja tulles tagasi lasteaia juurde, siis enamasti lasteaias õppetegevust läbi viies saavad kõik abi, kõigi mõtted on kuuldaval ja kõigiga arvestatakse ja iga päev käib töö selle nimel, et lapsed õpiks ja neil oleks tore seda tehes. Liider viib neid eesmärgini, mis lasteaias on koolivalmiduse saavutamine eri aspektidest, aga lapsed ei näe ise seda eesmärki, mille suunas nad liiguvad - nemad naudivad seda protsessi, seda teekonda ja see ongi minu silmis super tiim, kus inimesed on orienteeritud eesmärgile, aga naudivad iga päeva oma teekonnast.
Kunagi arvasin mina täpselt samamoodi, et juht on selline rikas ja võimukas, aga tegelikult saab olla juhte mitmeid. Nagu Sinagi tõid näiteks, et oled ise juht lasteaiaõpetajana. Mina olen selle ütlusega vägagi nõus, sest Sa ju juhid/suunad/õpetad lapsi jne.
Tore, et oled välja toonud mida oleksid vastanud paar aastat tagasi ja mida nüüd. Mina oleksin seda samamoodi teinud, kuid nüüd on suurem ülevaade juhtimisest ning oskaksin selle kohta rohkem rääkida. Nõustun täielikult, et juht võib olla kes iganes, iseasi kuidas ta juhtimisega hakkama saab.
Kommentaarid
Gerli Korotkov
Sisestas Gerli Korotkov, T, 02/16/2016 - 21:26
Minule isiklikult seostub esimese asjana juhtimisega seoses mõte „raha“ ehk majanduslik pool. Ilmselt on see seotud minu lapsepõlvega, kuna kasvasin üles keskkonnas, kus juhtimis oskust ja head majanduslikku olukorda peeti väga tähtsaks. Kui hakata pikemalt järele mõtlema siis juhtimine ei hõlma ainult majandus sektorit vaid ka kõiki teisi elualasid nt: IKT juhtimine lasteaias. Minujaoks on juhtimine suurema osa elust tähendanud seda, et juht jagab inimestele ülesanded ning seeläbi saavutatakse vajalikud eesmärgid. Tegelikult aga mõned aastad tagasi juba hakkasin mõistma, et juhtimine hõlmab endast rohkemat, kui ülesannete jagamist. Peamised juhtimistegevused on plaanimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Samuti pean ise oluliseks väga head koostöö oskust ning eelkõige minujaoks tähendab juhtimine ühtse meeskonna loomist, kes on valmis samade eesmärkidel nimel töötama ja vaeva nägema. Nagu öeldakse ei saa paat liikuda edasi, kui igaüks sõuab omas suunas.
Kerlin Kalda
Sisestas Kerlin Kalda, N, 02/18/2016 - 12:46
Mulle väga meeldis mõte, et paat ei saa liikuda edasi, kui igaüks sõuab omas suunas. Gerli on suurepäraselt välja toonud meeskonnatöö ja ühtse suuna olulisuse organisatsiooni töös ja juhtimises.
Maarja Liiv
Sisestas Maarja Liiv, P, 02/21/2016 - 20:59
Ka minule seostub juhtimine kohe rahaga. Eks see tegelikult ka nii on. Mida külvad, seda ka lõikad :) Oled enda jaoks väga hästi selgeks teinud peamised juhtimistegevused. Mulle meeldis ka see ütlus, et ,,paat ei saa liikuda edasi, kui igaüks sõuab omas suunas.,, Selle lausega saabki kogu juhtimis tehnika minu arvates kokkuvõtta :)
Johanna Väljas
Sisestas Johanna Väljas, T, 02/23/2016 - 13:35
Mulle meeldis samuti sama lause, mille Kerstigi välja tõi. Paar ei saa liikuda edasi, kui igaüks paadisolija sõuab oma suunas.
Sandra Rovbut
Sisestas Sandra Rovbut, T, 02/23/2016 - 14:10
Gerli pani kirja see, mis oli ja on praegu mõnedes peredes kasvatamise eesmärk - see, kes juhib - on rikkas inimene. Mul on kahju ainult sellepärast, et mõned inimesed mõtlevad niimoodi terve oma elu.
Grete Rebanets
Sisestas Grete Rebanets, K, 02/24/2016 - 21:24
Olen samuti Gerli viimase lausega igati nõus. Samuti olen täheldanud ka praeguste tuttavate seas seda olukorda, kus juhtimine võrdub rahaga, mis on üsna absurdne siiski. Loodame, et tulevik on helgem ja annam rohkem inimestele mõistust ja aru lahkamaks mõiste juhtimine laiahaardelist olemust. Olen ühtsel meelel, et koostöö oskus on väga oluline oskus. Oskus vajadusel oma arvamus maha suruda.
Melissa Anson
Sisestas Melissa Anson , N, 02/25/2016 - 11:10
Mulle meeldib, et sa tõid välja selle, mis mulje on juhtimisest jäänud näiteks lapsepõlves ja kuidas see tõlgendus on muutunud aja jooksul. Ma usun, et näiteks lapsena, ka lasteaias, lapsed tõlgendavadki väga tihti juhtimist sellena, et keegi annab neile korralduse ja seda hakkab keegi täitma - lasteaias siis näiteks lapsed. Kui võtta üldse lapse vaatenurgast juhtimine, siis nemad ilmselt ei hoomagi seda, et iga tegevuse tegemine nõuab kellegi poolt planeerimist. Lasteaias on ju tegelikult enamus tegevustes siiski juht ja töö tegijad, kuid aja jooksul tuleks ka neile näidata ehk kõige rohkem seda, mida juhtimine õigupoolest tähendab - ülitore oleks see, kui rühmas saaks juba väikestega tegevusi läbi viia nii, et ka planeerimine ja organiseerimine teha lastega koos, sest see avardab ka nende maailmapilti ja näitab neile seda, et iga tegevus nõuab suurt eeltööd. Võib-olla liiga suur amps, mida võtta, aga näiteks eelkoolirühmaga võiks proovida koos nädalakava teha ja lasta lastel ideid pakkuda, mida ja kuidas teha ning mis järjestuses asjad peaksid olema. Nii saavad nad ka omavahel arutleda, kuidas asju teha ja see süvendab juba rohkem seda seisukohta, et hea tulemus nõuab head tiimitööd, mitte ainult head juhti. Hea juht ongi osa tiimist ja mõtleb teistega koos kaasa ja võtab neid arvesse.
Marielle Korostik
Sisestas Marielle Korostik, N, 02/25/2016 - 20:02
Olen Sinuga väga nõus, et juhtimine seostub rahaga. Kui pole resursse, siis ei saa ju midagi juhtida. Mina pooldan samuti seda, et üks hea juhtimine toimib siis, kui on hea meeskonnatöö ning kõigil on ühised eesmärgid ja sihid.
Maarja Liiv
Sisestas Maarja Liiv, K, 02/17/2016 - 13:35
Sõna juht on minu jaoks midagi hirmsat ja teistsugust. Silme ette tulevad kohe kurjad juhid, stress ja pikad tööpäevad. Ei tea kas selline mõtteviis on tulnud lapsepõlvest või mitte. Ennast pole ma kunagi kujutanud ette juhina. Olen pigem tagasihoidlik, vaikne ja tahan oma asju omaette ajada. Koolis haridustehnoloogi ainete ülesandeid lahendades, olen tundma hakanud, et juhi töö ei olegi nii hull. Nimelt teiste juhendamine, suunamine ja aitamine on midagi sellist, mis mulle meeldib. Ülikooli kolme aasta jooksul on tulnud välja ka minus juhi iseloomuomdused: tahan ennast ja oma mõtteid teistele näidata (postiivses mõttes), kohutundlikus, teha midagi teistsugust ja jõuda kuskile. Suurettevõttes ma ennast mitte kunagi ei näe, pigem ajada asja väikeses kollektiivis, näiteks lasteaias. Juhiks võib saada igaüks, iseasi, kui heaks juhiks! :)
Kerlin Kalda
Sisestas Kerlin Kalda, N, 02/18/2016 - 12:49
Nõustun sellega, et juhiks võib saada ja olla igaüks, kuid iseasi kui hea juht. Minu postituses ka kajastus see, kui oluline on juhi isiksus. Juht peab olema eeskujuks teistele. Töötajad võiksid tahta juhile järgneda vabatahtlikult. Olen töötanud erinevatel elualadel ja erinevate juhtide juhtimise all ning mõistnud, et kõik ei ole juhiks loodud. Olen ka ise juhi ametikohal töötanud ja tean, et juht ei saa lihtsalt jagada ülesandeid ning kontrollida nende täitmist. Juht peab olema motivaatoriks ja leidma just selle kollektiivi jaoks sobilikud vahendid ja võimalused, et juhtida.
Gerli Korotkov
Sisestas Gerli Korotkov, L, 02/20/2016 - 16:03
Kõigepealt mulle meeldib, et Maarja on esimesena foorumi aruteluks ka pildi lisanud. Tekitades seeläbi kohe huvi lugeda Maarja arvamust. Juht on tõesti keegi, kes näitab õiget suunda, tunnustab ja motiveerib. Jagan Maarjaga sarnaseid arvamusi ka mina ise ei kujuta ennast ette suure firma juhina aga lasteaias väikeses kollektiivis saaksin kindlasti ka juhi ülesannetega hakkama.
Sandra Rovbut
Sisestas Sandra Rovbut, T, 02/23/2016 - 14:16
Isiklik kogemus hindamisel on oluline ja samas on hea, kui inimesel on erinev kogemus ühel teemal. Tore, et ülikoolis meile antakse ülevaade missugused juhid on olemas.
Janika Palits
Sisestas Janika Palits, K, 02/24/2016 - 13:49
Väga paljud on arvamusel, et juht on keegi hirmus ja kuri, minul on õnneks siiani selles suhtes hästi läinud, kuna pole veel ühtegi sellist kohanud. :) Nii nagu Maarjagi olen ülikooli aastatel tundma hakanud, et see juhi amet (just lasteaias) ei olegi nii õudne. Arvan, et mida pädevam on inimene ise, seda rohkem on tal ka soovi teadmisi teistega jagada.
Grete Rebanets
Sisestas Grete Rebanets, K, 02/24/2016 - 21:27
Maarja kommentaarist leidsin ma isegi väheke ennast: "tahan ennast ja oma mõtteid teistele näidata (postiivses mõttes), kohutundlikus, teha midagi teistsugust ja jõuda kuskile" - Selline soov ja tahtmine on tulnud minul kaasa ülikooliga ja just nimelt selle haridustehnoloogi erialaga. See on uus ja uudne mulle ja ka paljudele teistele. On hea omada ainete põhiseid teadmisi ning neid teistele edasi anda.
Marielle Korostik
Sisestas Marielle Korostik, N, 02/25/2016 - 20:06
Mulle jäi ka kohe Maarja postituse puhul silma illustreeriv ja hea mõttega pilt. Täpselt selline üks juht peakski olema. Samuti arvasin ka mina kunagi, et juht on nii jube olla, aga kui paned end proovile, siis saadki teada, millised omadused Sul võivad lisaks olla ja ehk kunagi saad ka ise juhiks, kuigi mõtled et see ei ole iial võimalik :)
Liis Nogo
Sisestas Liis Nogo, N, 02/25/2016 - 20:30
Mulle meeldib Sinu postituse juures see, et oled toonud välja selle, et juhiks võib saada igaüks, kuid kui heaks juhiks. Iga inimene on erinev ning juhte võib olla igasuguseid. Kõigis on kindlasti nii positiivseid kui ka negatiivseid pooli, kuid läbi katsumuste püüeldaksegi hea juhi poole. Arvan, et heaks juhiks saab läbi kogemuste ja suurel määral meeskonnaga arvestades.
Melissa Anson
Sisestas Melissa Anson , N, 02/18/2016 - 12:10
Esimese mõttena seostub minulgi juhile mõeldes keegi kuskil kõrgemal ja kaugemal. Lugedes neid artikleid, räägivad küll kõik, et hea juht võtab kõiki arvesse, töötab teistega koos ja on motivaatoriks, aga ma isiklikult leian, et kui sa oled kuskil kollektiivis see kõige lihtsam töötaja ja kõige pisem mutter, siis enamasti ei tunnegi sa seda, et sa oluline oleks. Otseselt ei võta keegi sind kuulda ja samas, keegi ilmselt isegi ei küsi selle kõige väiksema mutri käest, mis tema arvamus on või kas asju saaks teisiti teha.
Samas, see sõltub ka kollektiivist - alati ei pea olema mingi ettevõte, kus on suur juht ja mitu kaasjuhti ja siis ainult lihttöötajad, kellel mingid eesmärgid seatud, mida täita ja siis töö käib. Sellega seoses tuli kohe näide meie enda ülikoolist, kus tegelikult olgu siis juhatus või õppejõud - kõik on õpetajad ja kõigi suurim eesmärk peaks olema see, et õpetada ja õppetöö arendamine ja sujuvus. Samas viimases loengus tõi Eli Laaser näite sellest, kuidas temalgi oli tunne, et ta on täiesti tähtsusetu, kui ta kuulis näiteks oma tudengite käest, et tema aine ajale on lihtsalt teine seminar pandud, teda keegi isegi ei informeerinud sellest. Ja see minu silmis tõestab seda fakti, mis tuli ka artiklitest välja, et tõesti - igaühest võib saada juht, aga see ei tähenda, et iga juht on hea juht!
Gerli Korotkov
Sisestas Gerli Korotkov, L, 02/20/2016 - 16:03
Olen Melissaga nõus, et juhiks võib nii sündida kui ka õppida aga iseaasi on tõesti see, kui hea juht ollakse. Selle ülesande puhul tõesti õppisime nägema ideaali ja milline siis võiks olla hea juht. Reaalsuses tõesti kõik juhid pole head juhid. Kui meil on see võimalus nähes mõlemat poolt neid vigu mitte korrata. Seega meeldis mulle väga Melissa postitus, kes tõi välja ka negatiivsema poole.
Kerlin Kalda
Sisestas Kerlin Kalda, L, 02/20/2016 - 16:21
Melissa postituses kajastub kahjuks paljude ettevõtete ja organisatsioonide reaalsus, kus juht ei oska juhtida. Ometi ka need ettevõtted toimivad ja töötavad. Ma ei oska kommenteerida kui suure kasuteguriga, aga bürokraatiamaailm kindlasti toimib. Kahjuks tean ka lasteaedu, kus koristaja on madalam kui muru ja õppenõukogu moodustub direktorist ja õppealajuhatajast.
Johanna Väljas
Sisestas Johanna Väljas, L, 02/20/2016 - 16:47
Ma olen su mõttega väga päri! Minul seostub ka esimene mõte juhist, kui kellegist suuremast, kõrgemaks, rikkamast.
Maarja Liiv
Sisestas Maarja Liiv, P, 02/21/2016 - 20:29
Alustaks sellest, et mulle meeldis see kuidas sa tõid välja ka negatiivsed pooled. Alati ei saa olla positiivne, tuleb näha ka seda halvemat poolt. Samamoodi peab ka juht olema vahel negatiivne ja oskama ennast kehtestada. Sa tõidki näite, et õpetajate suurim eesmärk peaks olema õpetada ja õpetööd sujuvamaks muuta. See on väga hea tähelepanek, sest minu arvates peakski üks lasteaed nii käituma ja ühesgi lasteaias ei saa olla ainult üks juht. Kõik õpetajad ja isegi abiõpetajad on mingi määral juhid. Kui keegi oleks kõige pisem mutter, siis ei toimiks koostöö.
Johanna Väljas
Sisestas Johanna Väljas, T, 02/23/2016 - 13:34
Meeldib sinu viimane lause, et selle välja tõid. Igaühest võib saada just, aga see ei tähenda, et iga juht on hea juht! Samamoodi on ka lasteaiaõpetajate ning paljude teiste ametitega. Tuleb lihtsalt enda jaoks leida see õige, et saada heaks kas siis juhiks või poemüüaks. :)
Janika Palits
Sisestas Janika Palits, K, 02/24/2016 - 13:42
Nõustun arvamusega, et igaühest võib saada juht, kuid arvan, et igaühest ei saa liidrit. Tänapäeval on väga kerge saada kõrget ametikohta tänu tutvustele, olenemata sellest, kas ta on hea juht või mitte, töö saadakse, kuna 'tema teadis kes teadis kedagi...' Kuid liider on keegi, kes inspireerib ja motiveerib oma töötajaid.
Merlyn Metssoon
Sisestas Merlyn Metssoon, K, 02/24/2016 - 16:24
Ka minule jäi silma see viimane lause, et igaühest võib saada juht, aga see ei tähenda, et iga juht on hea juht! Ma täiesti nõustun sellega. Kahjuks on selliseid juhte tänapäeval väga palju, ka lasteaedades. Praktikal tuleb see ka kohe välja kui juhi ja meeskonna vaheline koostöö eriti ei suju.
Grete Rebanets
Sisestas Grete Rebanets, K, 02/24/2016 - 21:33
Näite ülikoolist lausega tuli ka minul kohe meelde õppejõu Eli reaktsioon sellele ja samuti oli see õige reaktsioon tema poolt. Igaühest võib saada juht - jah me tegelikult olemegi. Me juhime iseend, oma perekonda, oma sõpruskonda. Me juhime oma käekäiku, kuid kui hästi või halvasti? Igal kogukonnal on oma eesmärgid. Sõpruskonnal sõpruse hoidmine, perekonnas ühtsuse ja tavade hoidmine. Ühel hetkel väga hea juht võib ka allakäigu trepist alla poole astuda ja vastupidi. Inimene on võimeline muutma end nii palju.
Merje Tenso
Sisestas Merje Tenso, N, 02/25/2016 - 17:09
Olen sinuga nõus Melissa, et igast inimesest võib saada juht, kuid milline. Kui inimesest saab juht, peaks tal olema sellised omadused ja iseloom, et midagi juhtida ning teha seda hästi ja edukalt. On palju näiteid kui inimene alustab oma ettevõttega, aga kaugele ta ei jõua, sest tal lihtsalt puuduvad juhi oskused ja omadused.
Kerlin Kalda
Sisestas Kerlin Kalda, N, 02/18/2016 - 12:44
Mis on juhtimine minu jaoks?
Juhtimine on minu jaoks eelkõige inimgrupi töö suunamine vajaliku arengu suunas. Juhtimisel seatakse mingi organsatsiooni ja inimgrupi eesmärgid, ning selles suunas liigutakse. Juht on see, kes suunab ja mõjutab inimesi vajalikus suunas. Juht näeb asjade suurt pilti, oskab motiveerida alluvaid ning on ise kõige suurem eeskuju. Juht ei saa olla keegi närviline, magamata ja pahur, kes tuleb hommikul tööle ning kukub kamandama. Juht on innovaatiline, eeskujuks teistele. Ideaalis tahavad töötajad oma juhile vabatahtlikult järgneda, mitte ei täida oma tööülesandeid, et saaks päeva õhtusse ja palga pangakontole. On väga innustav kuulda mõndade lasteaedade õpetajate õhinal vestlusi sellest, kui karismaatiline ja aktiivne on nende direktor. Õpetajad ise tahavad osaleda projektides, korraldada ka maja siseseid ja õpetajatele suunatud üritusi ning olla ise sama särasilmsed ja innovaatilised kui nende juht. Juhtimisel on väga oluline juhi isiksus ning tänapäeval seostatakse üha enam niiöelda leaderit ja coachi. Juht peab teadma millises suunas organisastioon areneb, ning suutma panna inimesi töötama selle arengu toetamise jaoks. Juhi töö juures on väga palju pisikesi nüansse, millele tavaliselt jääb tähelepanu vajaka. Näiteks on ülimalt oluline, et juht märkaks oma töötajaid, tunnustaks neid, mitte ei oleks lihtsalt kuskil kinnise ukse taga. Juht tuleb ütleb naerulsui hommikul tere, küsib kuidas SUL läheb ning püüab oma nõu ja jõuga sind eelkõige aidata, et saaksid oma tööd paremini teha. Juht märkab oma töötajaid, mõistab nende tugevusi, ning püüab neid arendada. Juht surub alla oma ego olla kõiges esimene ja parem ning laseb oma töötajatel särada, mõistes nende tugevusi. Juht märkab ka nõrkusi, ning püüab neid arendada, mitte inimest maha tampida, sest ta on milleski nõrk. Kõik see moodustab minu jaoks juhtimise- inimgrupi tööle panemine, nii, et nad tahavad koos mingi ühise eesmärgi suunas liikuda!
Gerli Korotkov
Sisestas Gerli Korotkov, L, 02/20/2016 - 16:09
Kerlini postitust on suur rõõm lugeda. On näha, et tegu on inimesega kes tunneb seda valdkonda lähemalt ja teab, milline peaks üks ideaalne juht olema. Postitus on väga postiivne ja arvan, kui üks juht iga hommik selle endale ette loeks siis ta ilmselt ka oleks sama postiivne nagu antud postitus.
Maarja Liiv
Sisestas Maarja Liiv, P, 02/21/2016 - 20:38
Kerlin, sinu postitust oli väga tore lugeda. Oled väga postiivne inimene ja seda on kaugele näha. Ma arvan, et sinu postituse võiks iga juht välja printida, endale padja alla panna ja seda igal hommikul lugeda. Kindlasti on ohtralt palju selliseid juhte, kes on täpselt vastupidi sinu postituses kirjeldatule. Iga juht peakski olema nagu sina kirjeldasid: ,,Juht tuleb ütleb naerulsui hommikul tere, küsib kuidas SUL läheb ning püüab oma nõu ja jõuga sind eelkõige aidata, et saaksid oma tööd paremini teha,,. See hommikune TERE ongi vahel nii oluline, et päev sujuks ja kõik läheks hästi :)
Raige Ifrad
Sisestas Raige Ifrad, T, 02/23/2016 - 10:30
Lugedes Kerlini postitust kõnetas mind ennast sõnad motivaator ja eeskuju. Hea juht oskab neid nö nuppe vajutada, et inimesed oleksid motiveeritud. Samuti on oluline ka eeskuju, sest pahatihti peegledavad inimesed sinu käitumist tagasi ning kui sa oled selline, et mitte miski ei meeldi ja koguaeg on probleem. Siis võid arvata, et järgmisel korral, kui on vaja midagi organiseerida on grupis negatiivselt meelestatud inimesed.
Johanna Väljas
Sisestas Johanna Väljas, T, 02/23/2016 - 13:28
Mulle väga meeldib illustreeriv pilt sinu teksti juures. Tekst on samuti vägagi õige. Vastu pole millegile vaielda. Ise arvan täpselt sama.
Merlyn Metssoon
Sisestas Merlyn Metssoon, T, 02/23/2016 - 18:04
Mulle väga meeldis selle postituse juures see, et tõid välja kui tähtis on juhi eeskuju. Kui juht ainult nõuab ja ise neid asju ei tee, siis ei motiveeri see ka teisi neid asju tegema. Samuti meeldis mulle see, et juht peab märkama. Nii lasteaias kui ka teistes asutustes on ülioluline see, et juht märkaks millised on tema meeskonna tugevused ja nõrkused ja ka palju muud. Samuti oli väga hea ka see, et tõid välja, milline üks juht kindlasti olla ei tohiks.
Grete Rebanets
Sisestas Grete Rebanets, K, 02/24/2016 - 21:39
Olen päri kommentaariga. Sinu vastusest on näha,et oled ise selle juhtimise protsessi sees ning vead seda ka ise edasi. Hea oli lugeda sinu mõtteid, kui oled ise juhi rollis. Sain nii mõnegi hea näitliku lause omale.
Melissa Anson
Sisestas Melissa Anson , N, 02/25/2016 - 11:14
Nopiks su postitusest välja selle mõtte, et juht peaks tunnustama tehtud töö eest. Kui ma mõtlen sellele, siis minu arust see ongi kõige tähtsam. Inimesed on igas meeskonnas erinevad, igal ühel võib olla mingi mõte või idee ja läbi suure töö jõutakse enamasti alati ka kokkuleppele, mis on parim suund, kuhu liikuda. Enamasti hakkab siis töö mingi eesmärgi suunas, aga minu arust on oluline ka lihtsalt mõtte või idee eest inimest kiita, isegi, kui see otsest kasutust ei saa. Iga inimese võimekus on samuti erinev ja minu arust on oluline märgata seda, et keegi mõtleb kaasa ja üritab ka oma visiooni teistega jagada. Kiitust minu silmis ei vaja ainult suur ja edukas lõpptulemus, vaid vahel võiks iga väikest sammu ka näha ja kiita, sest väikesed sammud võivad inimesi edasi innustada väga suurte tegudeni!
Merje Tenso
Sisestas Merje Tenso, N, 02/25/2016 - 16:50
Väga hea oli sinu teksti lugeda, kõik öeldu on õige. Eriti jäi silma,et juht peab olema eeskuju, mitte inimene kes tuleb pahurana tööle, on närviline ja kamandab töötajaid. Sellise juhi puhul ei soovi keegi enam rõõmsal meelel tööd teha. Kui koostöö toimib, on kõigil seal hea ja rahulik töötada.
Marielle Korostik
Sisestas Marielle Korostik, N, 02/25/2016 - 20:10
Kohe on näha, et tegemist on juba juhiga, kes teab, mida teeb. Mulle meeldib Sinu mõte, et juht ei tohiks olla selline, kes veeretab päeva õhtusse ning ootab oma raha lihtsalt kontole. Mis peamine, et juht on eeskuju teistele. See on tõesti väga oluline.
Sandra Rovbut
Sisestas Sandra Rovbut, T, 02/23/2016 - 13:55
Juhtimine seisneb eesmärkide saavutamiseks vajaliku keskkonna, süsteemide ja protsesside kujundamises. Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise (Vikipeedia). Minu jaoks juhtimine on protsess, mille käigus juht koordineerub ja jagab mõistvalt töö ülesandeid . Selle töö tulemuseks on saada erinevate mõiste tulu, mis ei pea olema rahaline.
Hea juht vältib konflikte, loob motiveeriva õhk- ja keskkonna, võtab vastu grupitöö tegevuse eest, korraldab mõistvalt teiste töö, arendab oma kollektiivi. Samas hea juht ootab tagasisidet oma tööst ja see ei pea olema ainult ülevate hinnang, vaid ka töökaaslaste hinnang. On kompeteentne vastatama oma töö eest. Ise olen töötanud kahe juhendamise stiiliga. 1. Üht muretseb ainult enda kasu saamisest - inimesed on ainult vajalik resurss ja neid võib vahetada nii nagu tahad. 2. Juht teab, et iga inimene tema jaoks on oluline ja parema üldtulemuse saamise on vaja neid kõike. Tulemus on oluline just grupi jaoks.
Haridustehnoloog, kes töötab lasteasutuses, peab teadma juhtimise struktuuri asutuses minu mõttes konfliktide vältimisel. Siis, kui inimene teab kelle poole ta võib pöörata probleemi tekkimisel või küsimuste korral, siis on mugavam ja loomulikum. Samas igas töös peab olema ainult üks koordineeriv juht, kes on suuteline aidata. Näiteks, kes jagab tugiteenuseid tehnilistel küsimustel.
Gerli Korotkov
Sisestas Gerli Korotkov, L, 02/20/2016 - 16:10
Sandra postituse juures meeldib mulle enim pilt. Olgugi, et pildi pealkiri on vene keeles on tegu pildiga, mis on sõnatetagi antud kontekstis arusaadav. Lisaks on Sandra ilusti välja toonud, kuidas on seotud juhtimine ja haridustehnoloogi töö.
Maarja Liiv
Sisestas Maarja Liiv, P, 02/21/2016 - 20:46
Õige, juht ei pea alati saama rahalist tulu. Olen selle väitega 100% nõus. On inimesi, kes lähevad täitsa hulluks ainult raha pärast. Tekitades sellega töötajates stressi ja tahtamatust mitte tööle tulla. Nagu sa kirjutasid: ,,Hea juht vältib konflikte, loob motiveeriva õhk- ja keskkonna.,, Töötajad on justkui oma juhi peegelpilt ;) Eks see ole igaühe valik, kas olla motiveeriv või hoopis see kiusav juht, keda keegi ei salli.
Janika Palits
Sisestas Janika Palits, K, 02/24/2016 - 13:59
Mulle meeldib, et postituses on välja toodud, et juht arendab oma kollektiivi. Ja see, nagu ka enda arutelus kirjutasin- juht vajab oma töötajaid, koos on kergem ja mida sujuvam on koostöö, seda kergem on ka ühiseid eesmärke saavutada.
Merlyn Metssoon
Sisestas Merlyn Metssoon, K, 02/24/2016 - 16:41
Mulle meeldib, et sa tõid välja selle, et juht ootab ka tagasisidet enda töö kohta. See on väga hea tähelepanek. Juht mitte ei anna vaid peab ka ise seda vastu võtma, et kogu kollektiiv saaks areneda.
Johanna Väljas
Sisestas Johanna Väljas, L, 02/20/2016 - 16:40
Minu jaoks seostub sõna "juhtimine" millegi suure juhendamisega. Näiteks mõne organisatsiooni. Kui paar aastat tagasi oleks keegi minu käest küsinud, kes on juht, oleks ma kindalt vastanud, et keegi, kes on võimukas, tark, rikas. See sõna tuletab justkui kohe meelde mõne suurfirma juhte, härrasmehi ülikondades. Praeguseks arvan, et juht võib olla kes iganes. Ka mina olen juht, oma lasteaia rühma laste juht, mingis mõttes. Juhtida saab väga paljusid erinevaid gruppe. Juht on mõjutaja, kes mõjutab juhitatavaid mingi eesmärgi või tulemuse saamise nimel.
Maarja Liiv
Sisestas Maarja Liiv, P, 02/21/2016 - 20:58
Mina oleks samuti paar aastat tagasi vastanud, et juht on keegi võimukas, tark ja rikas. Ülikooli aeg on kindlasti meie mõttemaailma muutnud. Ka mina arvan samamoodi nagu sina- juht võib olla kes iganes. On tal siis ülikond või mitte. Nii armas oli lugeda, et sina oled oma rühma juht. Töötan isegi ja tunnen ka ennast oma laste juhina. Aga sinu postitust lugedes tulid mulle kohe silme ette pardid ja pardipojad :) Eks lasteaiaõpetaja töö ongi oma laste turvaline juhtimine ja õpetamine!
Kerlin Kalda
Sisestas Kerlin Kalda, E, 02/22/2016 - 13:50
Johanna on väljatoonud selle, et ka rühmaõpetaja on juht! Olen täiesti seda meelt;) Õpetaja igapäeva töö ongi ju juhtida!
Gerli Korotkov
Sisestas Gerli Korotkov, T, 02/23/2016 - 11:02
Jagan nii Johannaga kui ka Maarjaga ühist arvamust. Mina arvasin samuti kunagii, et juhid on ainult rikkad, targad, võimukad inimesed. Kes käivad ringi kostüümides või ülikonnas. Mul on heameel, et ülikool on suutnud meis kõigis seda arvamust muuta ning me oleme mõistma hakanud, mis on tegelikult juhtimine ning, et ka rühmaõpetaja on tegelikult juht lastele.
Sandra Rovbut
Sisestas Sandra Rovbut, T, 02/23/2016 - 14:06
Väga meeldis mõte, et inimestel muutub nii kogemus, kui ka suhtlemine erinevate sõnade jaoks. Samas juhid võtavad erinevaid rolle enda peale - ehk siis tõesti igaüks on mingis mõttes või valdkonnas juht.
Grete Rebanets
Sisestas Grete Rebanets, K, 02/24/2016 - 21:42
Ma arvan, et mina oleks samuti vastanud ning kindlasti oleks maininud veel, et juht kes ajab raha taga. Nüüd täna, ei suudaks ma kaugeltki mõelda sellele, et nt haridustehnoloogina lasteaias ma ajaks mingit raha taga, see ei tooks mingeid tulemusi. Jah, rühmajuhid oleme me tõesti, me teame oma rühma eesmärke, milleni me tahame jõuda ja selle jaoks me planeerime, organiseerime, eest veama ja kontrollime. Jõudu tööle meile!
Melissa Anson
Sisestas Melissa Anson , N, 02/25/2016 - 11:21
Mulle tegelikult väga meeldib, et paljudest vastustest tuleb välja just rühmaõpetaja näide juhina. Kui vaadelda õpetajat juhina, siis minu arust see on hea näide just sellepärast, et meie kõrval on ka abiõpetaja ning meie ees on lapsed, kes soovivad ainult õppida ja on huvitatud ilmselt kõigest. Abiõpetaja minu silmis ja oma rühma kogemusel, on ülimalt oluline inimene. Kui mina töötasin rühmas, siis ma mõtlesin absoluutselt iga päev sellele, et see inimene teeb nii palju tööd ja kõike südamest - see kindlasti sõltub jällegi nii õpetaja enda suhtumisest kui ka abiõpetajast endast, aga minu isiklik kogemus oli nii positiivne ja ma oleks nii tahtnud teha midagi, et see inimene oleks tunduvalt rohkem hinnatud. Nüüdsest on ta ise rühmaõpetaja, sest tal oli idee, et ta võiks seda tööd proovida teha ja ta läkski õppima seda. Ma ei näe absoluutselt sellel vahet, mis positsioonil inimene on tööalaselt - kui inimene teeb oma tööd südamega, siis minu silmis on ta igas kollektiivis ülimalt oluline isik. Olgu see siis kas või koristaja, aga kui talle meeldib oma tööd teha ja ta töötab mõnusas kollektiivis, kus teda arvestatakse inimesena, siis on tema ka võtmeisik selles meeskonnas. Ja tulles tagasi lasteaia juurde, siis enamasti lasteaias õppetegevust läbi viies saavad kõik abi, kõigi mõtted on kuuldaval ja kõigiga arvestatakse ja iga päev käib töö selle nimel, et lapsed õpiks ja neil oleks tore seda tehes. Liider viib neid eesmärgini, mis lasteaias on koolivalmiduse saavutamine eri aspektidest, aga lapsed ei näe ise seda eesmärki, mille suunas nad liiguvad - nemad naudivad seda protsessi, seda teekonda ja see ongi minu silmis super tiim, kus inimesed on orienteeritud eesmärgile, aga naudivad iga päeva oma teekonnast.
Marielle Korostik
Sisestas Marielle Korostik, N, 02/25/2016 - 20:13
Kunagi arvasin mina täpselt samamoodi, et juht on selline rikas ja võimukas, aga tegelikult saab olla juhte mitmeid. Nagu Sinagi tõid näiteks, et oled ise juht lasteaiaõpetajana. Mina olen selle ütlusega vägagi nõus, sest Sa ju juhid/suunad/õpetad lapsi jne.
Liis Nogo
Sisestas Liis Nogo, N, 02/25/2016 - 20:36
Tore, et oled välja toonud mida oleksid vastanud paar aastat tagasi ja mida nüüd. Mina oleksin seda samamoodi teinud, kuid nüüd on suurem ülevaade juhtimisest ning oskaksin selle kohta rohkem rääkida. Nõustun täielikult, et juht võib olla kes iganes, iseasi kuidas ta juhtimisega hakkama saab.