Sõna juhtimine seostub minu jaoks eelkõige mingi suurema organisatsiooni eestvedamisega. Hakates mõtlema õpetaja vaatenurgast, siis tegelikult oma rühma laste tegevuste organiseerimine ja nendega tegelemine on samuti juhtimine. Õpetajana oled sa eeskujuks ja motiveerijaks lastele, selle saab samuti üle kanda täiskasvanute tasemele. Leian, et suhtlus on tähtis, sest juhtimine toimib korralikult siis, kui organisatsioonis on olemas töötav kommunikatsioon. Juht peaks samuti oskama teisi kuulata ja olema inimene, kelle käest julgetakse minna küsima abi või rääkima oma murest. Samuti on oluline teada inimesi, kes parasjagu sinuga koos töötavad. Siis on võimalik jagada ülesanded nii, et see oleks tema võimete kohane ning läbi selle tunneb inimene, et ta on vajalik. Juhtimine seostub ka tunnustusega hea juht tunnustab oma organisatsiooni või grupi liikmeid ja samuti teda tunnustatakse. Ühesõnaga juhtimine on ikkagi protsess, mida tuleks teha mõistuse ja südamega korraga.
Väga meeldib, et oled sama välja toonud nagu mina, et õpetajatad on teatud mõttes ka lastele rühmas juhtideks, olles eeskujuks ja motiveerijaks lastele. Väga meeldib ka see, et oled välja toonud, et ülesannete jagamisel on oluliseks punktiks see, et inimene ise tunneb ennast vajaliku ja tähtsana. Iga inimene tahab saada tunnustust, seda kindlasti nii juhid kui ka juhitavad.
Mu meelest on sinu poolt välja toodud omadused väga olulised. Eriti meeldis su viimane lause, sest nii see on. Kõik tuleb läbi mõelda ning alati pole tähtis see, mis kuskil paberil on kirjas, pigem see, et meeskond saavutaks oma eesmärgid nii, et kõik osapooled tunneksid selle üle uhkust.
Üks väga tähtis mõte, mille Raige postitusest välja lugesin ja millega 100% nõustun on see, et juht peab teadma oma töötajaid ja nende võimeid, sellest tingituna saab juht aimu sellest, milliseid ülesandeid kellelegi anda. Nii on organisatsioonis võimalik palju komplikatsioone ära hoida.
Olen sinu mõtetega nõus Raige. Alati tuleks tegelikult oma töötajaid tunnustada, siis tekib tunne, et sa teed oma tööd hästi ning püüdled veel parema poole. Õige on ka see, et juht peab tahtma seda organisatsooni juhtida, teha tööd südamega, mitte sellepärast et peab midagi tegema.
Sa oled samuti toonud välja, et ka lasteaiaõpetaja on juht, mis vastab tõele!
Mulle meeldib see, et Sa oled välja toonud selle, et juht peab oskama ka teisi kuulata. Minu meelest on see väga oluline. Näiteks ongi juhil avatud uks terve päeva ning julgedki tema juurde minna ja rääkima oma ideedest või muredest. Aga kui on uks kogu aeg suletud, siis tegelikult keegi ei soovigi juhiga midagi rääkida.
Juhtimine minu jaoks tähendab oma meeskonna viimist seatud eesmärkideni. Juhtimine ei ole see, et annad ülesanded ja teisi nende tegemises ei abista. Minu jaoks ongi juhtimine see, kus sa küll annad ülesanded või edasised tegevused oma meeskonnale ja teed neid nendega koos, abistad, toetad, paned end nende asemele, et mõista kui kuskil tekib millegagi probleem. Loomulikult ei mõtle ma selle all seda, et juht teeb kohe kõik ära kui tekib mure, pigem mõtlen ma seda, et ta ei jäta oma meeskonda üksi nende muredega. Seega peab üks juht olema abistav, kannatlik, tähelepanelik, toetav, tal peavad olema olemas veel palju erinevaid omadusi, et meeskond saaks toimida võimalikult hästi.
Merlyni postituse juures jäi minu jaoks kõlama võtmesõna koostöö. Ükski ogranisatsioon või grupp ei saa toimida ilma koostööta. Samuti see, et juht ei pea olema nö Hunt Kriimsilm kellel on mitu ametit ja kes kõigega üksi hakkama saab. Olen nõus, et kõike ei pea kohe ära kellegi eest tegema, kui keegi tuleb ja ütleb, et ta ei oska. Pigem proovitakse leida probleemile lahendus nii, et lambad oleks terved ja hundid söönud.
Üks mõte, mis mulle Merlyni postitusest silma jäi, on see, et juht abistab, kuid ei hakka teiste eest tööd ära tegema. Nii on meile ka loengutes välja toodud, et haridustehnoloogina lasteasutuses on üheks ülesandeks teisi õpetajaid aidata, kuid tuleb silmas pidada ka seda, et õpetajad ei hakkas haridustehnoloogi nii öelda 'ära kasutama', kuna siis jäävad kõik enda tööülesanded täitmata.
Tore, et Merlyn pani kirja juhi omadused. Mul tekkis tunne, et me kõik otsime neid juhatajal, samas mõned juhatad lihtsalt ei kuula, mis räägitakse nendest ja ei oska võtta vastu kommentaare oma töö kohta.
Sinu mõtet lugedes mõtlesin kohe sellele, mida oleksin varem arvanud juhtimisest ja mida mõtlen nüüd õpingute ajal. Ma arvan, et nüüd tagantjärele mõeldes olengi ma õppinud seda, et kõik rühmatööd, mida näiteks loengutes teeme, on samamoodi õpetanud juhtimise aluseid. Mingil määral ise mõtlen küll, et teeme ju lihtsalt koos tööd, aga igas rühmas on ju tegelt tulemus, mida on vaja saavutada ning kõik rühma liikmed on kuuldavad ja saavad midagi omalt poolt öelda. Alati on rühmas keegi, kes on liider, aga heas meeskonnas see võib-olla ei paistagi nii väga välja, sest kõik saavad oma sõna sekka ja hea liider suudabki kõikide seisukohtadest ja ideedest välja noppida selle, mis annab parima tulemuse eesmärgi saavutamisel.
Ka mina arvan, et juht ei tohiks oma töötajaid, meeskonda muredega üksi jätta. Kui on mure tuleb kuulata ning üritada seda lahendada. Oskus teisi kuulata peab kindlasti juhil olema.
Minule meeldib, et Merlyn on välja toonud hea juhi omadused. Oma kogemusest tean, et abistav juht meeskonnas on väga oluline, et saavutada seatud eesmärke.
Minu jaoks tähendab juhtimine oma töötajate töö kordineerimist nii, et töö oleks lõpetatud võimalikult säästlikult ja tulemuslikult. Juht ei tohiks olla inimene, kes ainult käsib ning keelab, vaid juht peaks minu arvates olema inimene, kelle poole töötajad julgevad ja tahavad pöörduda, kui nad vajavad abi või juhendamist. Arvan, et organisatsioon töötab kõige paremini, kui töötajate ja juhtkonna vahel on usaldus ja sõprussuhe, kuid samaaegselt peavad kindlalt paigas olema ka rollid- kes on juht ja kes töötaja. Ühest allikast jäi meelde lause, et juht juhib eeskujuga, mis võtab juhi omadused väga hästi kokku. Oma kogemustest võin öelda, et kui juht on abistav, ettevõtlik ja kõikidega arvestav on ka kollektiiv sellest tingituna püüdlikum ja vastutulelikum. Käsi peseb kätt - töötaja vajab juhti kuid ka juht ei saa ilma töötajateta hakkama.
Olen Janikaga täitsa nõus. Nii juhatajale on vaja tööjõud, kui ka töötajad ei saa ilma juhatamise. Samas juht on see inimene, kes näeb nii üldine, kui ka osaline - mida tuleks teha, et tulemuse saada ja kes mis teeb konkreetselt eesmärki eest.
Mulle meeldib, et tõid välja selle ''käsi peseb kätt''. Mõlemad pooled, nii juht kui ka töötajad peavad üksteist toetama ja abistama, üksteise jaoks olemas olema.
Janika on väljatoonud selle, kui oluline on olla juhina eeskuju ning juhenaja ning nõuandja. "Juht peaks minu arvates olema inimene, kelle poole töötajad julgevad ja tahavad pöörduda, kui nad vajavad abi või juhendamist". Olen sellega täiesti nõus. Juhtimine ei ole pelgalt käskude-keeldude jagamine, vaid inimgrupi tööle panemine tulemuslikult, nagu ka Janika kirjeldas.
Janika poolt kirjapandu on tõene. Tõesti juht ei tohi olla see, kes ainult käsib ja keelab. Pigem peaks ta teadma, et on oma organisatsiooni või grupi liikmetega ühes paadis. Kogu juhtimise juures ei tohiks unustada ka inimlikkust.
Mulle väga meeldib see lause, et töötajad vajavad juhti, aga juht ei saaks ilma töötajateta ka hakkama. Seda peaks igale juhile meelde tuletama, et ta saaks aru, kui olulisel kohal on kollektiiv ja koostöö. Just see mõte minust arust toetab seda, et kõik peavad kuuldaval olema ja kõik peavad olema arvesse võetud. Kui kollektiiv on juba kokku pandud, siis tegelikult on ju iga töötaja asendamatu - ükski juht ei valiks endale ju tegelikult kolleegiks inimest, kelle tööl pole mõtet ja kes on asendatav.
Sinu kirjutatu on õige ning tabav. Kõige rohkem meeldib mulle sinu poolt välja tooduna, et juht on inimene, kelle poole töötajad julgevad pöörduda. Sageli ei julge inimesed oma juhi poole murega pöörduda, kartes töökohast ilma jääda või siis midagi muud. Usaldus ning abi pakkumine on väga tähtsad.
Nõustun Jaanikaga, et usaldus ja sõprussuhe tagab parema töötava organisatsiooni. Kui puudub usaldus, toimub pidev tagarääkimine ja mittevajaliku info levitamine, toob see kaasa väga palju negatiivsust ning pingeid töötaja ning juhtkonna vahel. Töötaja ei julge ega taha abi vajades juhataja poole pöörduda ning võib hakata ka juhatajale "jama" keerama. Ükskõik mis väiksem vale tegu,viga võib terve organisatsiooni juhtimise allamäge viia.
Nii nagu oma akadeemilises postituses, pidin ma kõigepealt jõudma selgusele, mis on juhtimine. Vastuseid seinast seina, kuid mind kõnetas kõige rohkem selline vastus: „Juhtimine on komplektne tegevus, mille käigus ühendatakse organisatsiooni inim- , raha- ja materiaalsed ressursid organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel“ (Juhtimise olemus, s.a). Sellist juhtimise mõiste seletust seostaksin mina kõige rohkem lasteaia juhtimisega. Järgmisena mõelda sellele, et mida ta minu jaoks tähendab? Paljudest vastustest on see välja tulnud, mida minule mõiste juhtimine kunagi tähendas või kuidas ma seda kellegi kogemuste pealt olin välja lugenud – raha tagaajamist, eesmärgiga kasu teenimist, rohke raha omamist. Elu on õnneks teinud omad korrektuurid ja pannud siiski mind teisiti mõtlema. Kõige rohkem pannud uurima üldiselt juhtimise sisu kohta. Olles keskkoolis gümnaasiumis klassivanem, pidin tihti peale mõtlema kogu klassi eest, sest mind oli valitud vanemaks. Kuid aastaga sai selgeks, et otsuseid ei tee mina vaid meeskonnatööna tuleb meil kõigil koos oma otsused/valikud/soovid langetada. Peale seda sujus ka klassis omavaheline suhtlus paremaks ning usaldati üksteist rohkem. Ülikooli tulles ja oma erialale nüüd tagantjärgi mõeldes, siis tõesti rühmaõpetaja on oma laste suunav, toetav ja õpetav juht. Rühmaõpetajana ma planeerin, organiseerin, eestvean ja kontrollin. Kes õpetaja tööülesandeid ja lasteaia õppetöösisu teab, oskab ka kohe näited iga tegusõna alla tuua. Ilmselt tulevikus see sõna juhtimine minu töövaldkonnas kaob, sest mida rohkem ma sellesse süvenen, seda rohkem see sõna mind häirima hakkab. Ma tahan lihtsalt tuleviku mastaabis luua ühtse meeskonna, kes töötavad ühtsete eesmärkide nimel ning kellel on soov olla selle meeskonna liige.
Grete on väljatoonud meeskonna olulisuse, kuid ka meeskonnal on vaja juhti. Juht on see, kellel on visioon, kes määrab suuna ning on eeskujuks. Juht samas ka vastutab. Ta toob välja ka selle, et ka pelgalt klassivanem on juht. Igas olukorras, kus tuleb juhtida inimesi, vastutada ja võtta vastu otsuseid, on inimene juhirollis.
Esimesena tuleb mõte, et juht on keegi tõsine ja kuri inimene, kes istub teistest eemal oma turvalises kabinetis. Kui hakata sõna juhtimine mitmes valguses vaatama, pole see pelgalt ainult suure ettevõtte juhtimine, vaid kõik inimesed on omamoodi juhid ning juhivad oma elu. Juhtimine ei saa toimuda ainult ühe inimese pool just organisatsioonis. Selles on oluline, et kõik teeksid omavahel koostööd ning alles siis saavutab organisatsioon edu. Juhtimine on küll raske, kuid hea koostöö ning suhtlemisoskusega võib palju saavutada. Hea juht suhtleb oma töötajatega ning koos kujundatakse tulevik. Juht ei saa ainult töötajatele jagada ülesandeid ning ise mugavalt toolil istuda, selleks et eesmärgid saaks täiedetud tuleb kõigil oma panus anda.
Mulle meeldis Merje postistuses viimane mõte, et ühtse eesmärgi ja tuleviku kujundamiseks tuleb kõigil oma panus anda. Samuti see, et igapäevaselt me juhime kõik oma elu, vaja on teha erinevaid otsuseid ja planeerida oma aega. Arvangi, et saada heaks juhiks tuleb endaga kõige pealt tööd teha.
Olen Merjega täiesti nõus, et juhtimine ei pea tähendama ainult seda, et oled suure ettevõtte juht. Minu arvates saab juhtimise alla võtta ka omal määral lapsevanema rolli.Lühidalt öeldes, tuleks olla eeskujuks, suhtuda austusega, julgeda kanda ka vastutust ja muidugi tuleks üksteise soovidega arvestada, et tekiks ühtne perekond.
Minu jaoks tähendab juhtimine ülesandeid, katsumusi, toetamist, abistamist, eesmärkide täideviimist, olgu need suured või väiksed. Selleks, et juhtimisega toime tulla on vaja head meeskonnatööd. Kui hea meeskonnatöö puudub on juhtimisega väga raske hakkama saada. Alguses, kui ei olnud seda ise kogenud, mõtlesin, et kui raske see ikka olla saab.Tooksin ühe väikese näite oma tööst. Olen rühmaõpetaja lasteaias ning alguses oli meil väga raske rühma toimima panna, kuna õpetajaid oli rühmas 3 ning kõik tahtsid olla rühma pealmised juhid ning et ainult nende väljapakutud meetodid rühma juhtimisest on õiged. Üksteisega ei arvestatud ja tekkisid lahkhelid. Tülid tõid kaasa palju negatiivsust rühmas ning lapsed kannatasid selle all. Pidime pöörduma oma murega lasteaia direktori poole, kes andis meile nõu nagu tõeline juht. Läks päris pikalt aega, ennem kui leidsime ühise keele. Lõpuks jõudsime kokkuleppele ning seadsime ühised eesmärgid. Üheks kokkuleppeks oli see: kui õpetajaid on rühmas päeval 2, siis lepime kokku, et üks on sellel päeval pealmine rühma juht. Sain isiklikult tunda, et isegi väikse rühma juhtimine võib olla väga raske, kui puudub hea koostöö. Sammuti sain tunda seda, et olemas on tugi (direktor), kes vajadusel annab nõu ja pakub lahendusi, et koostöö sujuks.
Sinu postitust Liis oli huvitav lugeda, sest sa kirjeldasid oma kogemust. Ühiste eesmärkide seadmine on oluline ja kui koos töötavate inimeste visioon pole sama siis on raske. Aga mul on hea meel, et mure sai lahendatud, kindlasti on rühmas ka parem õhkkond. Ja sinu postitusest lugesin ka selle välja, et tegelikult peaks olema ainult üks juht, kui on neid mitu siis tekib segadus.
Kes on juht? Minu arvates on juht see, kes omab meeskonda ning neil on ühised eesmärgid ja sihid, mille poole püüelda. Väga suurt rolli mängib meeskonnatöö. Juht peab teistega arvestama, kuulama ära teiste ideid/muresid ja lahendama olukordi. Eelnevaid postitusi lugedes, olen ka sellega nõus, et ka lasteaiaõpetaja on ise juht ehk ka mina ise. Nagu tavaliselt on lasteaia rühmas 2 õpetajat, tegelikult kui õpetajaabi ka arvestada, siis 3 õpetajat. Seejärel, et meeskond ja juhtimine toimiks, on ka oluline, et arvestatakse üksteisega. Nii ei toimi, kui üks õpetajatest ongi sellise suunaga, et mina tegin selle, mina teen seda, mina olen selle autor ja mina olen nii tubli. Nii ei jõu mitte kuhugi! Oluline on, et kõik saaksid pakkuda välja omapoolseid ideid/lahendusi ning leitakse ühine kompromiss.
Minul on juhi suhtes olnud ainult häid kogemusi. Siit tuleb ka tahtmine kirjutada enda juhist lasteasutuses. Juhil on alati uks avatud kõikidele ning kuulab ära muresid või ideid, annab nõuandeid. Super eeskuju, sest osaleme erinevates projektides ja konkurssidel. Kindlasti on oluline ka meeskonda motiveerida/tänada.
Väga tore, et oled välja toonud meeskonna tänamise. See on minu arvates väga tähtis ning motiveerib paljusid, kasvõi väike kiidusõna. Kahjuks nii palju, kui mina olen kuulnud ja näinud, tänatakse, kiidetakse meeskondi väga vähe.
Kommentaarid
Raige Ifrad
Sisestas Raige Ifrad, T, 02/23/2016 - 11:09
Sõna juhtimine seostub minu jaoks eelkõige mingi suurema organisatsiooni eestvedamisega. Hakates mõtlema õpetaja vaatenurgast, siis tegelikult oma rühma laste tegevuste organiseerimine ja nendega tegelemine on samuti juhtimine. Õpetajana oled sa eeskujuks ja motiveerijaks lastele, selle saab samuti üle kanda täiskasvanute tasemele. Leian, et suhtlus on tähtis, sest juhtimine toimib korralikult siis, kui organisatsioonis on olemas töötav kommunikatsioon. Juht peaks samuti oskama teisi kuulata ja olema inimene, kelle käest julgetakse minna küsima abi või rääkima oma murest. Samuti on oluline teada inimesi, kes parasjagu sinuga koos töötavad. Siis on võimalik jagada ülesanded nii, et see oleks tema võimete kohane ning läbi selle tunneb inimene, et ta on vajalik. Juhtimine seostub ka tunnustusega hea juht tunnustab oma organisatsiooni või grupi liikmeid ja samuti teda tunnustatakse. Ühesõnaga juhtimine on ikkagi protsess, mida tuleks teha mõistuse ja südamega korraga.
Johanna Väljas
Sisestas Johanna Väljas, T, 02/23/2016 - 13:32
Väga meeldib, et oled sama välja toonud nagu mina, et õpetajatad on teatud mõttes ka lastele rühmas juhtideks, olles eeskujuks ja motiveerijaks lastele. Väga meeldib ka see, et oled välja toonud, et ülesannete jagamisel on oluliseks punktiks see, et inimene ise tunneb ennast vajaliku ja tähtsana. Iga inimene tahab saada tunnustust, seda kindlasti nii juhid kui ka juhitavad.
Merlyn Metssoon
Sisestas Merlyn Metssoon, T, 02/23/2016 - 18:12
Mu meelest on sinu poolt välja toodud omadused väga olulised. Eriti meeldis su viimane lause, sest nii see on. Kõik tuleb läbi mõelda ning alati pole tähtis see, mis kuskil paberil on kirjas, pigem see, et meeskond saavutaks oma eesmärgid nii, et kõik osapooled tunneksid selle üle uhkust.
Janika Palits
Sisestas Janika Palits, K, 02/24/2016 - 13:30
Üks väga tähtis mõte, mille Raige postitusest välja lugesin ja millega 100% nõustun on see, et juht peab teadma oma töötajaid ja nende võimeid, sellest tingituna saab juht aimu sellest, milliseid ülesandeid kellelegi anda. Nii on organisatsioonis võimalik palju komplikatsioone ära hoida.
Merje Tenso
Sisestas Merje Tenso, N, 02/25/2016 - 16:55
Olen sinu mõtetega nõus Raige. Alati tuleks tegelikult oma töötajaid tunnustada, siis tekib tunne, et sa teed oma tööd hästi ning püüdled veel parema poole. Õige on ka see, et juht peab tahtma seda organisatsooni juhtida, teha tööd südamega, mitte sellepärast et peab midagi tegema.
Marielle Korostik
Sisestas Marielle Korostik, N, 02/25/2016 - 20:15
Sa oled samuti toonud välja, et ka lasteaiaõpetaja on juht, mis vastab tõele!
Mulle meeldib see, et Sa oled välja toonud selle, et juht peab oskama ka teisi kuulata. Minu meelest on see väga oluline. Näiteks ongi juhil avatud uks terve päeva ning julgedki tema juurde minna ja rääkima oma ideedest või muredest. Aga kui on uks kogu aeg suletud, siis tegelikult keegi ei soovigi juhiga midagi rääkida.
Merlyn Metssoon
Sisestas Merlyn Metssoon, T, 02/23/2016 - 17:54
Juhtimine minu jaoks tähendab oma meeskonna viimist seatud eesmärkideni. Juhtimine ei ole see, et annad ülesanded ja teisi nende tegemises ei abista. Minu jaoks ongi juhtimine see, kus sa küll annad ülesanded või edasised tegevused oma meeskonnale ja teed neid nendega koos, abistad, toetad, paned end nende asemele, et mõista kui kuskil tekib millegagi probleem. Loomulikult ei mõtle ma selle all seda, et juht teeb kohe kõik ära kui tekib mure, pigem mõtlen ma seda, et ta ei jäta oma meeskonda üksi nende muredega. Seega peab üks juht olema abistav, kannatlik, tähelepanelik, toetav, tal peavad olema olemas veel palju erinevaid omadusi, et meeskond saaks toimida võimalikult hästi.
Raige Ifrad
Sisestas Raige Ifrad, T, 02/23/2016 - 18:16
Merlyni postituse juures jäi minu jaoks kõlama võtmesõna koostöö. Ükski ogranisatsioon või grupp ei saa toimida ilma koostööta. Samuti see, et juht ei pea olema nö Hunt Kriimsilm kellel on mitu ametit ja kes kõigega üksi hakkama saab. Olen nõus, et kõike ei pea kohe ära kellegi eest tegema, kui keegi tuleb ja ütleb, et ta ei oska. Pigem proovitakse leida probleemile lahendus nii, et lambad oleks terved ja hundid söönud.
Janika Palits
Sisestas Janika Palits, K, 02/24/2016 - 13:54
Üks mõte, mis mulle Merlyni postitusest silma jäi, on see, et juht abistab, kuid ei hakka teiste eest tööd ära tegema. Nii on meile ka loengutes välja toodud, et haridustehnoloogina lasteasutuses on üheks ülesandeks teisi õpetajaid aidata, kuid tuleb silmas pidada ka seda, et õpetajad ei hakkas haridustehnoloogi nii öelda 'ära kasutama', kuna siis jäävad kõik enda tööülesanded täitmata.
Sandra Rovbut
Sisestas Sandra Rovbut, K, 02/24/2016 - 16:06
Tore, et Merlyn pani kirja juhi omadused. Mul tekkis tunne, et me kõik otsime neid juhatajal, samas mõned juhatad lihtsalt ei kuula, mis räägitakse nendest ja ei oska võtta vastu kommentaare oma töö kohta.
Melissa Anson
Sisestas Melissa Anson , N, 02/25/2016 - 11:26
Sinu mõtet lugedes mõtlesin kohe sellele, mida oleksin varem arvanud juhtimisest ja mida mõtlen nüüd õpingute ajal. Ma arvan, et nüüd tagantjärele mõeldes olengi ma õppinud seda, et kõik rühmatööd, mida näiteks loengutes teeme, on samamoodi õpetanud juhtimise aluseid. Mingil määral ise mõtlen küll, et teeme ju lihtsalt koos tööd, aga igas rühmas on ju tegelt tulemus, mida on vaja saavutada ning kõik rühma liikmed on kuuldavad ja saavad midagi omalt poolt öelda. Alati on rühmas keegi, kes on liider, aga heas meeskonnas see võib-olla ei paistagi nii väga välja, sest kõik saavad oma sõna sekka ja hea liider suudabki kõikide seisukohtadest ja ideedest välja noppida selle, mis annab parima tulemuse eesmärgi saavutamisel.
Merje Tenso
Sisestas Merje Tenso, N, 02/25/2016 - 17:04
Ka mina arvan, et juht ei tohiks oma töötajaid, meeskonda muredega üksi jätta. Kui on mure tuleb kuulata ning üritada seda lahendada. Oskus teisi kuulata peab kindlasti juhil olema.
Liis Nogo
Sisestas Liis Nogo, N, 02/25/2016 - 20:08
Minule meeldib, et Merlyn on välja toonud hea juhi omadused. Oma kogemusest tean, et abistav juht meeskonnas on väga oluline, et saavutada seatud eesmärke.
Janika Palits
Sisestas Janika Palits, K, 02/24/2016 - 13:24
Minu jaoks tähendab juhtimine oma töötajate töö kordineerimist nii, et töö oleks lõpetatud võimalikult säästlikult ja tulemuslikult. Juht ei tohiks olla inimene, kes ainult käsib ning keelab, vaid juht peaks minu arvates olema inimene, kelle poole töötajad julgevad ja tahavad pöörduda, kui nad vajavad abi või juhendamist. Arvan, et organisatsioon töötab kõige paremini, kui töötajate ja juhtkonna vahel on usaldus ja sõprussuhe, kuid samaaegselt peavad kindlalt paigas olema ka rollid- kes on juht ja kes töötaja. Ühest allikast jäi meelde lause, et juht juhib eeskujuga, mis võtab juhi omadused väga hästi kokku. Oma kogemustest võin öelda, et kui juht on abistav, ettevõtlik ja kõikidega arvestav on ka kollektiiv sellest tingituna püüdlikum ja vastutulelikum. Käsi peseb kätt - töötaja vajab juhti kuid ka juht ei saa ilma töötajateta hakkama.
Sandra Rovbut
Sisestas Sandra Rovbut, K, 02/24/2016 - 16:02
Olen Janikaga täitsa nõus. Nii juhatajale on vaja tööjõud, kui ka töötajad ei saa ilma juhatamise. Samas juht on see inimene, kes näeb nii üldine, kui ka osaline - mida tuleks teha, et tulemuse saada ja kes mis teeb konkreetselt eesmärki eest.
Merlyn Metssoon
Sisestas Merlyn Metssoon, K, 02/24/2016 - 16:20
Mulle meeldib, et tõid välja selle ''käsi peseb kätt''. Mõlemad pooled, nii juht kui ka töötajad peavad üksteist toetama ja abistama, üksteise jaoks olemas olema.
Kerlin Kalda
Sisestas Kerlin Kalda, N, 02/25/2016 - 08:19
Janika on väljatoonud selle, kui oluline on olla juhina eeskuju ning juhenaja ning nõuandja. "Juht peaks minu arvates olema inimene, kelle poole töötajad julgevad ja tahavad pöörduda, kui nad vajavad abi või juhendamist". Olen sellega täiesti nõus. Juhtimine ei ole pelgalt käskude-keeldude jagamine, vaid inimgrupi tööle panemine tulemuslikult, nagu ka Janika kirjeldas.
Raige Ifrad
Sisestas Raige Ifrad, N, 02/25/2016 - 10:04
Janika poolt kirjapandu on tõene. Tõesti juht ei tohi olla see, kes ainult käsib ja keelab. Pigem peaks ta teadma, et on oma organisatsiooni või grupi liikmetega ühes paadis. Kogu juhtimise juures ei tohiks unustada ka inimlikkust.
Melissa Anson
Sisestas Melissa Anson , N, 02/25/2016 - 11:29
Mulle väga meeldib see lause, et töötajad vajavad juhti, aga juht ei saaks ilma töötajateta ka hakkama. Seda peaks igale juhile meelde tuletama, et ta saaks aru, kui olulisel kohal on kollektiiv ja koostöö. Just see mõte minust arust toetab seda, et kõik peavad kuuldaval olema ja kõik peavad olema arvesse võetud. Kui kollektiiv on juba kokku pandud, siis tegelikult on ju iga töötaja asendamatu - ükski juht ei valiks endale ju tegelikult kolleegiks inimest, kelle tööl pole mõtet ja kes on asendatav.
Merje Tenso
Sisestas Merje Tenso, N, 02/25/2016 - 16:45
Sinu kirjutatu on õige ning tabav. Kõige rohkem meeldib mulle sinu poolt välja tooduna, et juht on inimene, kelle poole töötajad julgevad pöörduda. Sageli ei julge inimesed oma juhi poole murega pöörduda, kartes töökohast ilma jääda või siis midagi muud. Usaldus ning abi pakkumine on väga tähtsad.
Liis Nogo
Sisestas Liis Nogo, N, 02/25/2016 - 20:16
Nõustun Jaanikaga, et usaldus ja sõprussuhe tagab parema töötava organisatsiooni. Kui puudub usaldus, toimub pidev tagarääkimine ja mittevajaliku info levitamine, toob see kaasa väga palju negatiivsust ning pingeid töötaja ning juhtkonna vahel. Töötaja ei julge ega taha abi vajades juhataja poole pöörduda ning võib hakata ka juhatajale "jama" keerama. Ükskõik mis väiksem vale tegu,viga võib terve organisatsiooni juhtimise allamäge viia.
Grete Rebanets
Sisestas Grete Rebanets, K, 02/24/2016 - 21:13
Nii nagu oma akadeemilises postituses, pidin ma kõigepealt jõudma selgusele, mis on juhtimine. Vastuseid seinast seina, kuid mind kõnetas kõige rohkem selline vastus: „Juhtimine on komplektne tegevus, mille käigus ühendatakse organisatsiooni inim- , raha- ja materiaalsed ressursid organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel“ (Juhtimise olemus, s.a). Sellist juhtimise mõiste seletust seostaksin mina kõige rohkem lasteaia juhtimisega. Järgmisena mõelda sellele, et mida ta minu jaoks tähendab? Paljudest vastustest on see välja tulnud, mida minule mõiste juhtimine kunagi tähendas või kuidas ma seda kellegi kogemuste pealt olin välja lugenud – raha tagaajamist, eesmärgiga kasu teenimist, rohke raha omamist. Elu on õnneks teinud omad korrektuurid ja pannud siiski mind teisiti mõtlema. Kõige rohkem pannud uurima üldiselt juhtimise sisu kohta. Olles keskkoolis gümnaasiumis klassivanem, pidin tihti peale mõtlema kogu klassi eest, sest mind oli valitud vanemaks. Kuid aastaga sai selgeks, et otsuseid ei tee mina vaid meeskonnatööna tuleb meil kõigil koos oma otsused/valikud/soovid langetada. Peale seda sujus ka klassis omavaheline suhtlus paremaks ning usaldati üksteist rohkem. Ülikooli tulles ja oma erialale nüüd tagantjärgi mõeldes, siis tõesti rühmaõpetaja on oma laste suunav, toetav ja õpetav juht. Rühmaõpetajana ma planeerin, organiseerin, eestvean ja kontrollin. Kes õpetaja tööülesandeid ja lasteaia õppetöösisu teab, oskab ka kohe näited iga tegusõna alla tuua. Ilmselt tulevikus see sõna juhtimine minu töövaldkonnas kaob, sest mida rohkem ma sellesse süvenen, seda rohkem see sõna mind häirima hakkab. Ma tahan lihtsalt tuleviku mastaabis luua ühtse meeskonna, kes töötavad ühtsete eesmärkide nimel ning kellel on soov olla selle meeskonna liige.
Kaunist Eesti Vabariigi sünnipäeva!
Kerlin Kalda
Sisestas Kerlin Kalda, N, 02/25/2016 - 08:23
Grete on väljatoonud meeskonna olulisuse, kuid ka meeskonnal on vaja juhti. Juht on see, kellel on visioon, kes määrab suuna ning on eeskujuks. Juht samas ka vastutab. Ta toob välja ka selle, et ka pelgalt klassivanem on juht. Igas olukorras, kus tuleb juhtida inimesi, vastutada ja võtta vastu otsuseid, on inimene juhirollis.
Merje Tenso
Sisestas Merje Tenso, N, 02/25/2016 - 16:59
Esimesena tuleb mõte, et juht on keegi tõsine ja kuri inimene, kes istub teistest eemal oma turvalises kabinetis. Kui hakata sõna juhtimine mitmes valguses vaatama, pole see pelgalt ainult suure ettevõtte juhtimine, vaid kõik inimesed on omamoodi juhid ning juhivad oma elu. Juhtimine ei saa toimuda ainult ühe inimese pool just organisatsioonis. Selles on oluline, et kõik teeksid omavahel koostööd ning alles siis saavutab organisatsioon edu. Juhtimine on küll raske, kuid hea koostöö ning suhtlemisoskusega võib palju saavutada. Hea juht suhtleb oma töötajatega ning koos kujundatakse tulevik. Juht ei saa ainult töötajatele jagada ülesandeid ning ise mugavalt toolil istuda, selleks et eesmärgid saaks täiedetud tuleb kõigil oma panus anda.
Raige Ifrad
Sisestas Raige Ifrad, N, 02/25/2016 - 19:42
Mulle meeldis Merje postistuses viimane mõte, et ühtse eesmärgi ja tuleviku kujundamiseks tuleb kõigil oma panus anda. Samuti see, et igapäevaselt me juhime kõik oma elu, vaja on teha erinevaid otsuseid ja planeerida oma aega. Arvangi, et saada heaks juhiks tuleb endaga kõige pealt tööd teha.
Liis Nogo
Sisestas Liis Nogo, N, 02/25/2016 - 20:03
Olen Merjega täiesti nõus, et juhtimine ei pea tähendama ainult seda, et oled suure ettevõtte juht. Minu arvates saab juhtimise alla võtta ka omal määral lapsevanema rolli.Lühidalt öeldes, tuleks olla eeskujuks, suhtuda austusega, julgeda kanda ka vastutust ja muidugi tuleks üksteise soovidega arvestada, et tekiks ühtne perekond.
Liis Nogo
Sisestas Liis Nogo, N, 02/25/2016 - 19:54
Minu jaoks tähendab juhtimine ülesandeid, katsumusi, toetamist, abistamist, eesmärkide täideviimist, olgu need suured või väiksed. Selleks, et juhtimisega toime tulla on vaja head meeskonnatööd. Kui hea meeskonnatöö puudub on juhtimisega väga raske hakkama saada. Alguses, kui ei olnud seda ise kogenud, mõtlesin, et kui raske see ikka olla saab.Tooksin ühe väikese näite oma tööst. Olen rühmaõpetaja lasteaias ning alguses oli meil väga raske rühma toimima panna, kuna õpetajaid oli rühmas 3 ning kõik tahtsid olla rühma pealmised juhid ning et ainult nende väljapakutud meetodid rühma juhtimisest on õiged. Üksteisega ei arvestatud ja tekkisid lahkhelid. Tülid tõid kaasa palju negatiivsust rühmas ning lapsed kannatasid selle all. Pidime pöörduma oma murega lasteaia direktori poole, kes andis meile nõu nagu tõeline juht. Läks päris pikalt aega, ennem kui leidsime ühise keele. Lõpuks jõudsime kokkuleppele ning seadsime ühised eesmärgid. Üheks kokkuleppeks oli see: kui õpetajaid on rühmas päeval 2, siis lepime kokku, et üks on sellel päeval pealmine rühma juht. Sain isiklikult tunda, et isegi väikse rühma juhtimine võib olla väga raske, kui puudub hea koostöö. Sammuti sain tunda seda, et olemas on tugi (direktor), kes vajadusel annab nõu ja pakub lahendusi, et koostöö sujuks.
Raige Ifrad
Sisestas Raige Ifrad, N, 02/25/2016 - 22:04
Sinu postitust Liis oli huvitav lugeda, sest sa kirjeldasid oma kogemust. Ühiste eesmärkide seadmine on oluline ja kui koos töötavate inimeste visioon pole sama siis on raske. Aga mul on hea meel, et mure sai lahendatud, kindlasti on rühmas ka parem õhkkond. Ja sinu postitusest lugesin ka selle välja, et tegelikult peaks olema ainult üks juht, kui on neid mitu siis tekib segadus.
Marielle Korostik
Sisestas Marielle Korostik, N, 02/25/2016 - 20:29
Kes on juht? Minu arvates on juht see, kes omab meeskonda ning neil on ühised eesmärgid ja sihid, mille poole püüelda. Väga suurt rolli mängib meeskonnatöö. Juht peab teistega arvestama, kuulama ära teiste ideid/muresid ja lahendama olukordi. Eelnevaid postitusi lugedes, olen ka sellega nõus, et ka lasteaiaõpetaja on ise juht ehk ka mina ise. Nagu tavaliselt on lasteaia rühmas 2 õpetajat, tegelikult kui õpetajaabi ka arvestada, siis 3 õpetajat. Seejärel, et meeskond ja juhtimine toimiks, on ka oluline, et arvestatakse üksteisega. Nii ei toimi, kui üks õpetajatest ongi sellise suunaga, et mina tegin selle, mina teen seda, mina olen selle autor ja mina olen nii tubli. Nii ei jõu mitte kuhugi! Oluline on, et kõik saaksid pakkuda välja omapoolseid ideid/lahendusi ning leitakse ühine kompromiss.
Minul on juhi suhtes olnud ainult häid kogemusi. Siit tuleb ka tahtmine kirjutada enda juhist lasteasutuses. Juhil on alati uks avatud kõikidele ning kuulab ära muresid või ideid, annab nõuandeid. Super eeskuju, sest osaleme erinevates projektides ja konkurssidel. Kindlasti on oluline ka meeskonda motiveerida/tänada.
Liis Nogo
Sisestas Liis Nogo, N, 02/25/2016 - 20:43
Väga tore, et oled välja toonud meeskonna tänamise. See on minu arvates väga tähtis ning motiveerib paljusid, kasvõi väike kiidusõna. Kahjuks nii palju, kui mina olen kuulnud ja näinud, tänatakse, kiidetakse meeskondi väga vähe.