Tähelepanu! eDidaktikum lõpetab teenuse pakkumise juulis 2025. Täpsem info siin

MLM7199.DT Matemaatikaõpetaja õpetajakoolituse põhipraktika II 2025 kevad

Peasakid

  • Info

Kokkuvõte

Matemaatikaõpetaja õpetajakoolituse teine põhipraktika algab seminariga ülikoolis või veebis (Zoom), kus õppejõud tutvustab praktika üldkorraldust ja dokumentatsiooni. Antud grupis esitavad üliõpilased põhipraktika ülesanded. Praktika kestab neli nädalat, kokkuleppel võib kesta ka pikemalt.

Sisu

Praktika esimesel nädalal toimuvad koolis vestlused kooli direktsiooni ja õpetajatega, tutvumine kooli dokumentatsiooniga; algab tundide vaatlemine ja analüüsimine. Praktika nelja nädala jooksul vaatleb ja analüüsib üliõpilane 8-10 matemaatika tundi (õpitaval erialal töötav üliõpilane 4-5 tundi) erinevates kooliastmetes.

Praktika teisest nädalast algab tundide läbiviimine. Üliõpilane valmistab ette ja viib läbi 24-30 matemaatika tundi (õpitaval erialal töötav üliõpilane 10-15 tundi). Gümnaasiumiõpetaja kutset taotlev üliõpilane annab tunde gümnaasiumiastmes. Põhikooli matemaatikaõpetaja kutse taotleja annab tunde III kooliastmes. Mitme aine õpetaja (sh ka algklasside õpetaja) sooritab praktika III kooliastmes. Üliõpilane koostab läbiviidavate tundide konspektid ning esitab 8-10 eriilmelise ainetunni konspekti koos lisamaterjalidega tegevõpetaja 4-5). Tutvub matemaatika õpetamise probleemidega praktikakooli näitel ning võtab etteantud teemal sõna praktika lõpukonverentsil. Iseseisev töö hõlmab tundideks ettevalmistamist, erialase kirjandusega tutvumist, tunnikonspektide koostamist, õppevahendite valmistamist ja ka kooli õppe-kasvatustöö alusdokumentidega tutvumist. Antud tundidest 2/3 vaatleb juhendaja-õpetaja ning vähemalt ühte tundi ülikoolipoolne juhendaja.

Üliõpilane täidab ühe klassi juures (soovitatavalt ühes oma põhiklassis) klassijuhataja ülesandeid. Üliõpilane abistab juhendavat õpetajat klassijuhataja ülesannete täitmisel ja kirjeldab oma tegevust. Kirjelduses vastatakse järgnevatele küsimustele: Millised on klassijuhataja (kasvatuslikud, organisatoorsed, aruandlusega seotud jm) ülesanded antud koolis? Kui suur on klassijuhataja töö maht? Milline on arenguvestluse sisu ja korraldus antud koolis (küsimustikud, läbiviimise kord, tulemuste vormistamine, jm)? Mille poolest erineb klassijuhataja roll ja vastutus aineõpetaja rollist?

Üliõpilane videosalvestab ühe oma antud tundidest ning teeb video koos tunnikavaga kättesaadavaks õppejõule ning ühele kaasüliõpilasele, kes vaatleb läbiviidud tundi (videos) ning annab vaadeldud tunnile tagasiside kasutades selleks tunnivaatlusprotokolli. 

Üliõpilane teeb praktikategevustest kokkuvõtte (tegevuste aruanne), mis sisaldab ülevaadet tegevuskava tegelikust täitmisest ning loob pädevuspõhise eneseanalüüsi (lähtudes õpetaja kutsestandardist, tase 7). Analüüsitud on kõiki kutsestandardi aspekte, toodud välja oma tugevused ja arenguruum.

Õpetajakoolituse põhipraktika II lõppedes on pädevuspõhine eneseanalüüs eelduseks õpetajakutse omistamisel.

Avaseminaril osalesid: Siret, Mai-Britt, Liina, Mirjam, Natalia, Julija, Galina, Jaagup, Caroline, Kaidi, Gerda, Karoliine.