Tunnivaatluse lehed

EELPRAKTIKA Noored Kooli
Tunnivaatluse lehed

Õppetunni vaatlusülesanded pedagoogilisel praktikal

Autorid:

Mai Normak

Anneli Roode

Inge Timoštšuk

Retsensent Katrin Poom Valickis

Eessõna

Praktika on pedagoogiliste õpingute rakenduslik osa, milles luuakse seosed teoreetiliste teadmiste ja praktilise kogemuse vahel.

Pedagoogilise eelpraktika käigus kujundatakse oskusi vaadelda ja analüüsida koolitegelikkust selleks, et edaspidi oma õpetajatööd iseseisvalt kavandada ning töö tulemusi analüüsida.

Tunnis toimuva märkamise ja analüüsi toetamiseks on koostatud järgnev vaatlusülesannete kogu. Ülesannete valikul lähtuti sellest, et vaadelda ja analüüsida saaks kõiki olulisemaid tunni õnnestumiseks vajalikke pedagoogilisi aspekte. Kogu koosneb järgnevatest vaatlusülesannetest:

Arutelu õpitegevusena
Ebakohane käitumine ja selle ennetamine
Koosõppimine
Tagasiside õppimise kohta
Tunni alustamine ja lõpetamine
Tunni eesmärgistamine
Tunni osad
Õpetaja tähelepanu jaotumine õpilaste vahel
Õpitava näitlikustamine

Olenemata kohustuslike vaatlustundide arvust valib üliõpilane iga tunni vaatlemiseks ühe ülesande. Kõiki ülesandeid tuleb praktikaperioodi jooksul täita vähemalt üks kord. Valiku tegemiseks peab üliõpilane enne praktikale minekut kõigi vaatlusülesannetega põhjalikult tutvuma.

Enne vaatlustunni algust peab üliõpilane õpetajat oma vaatlusülesannetest informeerima ja koos õpetajaga otsustama, milline neist on algavas tunnis enam vaadeldav.

Õppetund on tervik ning selle vaatlemisel märkab üliõpilane lisaks vaatlusülesandes käsitletule ka teisi tunni aspekte. Seetõttu soovitame muude olulisemate seikade ülesmärkimiseks kasutada lisalehti.

Tähelepanelikkust ja avastamisrõõmu soovides

Autorid

TUNNI EESMÄRGISTAMINE

TAUSTANDMED

Vaatleja nimi.............. Aeg..................................

Aine.........................................................Klass .............. Õpilaste arv ....................

VAATLUSE EESMÄRK:

Oskus analüüsida tunni eesmärke ning nende saavutamist.

Teema olulisus:

Tunni kavandamine ja läbiviimise edukus sõltub täpselt määratletud eesmärkidest. Selgelt läbimõeldud eesmärk võimaldab õpetajal valida tunni tegevusi ning neid põhjendatult järjestada ja läbi viia. Selgelt sõnastatud eesmärgid võimaldavad leida sobivaima tagasiside saamise viisi õpieesmärk täitmise kohta.

Õpilaste informeerimine tunni eesmärgist aitab neil keskenduda õppimisele ja mõista tunnis tehtava olulisust.

Eesmärkide saavutamine on tunni edukuse kriteeriumiks nii õpetajale kui õpilastele.

Lisalugemist:

Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 47-62.

Lindgren, H. C.& Suter, W. N.(1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 253-258.

Mathews, S. R., Löfström, E., Poom-Valickis, K. (2008). Psühholoogia klassiruumis. Reflekteerivaks õpetajaks juhtumeid analüüsides. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Lk. 42-43.

Pollard, A., Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe keskkoolis. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 272-289.

Uusen, A. (2007). Klassiõppe didaktika alused. Timoštšuk, I., Uusen, A. (Toim.). Klassiõpetajale õpetamisest. Abimaterjale pedagoogiliseks praktikaks. Tallinn: Tallinna Ülikool. Lk. 25-40.

VAATLUSE KÄIK

Vaatle tundi. Kas õpetaja nimetab tunni eesmärgid? Mis need on?

................................................................................................................................................

Kui õpetaja tunni eesmärke ei nimeta, siis millised võiksid olla tunni eesmärgid vaatlusele toetudes?

................................................................................................................................................

VAATLUSE ANALÜÜS

1. Mille põhjal otsustasid, et see /need olid vaadeldud tunni eesmärgid?

2. Otsusta, kas vaadeldud tunni eesmärgid olid:

õpilastele arusaadavad,
jõukohased,
õppimise tulemust kirjeldavad? Palun põhjenda oma arvamust.

.........................................................................................................................................

3. Kas sinu arvates tunni eesmärgid täideti? Palun põhjenda oma arvamust.

................................................................................................................................................

TUNNI ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE

TAUSTANDMED

Vaatleja nimi .................................... Aeg ..................................

Aine........................................................ Klass ................ Õpilaste arv ........................

VAATLUSE EESMÄRK

Oskus analüüsida õpetaja tegevusi tunni alustamisel ja lõpetamisel ning selle mõju õppeprotsessile.

Teema olulisus:

Igal tunnil on algus ja lõpp. Tund koosneb erinevatest osadest, mis moodustavad omavahel seotud terviku.

Tunni alustamisel koondatakse õpilaste tähelepanu ja häälestatakse nad õppimisele. Tunni alustamine sisaldab praktilisi korralduslikke momente, õpilaste õpimotivatsiooni toetamist.

Tunni lõpetamisel tehakse kokkuvõtted õpitust ja selgitatakse, mida on kodus veel vaja õppida. Tunni lõpetamise täpne ajastamine õpetaja poolt aitab tagada töörahu ja õpilaste kaasatuse tunni lõpuminutiteni.

Lisalugemist:

Pollard, A., Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe keskkoolis. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 314-320.

Uusen, A. (2007). Klassiõppe didaktika alused. Timoštšuk, I., Uusen, A. (Toim.). Klassiõpetajale õpetamisest. Abimaterjale pedagoogiliseks praktikaks. Tallinn: Tallinna Ülikool. Lk 33-34.

VAATLUSE KÄIK

Tunni alustamine

1. Kuidas saavad õpilased teadlikuks tunni algusest?

..........................................................................................................................................

2. Kuidas äratatakse õpilastes huvi õpitava vastu? Kuidas toetatakse õpimotivatsiooni?

..........................................................................................................................................

3. Kuidas aktiviseeritakse õpilaste varasemad teadmised, luuakse seoseid varem õpitu ja uue osa vahel?

..........................................................................................................................................

Tunni lõpetamine

Millised õpetaja tegevused suunasid õpilasi teadmiste kinnistamisele?

...............................................................................................................................................

………………………………………………………………………………………………

Millal õpetaja alustab tunni lõpetamist? Mitu minutit selleks kulub?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………….

3. Millist tagasisidet annab õpetaja õpilastele tunnis tehtu kohta? Kas õpetaja küsib tagasisidet ka õpilastelt?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………….

………………………………………………………………………………………………..

ARUTELU ÕPITEGEVUSENA

TAUSTANDMED

Vaatleja nimi ........... Aeg................................

Aine...................................................... Klass ........... Õpilaste arv...............

EESMÄRK

Oskus märgata ja analüüsida õpetaja tegevust arutelu algatamisel ning juhtimisel.

Teema olulisus: Arutelu peab saatma kõiki õpitegevusi. Arutelu alustades peab õpetaja esmalt sõnastama selge küsimuse. Läbimõeldud küsimuste abil juhitud arutlus aitab saada ülevaate sellest, mida õpilased juba teavad, loob õpilastele võimaluse jagada oma mõtteid. Õpetaja saab küsimusi esitades õpilasi julgustada, tuua näiteid, metafoore ja analoogiaid, paluda õpilastel oletada, oletusi kontrollida jms.

Arutelu käigus saab passiivsest kuulajast aktiivne osaleja.

Lisalugemist:

Fisher, R. (2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: Atlex. Lk. 150-171.

Fisher, R. (2004). Õpetame lapsi õppima. Tartu: Atlex. Lk. 47-61.

Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 343 - 345.

Lingren, H. C.& Suter, W. N.(1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 260-263, 303-304.

Pollard, A., Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe keskkoolis. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 293-304.

Poom-Valickis, K. (2008). Küsimuste kasutamine õppes. (Rmt) Mathews, S. R., Löfström, E., Poom-Valickis, K. (toim). Psühholoogia klassiruumis. Reflekteerivaks õpetajaks juhtumeid analüüsides. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Lk. 32-39.

Timoštšuk, I. (2007). Loodusõpetuse õpetamine. (Rmt) Timoštšuk, I., Uusen, A. (toim.). Klassiõpetajale õpetamisest. Abimaterjale pedagoogiliseks praktikaks . Tallinn: Tallinna Ülikool. Lk. 66-67.

Uusen, A. (2007). Klassiõppe didaktika alused. Timoštšuk, I., Uusen, A. (Toim.). Klassiõpetajale õpetamisest. Abimaterjale pedagoogiliseks praktikaks. Tallinn: Tallinna Ülikool. Lk. 25-40.

VAATLUSE KÄIK

1. Kes algatab arutelu? Kuidas?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

2. Kas õpetaja küsimused soodustavad arutelu, on motiveerivad, mõtlema sundivad? Palun põhjenda oma vastust ja too näiteid.

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

3. Kui kaua ootab õpetaja vastust esitatud küsimustele? Kas õpilastele mõtlemiseks jäetud aeg on sinu arvates piisav või ei? Miks sa nii arvad?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

4. Kirjelda, mille järgi saad aru, et õpilased mõtlevad arutluse all olevatele küsimustele?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

5. Kuidas arvestavad õpilased arutelu käigus teiste huvide ja vajadustega?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

VAATLUSE ANALÜÜS

Kuidas hindad õpetaja tegevust arutelu algatamisel ja juhtimisel? Palun põhjenda oma vastust .

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

2. Kui sina oleksid arutelu juhtinud, siis mida oleksid teinud teisiti? Palun põhjenda.

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

3 Kuidas hindad õpilaste arutlusoskust antud tunni põhjal?

.................................................................................................................................................

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

KOOSTÖÖS ÕPPIMINE

TAUSTANDMED

Vaatleja nimi .........………………………………. Aeg................................

Aine...................................................... Klass ........... Õpilaste arv...............

EESMÄRK

1) Oskus märgata koosõppimise võtteid (paaristöö, rühmatöö) ja analüüsida nende tulemuslikkust.

2) Teadmine sellest, kuidas füüsiline ja sotsiaalne keskkond mõjutab koosõppimist.

Teema olulisus:

Koosõppimist kasutatakse ainetundides õpilaste sotsiaalsete ning koostööoskuste arendamise eesmärgil. Erinevate koostöös õppimise meetodite kasutamine võimaldab õpilastel oma teadmisi jagada ning üksteiselt õppida. Koosõppimine on edukas, kui kõik õpilased on kaasatud ning nende huvide ja vajadustega arvestatakse.

Lisalugemist:

Fisher, R. (2004). Õpetame lapsi õppima. Tartu: Atlex. Lk. 96-115, 133, 150-155.

Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 341 - 347.

Lingren, H. C.& Suter, W. N.(1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk. 298-308, 338- 341, (109-117).

Pollard, A., Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe keskkoolis. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 293-297.

Tropp, K.; Saat, H. (2008) Sotsiaalsete oskuste areng. E.Kikas (toim). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.Tartu Ülikooli kirjastus.

VAATLUSE KÄIK

Tundi vaadeldes kirjelda järgnevat:

Milliseid koosõppimise viise õpetaja tunnis kasutab?

..........................................................................................................................................

Kuidas moodustatakse õpirühmad või -paarid ja kui palju aega selleks kulub?

..........................................................................................................................................

………………………………………………………………………………………….

…………………………………………………………………………………………

Millised on koostöö ülesanded?

..........................................................................................................................................

Kas kõik õpilased osalesid aktiivselt koosõppimises? Kuivõrd tõhus oli antud grupi/paaristöö? Palun põhjenda oma arvamust

..........................................................................................................................................

Kas õpetaja jälgib koostööprotsessi? Kuidas õpetaja juhendab ja tagab kõigi õpilaste osaluse ning kaasatuse töösse?

..........................................................................................................................................

6. Kas mööbli ja materjalide paigutus klassis toetab või häirib koostööd? Palun põhjenda oma vastust ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

TUNNI ANALÜÜS

1. Milline on sinu hinnang antud tunnis kasutatud koostöö meetodite (rühma/paaristöö) tõhususele? Palun põhjenda oma arvamust.

................................................................................................................................................

Kas oleksid ise õpetajana antud tunnis midagi teisiti teinud? Mida?

................................................................................................................................................

Mis sinu arvates mõjutab koostöös õppimise tõhusust? Mida õpetajana tuleks silmas pidada rühma/paaristööd organiseerides?

...............................................................................................................................................

..............................................................................................................................................

Kuidas saaksid õpetajana tagada kõigi õpilaste osalemise, kaasatuse?

.............................................................................................................................................

TAGASISIDE ÕPPIMISE KOHTA

TAUSTANDMED

Vaatleja nimi .................................................. Aeg ..................................

Aine......................................................... Klass ........................... Õpilaste arv ...............

EESMÄRK

Oskus märgata erinevaid tagasiside andmise võtteid (sh hinnete panemine ja hinnangud) ning nende mõju õpimotivatsioonile.

Teema olulisus:

Tagasisidet õppimise kohta vajavad õpilane, tema vanemad, õpetaja ja kooli juhtkond. Hindamine on protsess, mille käigus õpetaja võrdleb õpilase tegevust või teadmisi konkreetse õpitulemusega. Hindamise kriteeriumid peavad olema kõigile selgelt arusaadavad. Õpetaja tagasiside õpilase õppimisprotsessile või õpitulemile võib väljenduda nii hinde, kui ka suulise/kirjaliku tagasiside või hinnanguna.

Lisalugemist:

Fisher, R. (2004). Õpetame lapsi õppima. Tartu: Atlex. Lk. 80-82.

Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 541-589.

Lingren, H. C.& Suter, W. N.(1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 361-380.

Pollard, A., Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe keskkoolis. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 412-460.

Mathews, S.. (2008). Hindamisega seotud ärevus ja selle vähendamine. (Rmt) Mathews, S. R., Löfström, E., Poom-Valickis, K. (toim). Psühholoogia klassiruumis. Reflekteerivaks õpetajaks juhtumeid analüüsides. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Lk. 40-48.

VAATLUSE KÄIK Koosta alloleva näidise järgi tabel. Märgi tabelisse, mille kohta ja kuidas õpetaja tagasisidet andis. Näiteks:
Õpilaste õpitegevus	Õpetaja tegevus	Õpetaja antud hinnangud
Sõnade hääldamine võõrkeele tunnis.	Kuulas	„Enamik said hästi hakkama. Georgil ja Maril oli raskusi mõne sõnaga.“
Õpilane näitas kaardil Euroopa pealinnu.	Vaatles	„Istu! Viis.“
Õpilane lahendas ülesande.	Ülesande kirjalik kontroll	„Lahendus on õige! Hinne viis,”
Täida tabel
Õpilaste õpitegevus	Õpetaja tegevus	Õpetaja antud hinnangud

VAATLUSE ANALÜÜS

1. Milliste õpitegevuste kohta õpetaja kõige enam tagasisidet andis?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

2. Milliseid tagasiside andmise võtteid õpetaja kõige enam kasutas?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

3.Kuivõrd tõhusad olid sinu arvates antud tagasiside andmise viisid? Milline oli nende mõju õpilaste õpimotivatsioonile?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

4. Milliste õpitegevuste kohta õpetaja kõige vähem tagasisidet andis?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

5. Milliseid tagasiside andmise võtteid oleks veel võinud kasutada?

...............................................................................................................................................

6. Kuidas jaotus õpetaja tagasiside õpilaste vahel? Kas oli õpilasi/õpilaste gruppe, kes said palju ja kes vähe tagasisidet? Miks sa nii arvad?

................................................................................................................................................

ÕPITAVA NÄITLIKUSTAMINE

TAUSTANDMED

Vaatleja nimi ......................................... Aeg..................................

Aine................................................................... Klass ............................... Õpilaste arv.........

EESMÄRK

Analüüsida näitlikustamise rolli õppimise toetamisel.

Oskus märgata, milliseid näitlikustamise võtteid ja vahendeid õpetaja kasutab.

Oskus märgata, milliseid seoseid loob õpetaja varem õpituga, teiste ainetega.

Teema olulisus:

Õppijad on erinevad ning kasutavad teadmiste omandamiseks erinevaid õpistiile. Selleks, et kõigi vajadustega arvestada, peab õpetaja igas tunnis tagama, et õppides oleks võimalik kasutada erinevaid meeli.

Uus info on kergemini omandatav, kui seda seostada varem õpitu või kogetuga ning kui see on õppijale emotsionaalselt oluline või praktiliselt väärtuslik.

Lisalugemist:

Fisher, R. (2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: Atlex. Lk. 12-25

Fisher, R. (2004). Õpetame lapsi õppima. Tartu: Atlex. Lk. 62-78.

Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 335-337.

Pollard, A., Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe keskkoolis. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 140- 141, 279-280.

VAATLUSE KÄIK

1. Kuidas õpitavat näitlikustati? Milliseid meetodeid või vahendeid õpetaja selleks kasutas?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

2. Kuidas õpetaja toetas seoste loomist varem õpitu ja uue osa vahel? Palun too näiteid.

...............................................................................................................................................

3. Kuidas seostati õpitavat teiste õppeainetega, õpilaste kogemuste ja huvidega? Palun too näiteid.

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

4. Kuidas õpetaja seostas õpitavat õppekava läbivate teemadega?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

VAATLUSE ANALÜÜS

1. Milline on sinu hinnang antud tunnis kasutatud näitlikustamise, seoste loomise viiside tõhususele? Kuivõrd need sinu arvates toetasid õpilaste õppimist? Palun põhjenda oma vastust.

.............................................................................................................................................

2. Lisa veel võimalusi, mida õpetajana oleksid antud tunnis kasutanud näitlikustamiseks ja seoste loomiseks.

.............................................................................................................................................

ÕPETAJA TÄHELEPANU JAOTUMINE ÕPILASTE VAHEL

TAUSTANDMED

Vaatleja nimi ........................................................ Aeg. .................................

Aine......................................................... Klass ................................ Õpilaste arv ....................

EESMÄRK

Oskus märgata, kuidas õpetaja tähelepanu õpilaste vahel jaotub.

Teadmine, kuidas õpetaja tähelepanu õpilaste õppimist mõjutab.

Teema olulisus:

Õpetaja juhib üheaegselt kogu klassi tegevust. Selleks peab õpetaja märkama kõikide õpilaste ja gruppide tegevust tunnis ning sellest ka õpilastele teada andma. Õpetaja tähelepanust saavad õpilased teadlikuks tema verbaalse ja mitteverbaalse suhtlemise kaudu.

Lisalugemist:

Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 491-495.

Lingren, H. C.& Suter, W. N.(1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 253-258.

Pollard, A., Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe keskkoolis. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 310-313.

Uusen, A. (2007). Klassiõppe didaktika alused. Timoštšuk, I., Uusen, A. (Toim.). Klassiõpetajale õpetamisest. Abimaterjale pedagoogiliseks praktikaks. Tallinn: Tallinna Ülikool. Lk 28-30.

VAATLUSE ANALÜÜS

1. Kirjelda, kus paiknesid õpilased, kes said kõige enam õpetaja tähelepanu.

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

2. Kas õpilased lõid vastamiseks ise võimalused (näiteks ise vastates või hoogsalt kätt vibutades) või kaldus õpetaja korduvalt tegelema samade õpilastega?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

3. Kas enam tähelepanu saanud õpilased kuuluvad mingisse kindlasse gruppi (Näiteks, kas poisid, tüdrukud vm) või nad istuvad mingis kindlas kohas?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

4.Kas mõni õpilane jäi täiesti kõrvale? Kuidas see sinu arvates mõjutas tema/nende õppimist, tunnis osalemist?

...............................................................................................................................................

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

5. Milliseid järeldusi võid kogutud andmete põhjal teha? Kas ja kuidas tähelepanu saamine või mittesaamine mõjutab õpilaste tunnis osalemise aktiivsust ja õppimist?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

................................................................................................................................................

EBAKOHANE KÄITUMINE JA SELLE ENNETAMINE

TAUSTANDMED

Vaatleja nimi .............................................. Aeg ..................................

Aine......................................................... Klass ................ Õpilaste arv ....................

EESMÄRK

Oskus märgata õpilaste ebakohast käitumist. Oskus märgata ja analüüsida õpetaja tegevusi õpilaste ebakohase käitumise ennetamisel ning olukorra lahendamisel.

Teema olulisus:

Selleks, et õpilased saaksid õppida ja õpetaja õpetada, peab tunnis valitsema töörahu. Kõigil on õigus rahulikule ja turvalisele töökeskkonnale. Töörahu tagamiseks peab õpetaja koos õpilastega läbi rääkima ja kehtestama koostööreeglid. Õpetaja peab tagama reeglitest kinnipidamise. Õpetaja ülesandeks on tund kavandada ja läbi viia nii, et õpilastel tekiks ja säiliks õpimotivatsioon. Õpetaja läbimõeldud tegevus tunnis aitab ennetada õpilaste ebakohast käitumist. Õpilaste ebakohasel käitumisel võib olla ka õpetajast ja õppimisest sõltumatuid põhjuseid.

Lisalugemist:

Fisher, R. (2004). Õpetame lapsi õppima. Tartu: Atlex. Lk. 96-98.

Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 499-538.

Lingren, H. C.& Suter, W. N.(1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 321-351.

Pollard, A., Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe keskkoolis. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 310-326.

Mathews, S. (2008). Kaaslaste mõju ja koostöö klassis. (Rmt) Mathews, S. R., Löfström, E., Poom-Valickis, K. (toim). Psühholoogia klassiruumis. Reflekteerivaks õpetajaks juhtumeid analüüsides. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Lk. 8-13.

Uusen, A. (2007). Klassiõppe didaktika alused. Timoštšuk, I., Uusen, A. (Toim.). Klassiõpetajale õpetamisest. Abimaterjale pedagoogiliseks praktikaks . Tallinn: Tallinna Ülikool. Lk. 35-39.

Rogers, B. (2008) Taasleitud käitumine. Tartu Ülikooli Kirjastus

Antisotsiaalse käitumisega õpilased: artiklite kogumik (2003) Koost. Kõiv,K. Põltsamaa : Vali Press

VAATLUSE KÄIK

1. Kuidas hindad töörahu tunnis? Palun Põhjenda.

.............................................................................................................................................

2. Kas vaatlusele tuginedes võis märgata, et antud klassis olid kehtestatud klassi reeglid? Millistest ühistest reeglitest lähtuti?

.............................................................................................................................................

3. Mida õpetaja töörahu tagamiseks tegi?

.............................................................................................................................................

4. Millist ebakohast käitumist märkasid?

.............................................................................................................................................

5. Mis põhjustas sinu arvates ebakohast käitumist?

.............................................................................................................................................

6. Kuidas õpetaja reageeris ebakohasele käitumisele ja kuidas see mõjutas olukorda? Oli see sinu arvates tõhus? Palun põhjenda.

.............................................................................................................................................

7. Kuidas selles situatsioonis oleksid õpetajana käitunud?

.............................................................................................................................................

VAATLUSE ANALÜÜS

1. Mis sinu arvates on peamised põhjused, mis põhjustavad ebakohast käitumist tunnis?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

2. Mida sinu arvates tuleks õpetajana silmas pidada, et ennetada ebakohast käitumist?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

................................................................................................................................................

TUNNI OSAD

TAUSTANDMED

Vaatleja nimi ................................... Aeg ..................................

Aine ......................................................... Klass ...................... Õpilaste arv ....................

EESMÄRK

Oskus eristada tunni erinevaid osi, hinnata nende tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel ning kaardistada erinevates tunniosades kasutatavaid õppemeetodeid/õpitegevusi.

Teema olulisus:

Tund on erinevatest osadest koosnev tervik ja kõik selle osad on seotud tunni eesmärkidega.

Erinevate eesmärkide saavutamine võib nõuda erinevate õppemeetodite ja õpitegevuste rakendamist. Sellest lähtudes võib tunni osade arv ja pikkus olla tunniti erinev.

Lisalugemist:

Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 321-329.

Lingren, H. C.& Suter, W. N.(1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 258-270.

Pollard, A., Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe keskkoolis. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 254-289.

Mathews, S. (2008). Tundide vaatlus ja analüüs. (Rmt) Mathews, S. R., Löfström, E., Poom-Valickis, K. (toim). Psühholoogia klassiruumis. Reflekteerivaks õpetajaks juhtumeid analüüsides. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Lk. 92-95.

Uusen, A. (2007). Klassiõppe didaktika alused. Timoštšuk, I., Uusen, A. (Toim.). Klassiõpetajale õpetamisest. Abimaterjale pedagoogiliseks praktikaks. Tallinn: Tallinna Ülikool. Lk. 31-35.

Buehl, D. (2002). Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. Tallinn: SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus.

Asser, H., Küppar, M. (2000) Võõrkeeletunni planeerimine ja ülesehitus. TEA Kirjastus

Pedastsaar, T. (1999) Õpi- ja õpetamisviisid. Tartu: Vali Press

VAATLUSE KÄIK

Aeg

Tunni osa

Õpetaja tegevus

Õpilase tegevus

VAATLUSE ANALÜÜS

Millistest osadest koosnes vaadeldud tund?

................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................

Kui palju kasutas õpetaja aega häälestusele ja uue osa õppimisele?

................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................

Milliseid õppemeetodeid ja õpitegevusi kasutati õpilaste aktiviseerimiseks, õppimise toetamiseks tunni erinevates osades?

................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................

Kas valitud tunni osad ja nendes rakendatud meetodid oli sinu arvates otstarbekad ning sobiva pikkusega? Palun põhjenda oma vastust.

................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................

Kui oleksid ise õpetajana antud tundi läbi viinud, siis mida oleksid teinud teisiti ja miks?

................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................

1798 vaatamist (2 täna)

0 meeldimist

Tähtaeg

26/5/2017

Loodud

29/4/2017

Grupp

EELPRAKTIKA Noored Kooli

Autor

Mai Normak

eDidaktikum

Tunnivaatluse lehed

Õppetunni vaatlusülesanded pedagoogilisel praktikal

TUNNI EESMÄRGISTAMINE

TUNNI ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE

ARUTELU ÕPITEGEVUSENA

KOOSTÖÖS ÕPPIMINE

TAGASISIDE ÕPPIMISE KOHTA

VAATLUSE KÄIK

Täida tabel

ÕPITAVA NÄITLIKUSTAMINE

ÕPETAJA TÄHELEPANU JAOTUMINE ÕPILASTE VAHEL

EBAKOHANE KÄITUMINE JA SELLE ENNETAMINE

TUNNI OSAD

Tähtaeg

Loodud

Grupp

Autor

Priit Tammets

E-post: