Selle praktika põhirõhk on lihvida tundide ülesehituse oskust, tagada läbivalt tunnikava kooskõla, et toetada õppija arengut ja motivatsiooni. Üliõpilane lähtub vaatlusel tehtud tähelepanekutest, praktika tegevuskavast, pedagoogilistest ja ainedidaktilistest teadmistest ja kavandab iseseisvalt ainetunnid, mille sisu arutab läbi juhendava õpetajaga. Üliõpilane viib kavandatud ainetunnid läbi (24–30 tundi, õpitaval erialal töötav üliõpilane 10–15 tundi). 2/3 tundidest vaatleb ja tagasisidestab juhendav õpetaja, vähemalt üht ainetundi vaatleb ja tagasisidestab ülikooli didaktik. (Vt tunnihindamislehte rubriigist „Failid“). Kahe tunni kohta on juhendava õpetaja hindamislehed, vähemalt ühe tunni kohta ülikoolipoolse juhendaja hindamisleht.
Üliõpilane esitab iga läbi viidud tunni kohta lühikese konspekti (maksimaalne pikkus üks lehekülg), milles on kirjas tunni eesmärk, mõõdetavad õpitulemused, tunni etapid, õpitegevused väljundiverbidena. Tunni kavandamisel, eesmärgistamisel, õpitegevuste valikul arvestab üliõpilane õppija arengu ja motivatsiooniga ning pakub mitmekülgseid aktiveerivaid tegevusi. Tunnikava järele tuleb lisada lühianalüüs, milles peegeldub üliõpilase oskuste areng, refleksioonioskus ja edasiste tegevuste kavandamine. Analüüsil olla võimalikult konkreetne ja valida refleksiooniks kindel aspekt. NB! E-didaktikumi tuleb esitada kõikide põhipraktika tundide konspektid.